Loodussuunda ootame õppima neid, kellele meeldivad bioloogia, geograafia, keemia, füüsika ja iseäranis nende ainete uurimuslik  ja praktiline külg. Selles suunas õppijad saavad hea ettevalmistuse, et jätkata õpinguid loodusainete, geenitehnoloogia, toiduainete tehnoloogia, meditsiini jms alal.

Loodussuuna suunapäevad ja -üritused

2024/2025 õa

22. novembril külastasid 12.LR ja 11.LRT (loodus-reaalsuuna ja tervisesuuna) õpilased suunapäeval Tallinnasse Eesti Loodusmuuseumit ja Eesti Tervisemuuseumit. Muuseumipedagoogid viisid läbi mitu põnevat töötuba, mille kohta õpilased ise ütlesid nii:

Verner: Loodusmuuseumi juures meeldis mulle kui palju topiseid oli ning sealses töötoas õppisin hindama kui palju CO2-e teatud tegevused atmosfääri paiskavad. Tervisemuuseumist jäid kõige rohkem meelde erinevad organid purkides. Töötoas uurisime kuidas vaegnägijad igapäeva elus toime tulevad.

Anneli: Tervisemuuseumis saime teada vaegnägijate elust ja uudistada iseseisvalt eksponaate. Eesti Loodusmuuseumis nägime loomade topiseid.

Gregor: Huvitav oli vaadata, kuidas vaegnägijatel on samuti võimalik filme vaadata.

Heinrich: Inimese ja looduse tundmine on äge!

Õpilasi saatsid õpetajad Kadri Mitt ja Rea Raus.

Rea Raus, 11.LRST klassijuhataja

 

2023/2024 õa

11.LR õpilased kirjutasid oma mõtted „Keskkonnaõpetuse“ kursuse kohta

30. aprill 2024 – 10. juuni 2024 toimus 11. loodus-reaalsuuna keskkonnaõpetuse suunaaine. Tundide ülesehitus oli mõnes mõttes eksperimentaalne. Erinevalt tavatundidest saime käia palju klassiruumist väljas, teostada praktilist või iseseisvat tööd. Keskkonnaõpetuse eesmärkideks olid näiteks mõista looduse ja inimtegevuse vahelist seotust, osata analüüsida keskkonnaprobleeme, mõista kestliku arengu vajadust ja teadvustada keskkonna mitmetahulisust.

Kuidas tunnid toimusid?

Tundide korraldus jagunes kaheks: teoreetiline osa enamasti klassis ja praktiline osa väljas.

Teoreetilist osa omandasime arutledes gruppides, kasutades õpetaja poolt eelnevalt antud materjali. Seejärel saime rakendada õpitut väljas praktilistes tegevustes. Kuna suurem osa klassist elab väljaspool Haapsalut, oli suureks plussiks see, et vaatlusi sai teha koduümbruses. Tundide vaba vorm võimaldas raamidest välja mõelda ja haarata paljusid aspekte. Näiteks saime tunnitöö esituseks valida erinevaid viise slideshowdest kuni artikli kirjutamiseni.

Mida me õppisime?

Õppisime jälgima oma ümbrust ning märkama detaile. Märkasime ja õppisime tundma asju, mida me eelnevalt kunagi märganud ei oleks. Näiteks koostasime me kindlatest piirkondadest kaarte meid ümbritseva keskkonna alusel – märkisime üles puid, põõsaid ning eristasime tehis- ja looduskeskkonda. Olime üllatunud, kui palju on tegelikkuses meie ümber tehiskeskkonda, ja kui vähe looduskeskkonda, kus loodus omasoodu vohada saab. Kogu linnas asuv looduskeskkond on kontrollitud ning selgelt piiratud. Veel kaardistasime me oma koduümbruses asetsevaid müraallikaid, sealhulgas maanteede müra, muruniidukeid, lemmikloomi, naabreid – müraallikaid, mis on alati olemas, kuid millele me tavaliselt tähelepanu ei pööra. Neid tahtlikult märgates saime me aru, kui mürarikas meie keskkond on, kuid tegelikkuses ei pane me enam seda tähele, sest me oleme nii ära harjunud kogu meid ümbritseva lärmiga. Samuti uurisime me ökomärgiseid oma kodu lähedal asuvates poodides erinevates tootegruppides – mahetooted, hügieenitarbed, maiustused ja kohvijoogid. Jagunesime rühmadeks ning viisime läbi vaatlused meie valitud poodides. Kõige rohkem esines FSC (Forest Stewardship Council), Rainforest Alliance, Euroopa Liidu mahemärgis, Eesti mahemärgis ja FairTrade märgistusi. Peale vajaliku informatsiooni kogumist ning läbi töötamist arutasime tulemusi oma klassikaaslastega ning tegime ühe kurvastava järelduse: ökomärgiseid on üllatavalt vähe. Olime oodanud palju rohkem märgiseid, sest tooteid on poodides nii palju.

Mõned uued mõisted, millega kursuse käigus tutvusime: ökosüsteemiteenused, kuumkoht/külmkoht, keskkonnaseire, negatiivne välismõju jpt.

Keskkonnaõpetus oli väga informatiivne ja vaheldusrikas õppeaine. Kõik nõustusid, et kursuse ülesehitus oli hea vaheldus regulaarsest, vihikupõhisest õppimisest. Olulisim oskus, mille omandasime, oli oskus märgata keskkonda enda ümber ja selle eripärasusi. Samuti saime arendada oma koostööoskusi tehes regulaarselt grupitöid.

11. loodus-raalsuuna õpilased

Imbi Raudkivi, õpilaste aineõpetaja

 

Läänemaa loodus – õppepäev 10.LR õpilastele

21. mail õppisid 10.LR õpilased tundma Läänemaa loodust praktiliselt ja Põhja-Läänemaa looduskeskkonnas.

Läänemaa looduskeskkonna kursuse raames tegime õppepäevaks ettevalmistusi – tutvusime kohateabe kogumise  metoodikatega, ruumiandmete kogumise viisidega, arutlesime looduslike objektide ja subjektidega ning  kaardistasime need, määratlesime Läänemaa looduslikud piirid, uurisime rannikumuutuste põhjusi ja tagajärgi, otsisime ja kaardistasime looduskeskkonnaga seotud mõisted, interaktiivsete kaardirakenduste põhjal määrasime kodukoha looduse eripärad jpm. 

Õppepäeva hommikul sõitsime Veskijärve juurde, kus kohtusime retkejuhi Kairit Erritiga.

Edasi liikusime Keibu lahe äärde, kus tutvusime mere mõjuteguritega rannikul ning uurisime rändava jõesuudme morfoloogiat. Järgmine peatuspunkt oli Rannaküla sadam – bretšad, rändkivid, võõrliigid, Läänemere rannakarbid. Luidete arengufaasidega ja erosiooni uurimisega tegime tutvust Perakülas, misjärel liikusime Vanajõe sängi juurde. Lõunaks jõudsime RMK Nõva külastuskeskusesse. Tagasiteel rääkisime Läänemaa ühest erilisest nähtusest – karstist, Salajõe näitel.

Liivakarjäärides on hästi näha inimtegevuse mõju loodusele. Liivaluited on pärit Litoriinamerest (8000 aastat vanad). Sadamas määrasime Läänemere karpe, nägime tõruvähki (võõrliik). Toimus ka lühike praktiline ülesanne – kivimite määramine. Üheks looduslikuks eripäraks rannikutel on bretšakivimid – uurisime meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud kivimürakaid. Selgitust said mõisted maasäär, rannavall, murrutus, luited, tektoonika jpm.

Üks eripärasid, mis on omane Loode-Eesti rannikutele, on jõgede ränne. Käisime nähtust uurimas Veskijõe suudmealal, Keibu lahe ääres. Mitu jõge on oma sängi, eriti suubumiskohta merre tunduvalt muutnud. Jõesuue on liivas vonklev, vahel voolab jõgi liivavalli taga merega rööbiti. Sagedased tormid võivad kuhjata suudmesse uue 1–2 meetri kõrguse liivavalli, mis suleb väljavoolu. Vool taastub kahel moel: valli taha kogunev vesi murrab valli läbi või kaevavad valli läbi inimesed.

Vanajõe sängi juures tegime peatuse (merre voolab Uusjõgi), kus retkejuht selgitas sängi kinnikasvamise põhjust (Mereparras kui eriti pikk ja kõrge luide tekkis maakerke tõttu paartuhat aastat tagasi ja takistas veevoolu merre). Õppisime tundma seesuguse jõesängi ohtusid – vaheldumisi on muda ja veekihid ja silmaga näha vett ei pruugi olla – sisse kukkudes võib tekkida vaakum, kust välja pääseda on võimatu. Ohtu saab vältida – selliste paikade tunnustaim on soovõhk ja seda tundes ja looduses märgates ei soovitata pinnasele astuda.

Peraküla rannas on hästi märgatavad ja leitavad kõik luidete arenguetapid (kokku viis). Tutvusime nendega ning määrasime tunnustaimed (nt valge luide – liiv-vareskaer; ruske luide – kukemari jne). Kust on pärit looderanniku liiv, see ei ole veel üheselt selge. Selle võisid siia kanda ühe teooria järgi Ürg-Neeva jõe vooluveed. Siin liiv laulab, tekib kiuksuv heli – see on põhjustatud puhta, ümara ja ühtlase terajämedusega kvartsliiva hõõrdumisel tekkivate elektrilaengutega. RMK Nõva looduskeskuses vaatasid õppefilmi, töötasid mikroskoobiga, määrasid kivimeid, uurisid Neugrundi kraatri süvageoloogiat.

Salajõe maastikukaitsealal õppisime tundma karsti teket ja vorme.

Kogutud info, kuuldud teave ja fotod on olnud järgmistes tundides kursusetöö sisu süstematiseerimise aluseks – mõisted, liigid, võõrliigid, rannikumõjurid, rannakarbid, jäänukjärved, laulvad liivad, elus ja eluta loodus, meteoriidikraatrid, inimtegevuse mõju loodusele jpm.

Iga õpilane tegi kursusel õpitu põhjal kursusetöö või teostas miniuurimuse, sealjuures oli teema valik õpilasele vaba – just selline, mille kohta taheti rohkem uurida või mis pakkus huvi. Ka töö esitamise vormi sai iga õpilane valida vastavalt oma soovile.

Viimastes tundides tegime kokkuvõtted ja õpilased tõid välja kõige enam Läänemaale iseloomulikud looduslikud eripärad.

Oli kasulik ja igati tore – saime õppida loodust looduslikus keskkonnas.

Täname – RMK Nõva Külastuskeskus, Tiiu Annuk, Kairit Errit.

Imbi Raudkivi, Läänema looduse kursuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

12.LR TalTech’i loodusmajas

Teisipäeval, 26. märtsil külastasid 12. klassi loodus-reaalsuuna 19 õpilast Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituuti.

Külastasime kokku 4 erinevat laborit: analüütilise ja orgaanilise keemia-, toidutehnoloogia- ja neurobioloogia kärbselaborit.

Meile tutvustati reproduktiivbioloogia laboris läbiviidavaid inimese viljakusuuringuid ja kuulasime loengut teemal „Mis on geen?“. Samuti saime ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli erialadest ja sisseastumisega seotud infost. Päeva kõige põnevam osa toimus laboris HIV retseptori praktikumis, kus praktilise töö läbiviimiseks tuli kasutada automaatpipetti, tsentrifuugi, PCR masinat ja elektroforeesi.

Täname väga instituudi direktorit Pirjo Spuuli, kes on Haapsalust pärit ja Airi Rumpi, kes koostas meile sisuka programmi.

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

 

2022/2023 õa

10.LR loodusõppepäeval Põhja-Läänemaal

24. mail toimus õppepäev 10.LR õpilastele looduses. Päeva tegevuste ettevalmistamisega tegime algust juba koolitundides, mil panime paika marsruudi ja töötasime eelnevalt läbi sihtkohtade loodusliku tausta, milleks kasutasime õppefilme, maa-ameti kaardirakendusi ja EL artikleid. Loodusõppepäeva teema „Maa, mis tõuseb merest“.

Retke alustasime Veskijärve karjäärist. Seal ootas meid meie retkejuht Kairit Errit. Edasi liikusime Keibu lahe äärde, kus tutvusime mere mõjuteguritega rannikul ning uurisime rändava jõesuudme morfoloogiat. Järgmine peatuspunkt oli Rannaküla sadam – bretšad, rändkivid, võõrliigid, Läänemere rannakarbid. Luidete arengufaasidega ja erosiooni uurimisega tegime tutvust Perakülas, misjärel liikusime Vanajõe sängi juurde. Päeva viimased õppetegevused olid RMK Nõva külastuskeskuses. Tagasiteel rääkisime Läänemaa ühest erilisest nähtusest – karstist, Salajõe näitel.

Kogutud info, kuuldud teave ja fotod on järgmistes tundides kursusetöö sisu süstematiseerimise aluseks; koostame interaktiivse kaardi, kuhu lisame õppepäeva „leiud“ ja elektroonilise mõistekaardi.

Õpilaste kokkuvõtted:

Hendrik, Markus, Annabel – Meil oli suurepärane reis Nõva randa. Merevaade oli absoluutselt imeline ja nautisime aeglast jalutuskäiku mööda liivaranda koos klassikaaslaste ja giidiga. Tipphetkeks oli Neugrundi kraater, mille läbimõõt arvatakse olevat umbes 8 kilomeetrit ning mis tekkis ordoviitsiumi ajastul, umbes 535 miljonit aastat tagasi. On põnev teada, et nüüdseks asub kraater vee all ning ühes kohas on võimalik seal jalgupidi seista ilma, et sa vee all ära upuksid. Piirkonda avastades leidsime erinevaid tüüpe kivimeid, sealhulgas väikeseid graniidist moodustisi, raudkivi, lubjakivi, samuti leidsime püriiti ehk kassikulda ja isegi mõningaid Neugrundi bretšasid. See oli nagu ajarännak, kus nägime, kuidas maastik aastate jooksul muutunud on. Kokkuvõttes oli see retk täis kaunist rannikumaastikku ja intrigeerivaid geoloogilisi imesid.”

Viktoria, Toomas, Ines – Päeva esimeseks punktiks oli Veskijärve karjääri ümbrus, mis hetkel taastub 2008. aastal toimunud põlengust. Praegu asub seal kaitseala, mida populeerib kaitsealune juttselg kärnkonn ehk kõre. Kõredele on kaevatud nende elutingimustele sobilikke tiike, mille sügavus on ligikaudu 20 cm. Karjääri ümbruses pesitsevad veel sipelgalõvid, kivisisalikud ja arusisalikud. Ümbruse metsas on enamasti männid ja kased, metsa all kasvab metsülane, islandi käokõrv, põdrasamblik, kanarbik, pohl, leesikas ja ümaralehine huulhein ning Veskijõe kaldal on hea kasvada sanglepal ehk mustal lepal. Peamist järveümbrust ala kutsutakse liivikuks, selle hõreda taimkatte ja vähe liigestunud liivase ala pärast. Selline pinnamood on tekkinud arvatavasti peamiselt mandrijää sulamisvee ja inimtegevuse tõttu. Mandrijää ja tuule koosmõjul on tekkinud alale ka liivaluited, mille kõige kõrgem punkt on ligikaudu 30 m, kus asub ka geodeetiline punkt.

 Sonja, Seleri, Verner, Liisi – Veskijõe metsades on suur tuleoht, sest see on männimets – kuiv ja kõrge õlisisaldusega. Turbatuli on ohtlik, sest see on maa-all ja silmale nähtamatu, võib areneda metsatulekahjuks. 21.sajandi tulekahjudest oli kõige hullem 2008. aasta oma. Tõenäoliseim teooria, kust see alguse sai, on ATV rallitajad. Maha põles ligikaudu 800ha. Tänapäevaks on ehitatud metsa tuletekkeribad, et vältida tule levimist ning teket. Ladva tulede vastu see kahjuks ei aita. Mets vaikselt taastub ja kui jalutada seal, on näha, kuidas puud kasvavad ridadena ehk nii kuidas inimesed on nad maha istutanud, mitte nii nagu nad ise tekivad.

Annett, Mia-Marii, Mariliis –  Nõva maastikukaitseala (nüüd: looduskaitseala) moodustati 1985. aastal eesmärgiga kaitsta Loode-Eesti omapäraseid ranna-maastikke ja taimekooslusi. Tutvusime viie erineva rannaluite vormiga ning nendel kasvavate taimedega. Esimesteks olid eelluited ja valged luited. Nende iseloomulikud taimed on Merihumur ja Liiv-vareskaer. Teiseks rannaluite vormiks oli hallluide, mille peal kasvavad Nõmm-liivatee ja Aas-karukell. Kolmandaks vormiks oli ruskeluide, mille iseloomulikeks taimedeks on Kukemari ja Isalndi käokõrv. Viimasena tutvusime metsastunud luitega, kus kasvavad Pohl ja Kanarbik. Kõiki luite vorme nägime ise ning vaatlesime järgmiseid taimi: Liiv-vareskaer, Aas-karukell, Isalndi käokõrv, pohl ja kanarbik. Samuti on Peraküla ranna iseloomulikuks jooneks “laulev” liiv, mida põhjustab alumistes kihtides olev märja liiv ning ülemise kuiva liiva kihi omavaheline hõõrdumine.

Anneli, Andre, Laura-Liis – Käisime vaatamas Keibu lahte suubuvat Veskijõe rändavat suuet. Reljeefist võis järeldada, kus vanemad jõesuudmed voolasid. Usutakse, et Keibu laht võib muutuda kunagi jäänukjärveks maapinna kerke tõttu. Rannas kohtasime agasikku, liivvareskaera, kurglehist kibuvitsa; korjasime liivauurik karpe, söödavaid südakarpe ja rannakarpe, balti lamekarpe; nägime tõruvähke, vesikinga ja punn tigu.

Hugo, Otto, Patrick – Meie viimaseks peatuseks jäi Nõva RMK külastuskeskus. Esimese tegevusena tegime söögipausi. Peale seda vaatasime me majas 13 minutilist filmi “Merest tõusev maa”, mis tutvustas lühidalt Nõva ja seda ümbritsevat ala. Täpsemalt kirjeldati Neugrundi kraatrit ja sellega seonduvaid bretša kivimeid, Veskijärve ja selle ajalugu, maha põlenud metsi ja sellel kasvavat kanarbikku, Peraküla ranna luidetest ja jääaja järgsest maa tõusust. Video lõppedes käisime mööda maja uurimas seal olevat näitust, kus olid nii topised Nõva metsloomadest, ning sai vaadata mikroskoobiga putukaid kui ka huvitavad teemakohaseid puslesid lahendada.

Imbi Raudkivi, kursuse „Läänemaa looduskeskkond“ õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

2021/2022 õa

Rändav bioklass

25. jaanuaril oli 11.LR klassi tunnis külas Rändav bioklass. Juhendajateks olid Tartu Ülikooli geenitehnoloogia tudengid. Programmi eesmärgiks on gümnaasiumiõpilastele tutvustada kaasaegseid laboritöö vahendeid ja läbiviidavaid katseid.

Rändava Bioklassi projektis osalenud õpilased kirjutasid kokkuvõtteks järgnevalt:

Esiteks tutvusime erinevate vahenditega, mis meile laua peale oli pandud. Votrex, tsentrifuug, automaatpipetid, tuubid ja pipetiotsikud. Paljusid neid vahendeid nägin mina isiklikult esimest korda. Muidugi olen ma varem pipetti kasutanud, kuid mitte automaatseid ja see oli minu jaoks uus ja huvitav, sest mul polnud aimugi, et sellised asjad olemas on ning, et nendega on võimalik kontrollida väga täpselt kui palju vedelikku sa mingisse lahusesse lisad. Samuti olin väga vaimustuses vortex masinast, sest ka seda nägin esimest korda, see on huvitav masin lahuste segamiseks. Enne uue katse tegemist selgitasid tudengid täienduseks teooriaosa, põhiliselt oli juttu DNA ehitusest, avastamisest ja kui palju erinevate organismide DNA on omavahel sarnane. Näiteks on inimese ja hiire DNA väga sarnased ja nüüd saan aru, miks tehakse alati katseid just nende loomadega. Järgmises katses eraldasime DNA lahusest ja saime seda päris oma silmaga näha. Viimane katse, mille tegime oli viiruse geeni (HPV-6/HPV16) määramine genoomis. Lisasime uuritavasse DNA-d sisaldavasse lahusesse vajalikud komponendid, paljundasime DNA lõike PCR masinas ja tulemuse kindlakstegemiseks kandsime proovid elektroforeesile.

Mulle väga meeldis sellist sorti tund. Minu jaoks oli see kõik uus ja huvitav. See sarnanes üpriski palju keemia õpikojaga, millest ma eelmine aasta osa võtsin. Saime kõike ise katsetada ja uurida ja oma kätega ära teha, mis minu jaoks ongi see kõige sobivam õppimise viis, sest nii jäävad asjad mulle kõige paremini meelde. Ei saa mainimata jätta ka seda, et kogu see teeme tekitas minus väga palju huvi. (Mia Mai)

Sain näha ja ka ise proovida kuidas toimib PCR meetod, millest viimasel ajal eriti palju juttu on olnud seoses koroona viirusega. (Loviise)

„Rändava Bioklassi“ programm oli minu jaoks väga huvitav. Sain teada uusi asju ning teha lahedaid katseid. (Catarina)

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

 

2020/2021 õa

Kolmas kalanduse teabepäev meie koolis loodussuuna õpilastele

19. oktoobril oli Läänemaa Gümnaasiumis juba kolmandat korda külas Kalanduse teabekeskuse kalandusspetsialist Jaak-Velori Sadul, mereinstituudi kalateadlane Lauri Saks ja Läänemaa kutseline kalur Taavi Suitsberg. Kuulajateks-vaatajateks-küsijateks olid seekord 10LR klassi 19 õpilast.

Jaak-Velori Sadul tutvustas õpilastele teabekeskuse tegevusi ehk kalapüüki ja vesiviljelust, samuti koduleheküljel olevaid materjale. Vaatasime lühifilme kaluri tööst ja proovisime kalu määrata KalaAju keskkonna abiga. Viidika äratundmisel jäid kõik hätta, aga KalaAju tuvastas ja määras kaluri poolt toodud viidikad kiiresti ja õigesti.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Lauri Saks rääkis ja selgitas kalanduse näitel teadusliku uurimismeetodit ja selle etappe. Kalur Taavi Suitsbergil oli seekord kaasa toodud 11 erinevat liiki Läänemere kalu. Loodetavasti said need liigid 10LR klassi õpilastele selgeks, sest selgitusi jagasid vaheldumisi nii elukutseline kalur kui kalateadlane. Lõpuks tegime tutvust ka kalade siseehitusega. Selgeks sai, kus kala sisemusest leida koonusekujuline ja kahe osaline süda, kus asuvad tumepunased piklikud neerud, maks, sapp ja magu koos umbsooltega.

Oli väga tore tund, kus sai uusi teadmisi koos praktilise tegevusega ehk kalade tundmaõppimisega. Suur aitäh kalanduse teabekeskusele, kalateadlasele ja kalurile!

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

 

LÜGi 3-liikmeline võistkond osales edukalt veebiviktoriinil Noored Euroopa metsades 2021 

Võistkonda kuulusid Karolin Aru (10.LR), Marie Pihlak ja Elis Tamm (10MA).

Viktoriiniks ettevalmistamisel tutvuti veebimaterjalidega, mis tutvustavad Eesti ja Euroopa riikide loodust ja metsandust. Käsitletavad teemad olid näiteks säästev metsade majandamine, elurikkus, metsade kaitse ja metsapoliitika.

Veebiviktoriin toimus esmaspäeval, 5. aprillil Moodle’s, vastata tuli 50 küsimusele, aega selleks oli 1,5 tundi. Eelvoorus osales 120 võistkonda üle Eesti, LYG1 võistkond sai 38 punkti 50st võimalikust. Finaalikohast jäi seekord puudu vaid 1 punkt.

Karolin, Marie ja Elis ütlesid, et neile meeldis viktoriinil osalemine. Samas polnud see ka eriti lihtne, kuid avardas kindlasti silmaringi. Tegutsemine läbi arvutiekraanide polnud samuti probleem, saadi väga hästi hakkama nii omavahelise suhtlemise kui ka küsimustele vastamisega.

Tulemusi saab vaadata siit

Mall Vainola, õpilaste juhendaja

 

12.LR õppereis Hiiumaale

16. oktoobril külastas 12.LR klass Hiiumaal RMK Ristna külastuskeskust ning Elamuskeskust Tuuletorn. Reis loodusmajja võideti eelmisel õppeaastal toimunud RMK 19. Metsaviktoriinil, kus saavutati auhinnaline 10. koht.

Päev algas parvlaev Tiiu sõiduga Hiiumaale. Ristna külastuskeskuses uuriti puude aastarõngaid läbi teaduse ning võeti ka ise kuuselt puiduproove. Loodusmaja kõrval asus Mere kaubamaja, mis koosnes merest leitud asjadest: pudelid, toidupakendid, kirjad. Kaubamaja seinal asetses maakaart, kuhu olid ära märgitud pealinnad, kust mereprügi pärit on. Nii-öelda kaup oli saabunud isegi Austraaliast. Seejärel käis klass matkarajal, mis viis läbi metsa. Tegu oli päris metsaga ehk puudus inimtegevus. Järgmisena mindi Käinas asuvasse Tuuletorni. Giid tutvustas veidi hiiu murret. Näiteks selgus, et sõna mäkk tähendab mäge. Elamuskeskus koosnes mitmest korrusest. Ühel korrusel sai looduspiltide taustal ripptoolis pikutada. Kõige kõrgemal korrusel, mis asus katusel, oli võimalik imetleda ilusat vaadet Hiiumaale. Päeva lõpus ronisid julgemad Baltimaade kõrgeimal (20 m) sise-ronimisseinal. Mandrile tagasi sõitis 12.LR parvlaev Leigeriga.

Kristina Saumets, 12.LR õpilane

 

Läänemaa loodusõppepäev

12. oktoobril sõitsid 10.LR õpilased, bioloogia praktikumi ja praktilise loodus-keskkonnaõppe valikainete kursuste õpilased õppereisile Läänemaa loodusesse. Õppepäeva eesmärkideks olid kursuste teemade/sisu teoreetilised alused seostada praktiliste õpiväljunditega ja tutvuda kodumaakonna looduslike eripäradega.

Alustasime õppepäeva Veski karjääri juurest, kus kohtusime Nõva RMK retkejuhi Kairit Erritiga. Võtsime suuna õpperajale. Liivakarjäärides on hästi näha inimtegevuse mõju loodusele. Liivaluited on pärit Litoriinamerest (8000 aastat vanad). Õpperajal nägime ja õppisime tundma liike, määrasime pinnavorme, tutvusime metsapõlengute järgse maastikuga. Nõva sadamas määrasime Läänemere karpe, nägime tõruvähki (võõrliik). Toimus ka lühike praktiline ülesanne – kivimite määramine. Uurisime, kuidas lainetus, tuul, erosioon rannaalasid muuta võib. Üheks looduslikuks eripäraks rannikutel on bretšakivimid – uurisime meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud kivimürakaid. Selgitust said mõisted maasäär, rannavall, murrutus, luited, tektoonika jpm.

Üks eripärasid, mis on omane Loode-Eesti rannikutele, on jõgede ränne. Käisime nähtust uurimas Veskijõe suudmealal, Keibu lahe ääres. Mitu jõge on oma sängi, eriti suubumiskohta merre tunduvalt muutnud. Jõesuue on liivas vonklev, vahel voolab jõgi liivavalli taga merega rööbiti. Sagedased tormid võivad kuhjata suudmesse uue 1–2 meetri kõrguse liivavalli, mis suleb väljavoolu. Vool taastub kahel moel: valli taha kogunev vesi murrab valli läbi või kaevavad valli läbi inimesed.

Vanajõe sängi juures tegime peatuse (merre voolab Uusjõgi), kus retkejuht selgitas sängi kinnikasvamise põhjust (Mereparras kui eriti pikk ja kõrge luide tekkis maakerke tõttu paartuhat aastat tagasi ja takistas veevoolu merre). Õppisime tundma seesuguse jõesängi ohtusid – vaheldumisi on muda ja veekihid ja silmaga näha vett ei pruugi olla – sisse kukkudes võib tekkida vaakum, kust välja pääseda on võimatu. Ohtu saab vältida – selliste paikade tunnustaim on soovõhk ja seda tundes ja looduses märgates ei soovitata pinnasele astuda.

Peraküla rannas on hästi märgatavad ja leitavad kõik luidete arenguetapid (kokku viis). Tutvusime nendega ning määrasime tunnustaimed (nt valge luide – liiv-vareskaer; ruske luide – kukemari jne). Kust on pärit looderanniku liiv, see ei ole veel üheselt selge. Selle võisid siia kanda ühe teooria järgi Ürg-Neeva jõe vooluveed. Siin liiv laulab, tekib kiuksuv heli – see on põhjustatud puhta, ümara ja ühtlase terajämedusega kvartsliiva hõõrdumisel tekkivate elektrilaengutega. Retke lõpetasime RMK Nõva looduskeskuses. Õpilased vaatasid õppefilmi, töötasid mikroskoobiga, määrasid kivimeid, uurida Neugrundi kraatri süvageoloogiat.

Pealelõunal külastasime Silma Õpikoda, kus meid võttis vastu loodusõppe juhendaja ja ornitoloog Marko Valker. Saime ülevaate, mis toimus Saunja lahte ümbritsevatel rannaniitudel kui lõppes karjatamine ja niidud ning madalad rannaalad muutusid suurteks pilliroo väljadeks. Hetkel püütakse karjatamise ja niitmisega taastada rannaniite ja neile iseloomulikku liigirikkust. Tegime väikese matka rannaniidul, mis umbes 300 aastat tagasi oli veel mitu eraldiseisvat saart ja on ilmekas näide, kuidas meie rannik tõuseb ligikaudu 2-3 mm aastas ja maa võidab iga aastaga killukese merest lisaks.

Silma Õpikojas vaatasime õppefilmi seal pesitsevate ja läbirändavate veelindude ning nende elupaikade kohta. Külastuse lõpuks püüdsime loendada üle oma peade lendavaid valgepõsk laglesid, lauk- ja hallhanesid lahelt kostvate laululuikede laulu taustal. Arutasime ühiselt kui oluline on suurtel rändeteedel, mille serva ka Saunja ja Haapsalu laht jäävad, lindude kaitse tagamine. 1998. aastal loodud Silma looduskaitseala peamiseks ülesandeks ongi Haapsalu lahe ja Noarootsi poolsaare rannaniitude, jäänukjärvede ja roostike kaitsmine, mis on väga tähtsad veelindude rändepeatus-, pesitsus- ja sulgimispaigad.

Kokkuvõtvalt – Läänemaa loodus on eriline, kujundatud maakerkest, tormidest, maastikud on pidevalt muutuvad. Viimase 10 000 aastaga (peale viimast jääaega) on meie aladel maa kerkinud ca 100+ meetrit. Pinnamood on väga mitmekesine. Rändrahnuderohke rannik, lisaks bretšad. Jõesuudmed rändavad ja järved kuivavad aja jooksul, roostuvad. Paekivine aluspõhi ja karstialad. Iga vall või luide on saanud alguse vähemalt ühest suurest tormist. Rannaniidud, maa ja mere „võitlus“.

Õpilaste sõnul oli päev looduses tore ja vajalik, loodusõpe õues on „parem õpetaja“ kui klassiruum ja õpik. Õppepäeva tegevuste sisulise poolega jätkasime valikainete tundides.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

 

Loodusõppe suunapäev 11.LR ja 12.LR klasside õpilastega

29. septembril käisid 11.LR ja 12.LR õpilased suunapäeval, mille eesmärgiks oli lähemalt teha tutvust Lääne-Harjumaa loodusobjektidega ja külastada Harku Ilmajaama. Õpilastega olid kaasas õpetajad Kadri Mitt, Maret Järveots, Imbi Raudkivi.

Külastasime esmalt Harku Ilmajaama, kus meid võõrustas giid Külli. Retke alguses said õpilased ülevaate ilmavaatluste ajaloost Eestis ja nende vajalikkusest. Seejärel suundusime vaatlusväljakule, kus kaasajal tehakse vaatlusi reaalajas. Tutvusime kaasaegse mõõtetehnikaga, nt akustilise tuulemõõtjaga, heliograafiga, lumekõrguse sensoriga, märja temperatuurimõõtjaga, raadiosondiga jpm. Raadiosond mõõdab andmeid igas sekundis, liikudes nii üles kui alla ja see lastakse atmosfääri üks kord ööpäevas. Kõigi kaasaegsete mõõteriistade kõrval nägime ka varasemaid mõõteriistu. Selgitusi jagati ka ilmajaama koostööpartnerite kohta – näiteks aeroloogiliste vaatluste vajalikkusest lennuametile ja rahvusvahelise koostöö kohta. Käisime ka ilmamuuseumis, kus vanimad eksponaadid pärinevad 19. sajandist.

Edasi kulges teekond Suurupi poolsaarele, mis on 43 m kõrgune Põhja-Eesti paelavamaa osa. Külastasime Suurupi ülemist tuletorni (18. sajandist pärit ainuke töötav paekivist kehandiga meremärk Mandri-Eestis). Koos alumise tuletorniga on need meremärgid automatiseeritud ja kuuluvad kaugseire süsteemi.

Türisalu maastikukaitsealal käisime Türisalu pangal, mis on Pakri tüüpi astang (paljandub kambriumi liivakivi – üks vanimaid paljanduvaid settekivimeid). Türisalu joastikku meil leida ei õnnestunud – põhjus võis olla selles, et Türisalu oja oli veevaene ja joastiku kolm astangut on tänu pehmele liivakivile oma kõrgusi ja kuju muutnud.

Keila-Joa astang, mis on 6 m kõrgune, on sekundaarselt subsekventne (astangu on tekitanud jõgi). Õpilased liikusid joa matkarajal kuni klindilaheni. Keila juga ei asu oma algses tekkekohas, vaid on taandunud ülesvoolu aastatel 1862-1977 ca 9,7 cm/a.

Treppoja joastikuga tutvumiseks suundusime matkarajale. Joastik ehk kaskaad paikneb 2-15 meetri laiusel alal ja uuritavad on kuus karbonaatsetes kivimites 1,5 m kõrgused astangud.

Paldiski poolsaarel õppisime mere murrutustegevust ja pinnamoe muutusi – õpilased said pangaastangu geoloogiaga tutvuda panga all murrutuslaval – sinna viib kaasajal RMK poolt ehitatud trepp. Pakri poolsaare joad on konsekventsed (voolavad klindilahte astangutelt, mida ei ole moodustanud jõed).

Eelmistel aastatel on õpilased käinud õppimas Loode-Eesti loodusmaastikel, Põhja-Läänemaal. Tänavune looduskäik oli jätkuks Põhja-Eesti looduse erisustega tutvumiseks. Rannikutel toimuvad geoloogilised muutused on pikaaegsed, kuid paremini looduses jälgitavad kui sisemaal. Maa kerkimine, mere taandumine, murrutustegevus, noored mullad ja taimkate – need on ühed peamised eripärad ja tänasel päeval väärt õppimise kohad. Lisaks rikkalikule linnustikule ja elustikule, ilmestavad maastikke suur hulk rändrahne, mida meil õnnestus ka näha.

Saime selgust paljude mõistete ja loodusterminite kohta ja nägime neid osaliselt ka retke käigus ise – kantslid, oreliviled, kuestad, holotseen, glaukoniit, abrasioon, lavamaa, terrigeensed setted , kanjon jpt.

Loodust looduses õppida on alati tore! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

2019/2020 õa

Rahvusvahelise viktoriini Noored Euroopa Metsades Eesti finaalvõistlus

Rahvusvahelise viktoriini Noored Euroopa Metsades Eesti finaalvõistlus toimus 20.-30.aprillil, kuhu pääsesid võistkonnad Eesti vooru (30. märts) tulemuste põhjal.

Võistkondadel tuli veebipõhiselt kümne päeva jooksul läbi teha kolm vooru.

Viktoriin toimus 27. aprillil. Praktiliste ülesannete hulgas oli selliseid, mida sai lahendada vastavate andmerakenduste abil (nt metsaregister) ja interneti otsinguga (nt ulukibioloogia), aga suurem osa neist oligi tarvis läbi teha looduses (nt fotode tegemine)  ja praktiliselt (nt dendrofüsioloogia, puu kõrguse, tüvemahu jt parameetrite arvutamine). Kolmas võistluse osa koosnes inglisekeelsest ettekandest ja videost, mille teema oli kõigile ühine “Why forest/-ry?“, aga iga meeskond sai teemakohase sisu ise valida ja kokku panna. Lõpparvestuses arvestati kokku kõigi kolme vooru punktid.

Võistlesid 15 meeskonda, kelle hulgas ka meie 11.M õpilaste võistkond LÜG11 – Lisett Mary Aasma, Villem Rehkalt, Mattias Kerge, kes saavutasid Eesti finaalvõistlusel üldarvestuses tubli 8. koha. Palju õnne!

Vaata tulemusi siit

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades”

30. märtsil toimus rahvusvahelise viktoriini “Noored Euroopa metsades” Eesti 1. voor. Võistlusel osales tänavu 103 võistkonda.

Võistlus on suunatud 15-19.aastastele noortele. Võistkonnas peab olema kolm liiget.Mõõtu võetakse Eesti looduse, metsade ja metsanduse ajalooga seotud teemadel ja Euroopa metsade teemadel. Young People in European Forests võistlusel osalevate riikide organisatsioonide poolt on koostatud inglisekeelne õppematerjal, mida saab kasutada võistluseks valmistumisel.

Eesti finaal toimub 20.-30.aprillil veebipõhiselt. Finaali kutsutakse Eesti 1.vooru tulemuste põhjal 15 parimat. Võistluse kohta saab lähemalt lugeda siit

Eesti 1. voorus osalesid LÜGist kaks võistkonda.

Lisett Mary Aasma, Mattias Kerge, Villem Rehkalt 11.M klassist saavutasid LÜG11 võistkonnana 4. koha ja tagasid selle tulemusega pääsu Eesti finaalvõistlusele.

Anna-Kristiina Kokvel, Kärt Hansman 10.LR ja Epp Emili Saue 10.H võistkond LÜG10 – kiitus julge pealehakkamise, tubli panustamise ja kooli esindamise eest!

Vaata tulemusi siit

Imbi Raudkivi, õpilaste juhendaja

 

10.LR õpilased õppisid I perioodil tundma Läänemaa looduse erilisust

Esimesel perioodil oli 10.LR klassil suunakursus „Läänemaa looduskeskkond“, mis 18. oktoobril sai toreda lõpu – õpilased käisid lossipargis ja Krahviaias objektide kõrgusi määramas ja pinnamoe erisusi kirjeldamas. Miks seal – kuna see on üks kuuest maakonna loodushoiualadest – seal kaitstakse nahkhiiri. 🙂

Kogu kursuse jooksul oli õpilastel võimalik kaasa rääkida tundide korraldamisel ja õppemeetodite valimisel – ikka teooriale tuginedes praktiliselt. Palju tunde ja tegevusi toimus klassiruumist väljas – kooli ümbruses, rannikul, linnakeskkonnas, haljasaladel, õppereisil Läänemaale. Parimad tulemused saavutasime avastusõpet tehes, aruteludes, üksteise õpetamises ja aitamises – sellega said õpilased hakkama suurepäraselt! Tahtmine teha ja uudishimu iseloomustavad klassi kõiki õpilasi J

10.LR õpilaste omavaheline koostöö ja rühmaprotsessid toimisid hästi, kiitmist väärt on nende algatus- ja organiseerimisvõime. Kursusetööna koondasid õpilased kogutud andmed ja info Padleti keskkonda, tehes seda koos ja üksteist aidates – valmis õppematerjal Läänemaa looduse kohta, mida saavad kasutada õppetöös järgmised „loodusreaalikad“. Võimalusi kuidas seda teha, on palju.

10.LR ühist kursusetööd näeb siin

10.LR jätkab kursusel kogutud ja süstematiseeritud materjali kasutamist geoinformaatika suunakursusel – ainetevaheline lõiming ja mõtestatud tegevused suunaga järgmisele kursusele aitavad luua seoseid ja õpilaste arvates säilib nii järjepidevus.

10.LR õpilaste ühised mõtted kursuse kohta:

Nõva õppereis:

• See oli kõige meeldejäävam ja lahedam tund Läänemaa looduskeskkonnas.
• Õppisime palju uusi asju: taimed, karbid, kivimid, jõed, veekogud, metsapõlengud, inimmõju loodusele, luited, vallid jne.
• Meile meeldis looduses käia ja vaadelda.
• Õppisime et raba jääb hõõguma kauaks ajaks.

Loeng  „Mis on puude taga“:

• Õppisime kuidas metsa majandada.
• Õppisime, mis on mets.
• Õppisime, kuidas mitte loengut pidada.
• Nägime metsade istutamise skeemi.
• Räägiti võõrliikide sissetoomisest ja selle kahjulikkusest kohalikule loodusele.
• Õppisime erinevaid metsatüüpe jne.

Rühmatööd:

• Õppisime kaardistama Haapsalut ja Läänemaad.
• Arendasime koostööoskust digitaalses- ja füüsilises keskkonnas.
• Vaatlesime keskkonda enda ümber.
• Oli erakordne võimalus käia kooli vaatetornis.
• Vaatasime õppefilme.

Õpilaste arvamused:

Kristjan. A: Läänemaa looduskeskkonna tund pani mind mõtlema kastist välja.

Raido: Õppisin palju uut, vaatasime palju õpifilme, tegime palju õuetunde ja vaatlesime loodust.

Maksim: Õppisime koostööd tegema.

Marie: Õppisin jälgima enda ümbrust ja loodust.

Heinrih: Inspireerivad jalutuskäigud Haapsalu linnas.

Johannes: Sain uue vaatenurga loodusest.

Carl Marcus: Hästi vaheldusrikas tund.

Kristjan. K:  Sain hingata palju värsket õhku.

Anna: Tunnid olid põnevamad kui ma oskasin arvata.

Kärt: Õppisin tundma kodukeskkonna loodust.

Mihkel: Õppisin palju uut ja huvitavat Läänemaa looduse kohta mida enne ei teadnud.

Mona: Õppisin enda ümber märkama asju, mida enne ei märganud.

Caspar: See kursus õpetas mind vaatama looduskeskkonda teise pilguga.

Sixten: On hästi tore, et koostöö edeneb hästi ja saame omavahel hästi läbi.

Aleksei: Nõva on tore koht, ma pole seal varem käinud. Avastasin palju.

Mattias: Meeldis looduses jala kõndida ja kõike oma silmaga näha.

Õpetaja on samuti rõõmus – veel rohkem sära silmadesse saime kõik  ja oli rohkesti  positiivseid üllatusi, emotsioone. J

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

11.LR õpilaste keskkonnatund

Kolmapäeval, 16. oktoobril oli 11.LR õpilastel keskkonnatunnis külaline – Helen Rammu (Haapsalu aselinnapea). Kursuse viimases tunnis võeti kokku ja anti ülevaade Haapsalu linnakeskkonna seisundist, näitajatest ja tulevikusuundumustest.

Helen Rammu alustas tundi selgitusega linna piiride muutumisest seoses haldusreformiga. Kõik teemad, mida käsitleti, tulid õpilaste poolt, õpetaja Imbi Raudkivi edastas need lektorile.

Esmalt petus lektor kaitsealade teemal – neid on meil kuus ja on kaitse all erinevatel põhjustel – nt Krahviaias ja Uuemõisa pargis kaitstakse nahkhiiri. 1/3 omavalitsusest on kaitsealadega kaetud.

Järgmine teema oli – võimalikud looduskatastroofid ja nende põhjused – need on õlireostus, metsatulekahjud, üleujutused, elektrikatkestused. Õpilased uurisid ka riskipiirkondade kaarti.

Kuna Läänemaa eripära on palju ranna-ala, siis peatuti ranna- ja kaldakaitse vöönditel (nt piiranguvöönd jt) ning selgitati lahti terminite sisu, toodi näited (nt üleujutusalasid looduses saab määrata taimestiku järgi).

Põhjavee- ja joogivee teema – õpilased said vastuse, kuidas kaitstakse; milliseid abinõusid on võimalik selleks rakendada (nt reoveemahutid, imbsüsteem jt); millised on riiklikud meetmed veesüsteemide rajamiseks maapiirkondades.

Õhuseirest ja selle kvaliteedist oli samuti juttu. Kõige keskkonnasõbralikum on  kaugküte (Haapsalu Katlamaja) – puiduhake ja õli. Lokaalsed küttekohad – need on asutustes, ettevõtetes. Tulevikus plaanitakse linna katlamaja asukohaks äärelinna või paika linnast väljas.

Müraallikate näited: kavandatav raudtee ja visuaallennujaam, transiitliiklus läbi linna, kaevandusalad, teatud spordirajatised (lasketiir, maastikusõidurada, suveüritused).

Pikemalt peatus lektor jäätmemajanduse teemal. Linnas on olemas nii jäätmejaam kui erinevate jäätmete kogumispunktid. Suletud Pullapää prügilas teostatakse seiret, uuritakse energia kasutamise võimalusi.

Radooniriskid – Läänemaal on need väikesed, vaid Võnnu ja Üsse kandis veidi suurem, aga kusagil ei ületa see normtaset.

Ohtlike ettevõtetena võib käsitleda tanklate mahuteid, väetisemahuteid. Suurem osa mahutitest on maa-alused, riskitegur väike.

Linnas on pea pool pindalast rohealad.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Haapsalus on turvaline ja keskkonnariskid väikesed – selle mõttega lõpetas tunni lektor, selle tundega saigi keskkonnakursus lõpetatud :)!

Täname Helen Rammut, kes nõustus tundi läbi viima ja õpilastega kohtuma!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

10.LR õpilased Teadlaste Öö Teaduskohviku loengul

23. septembril 2019 toimus kultuurimajas Teadlaste Öö Festival. Selle raames toimusid lisaks töötubadele ka loengud Teaduskohvikus.

Meie 10.LR klass käis neljanda tunni ajal teadusloengul „Mis on puude taga?“.

Loeng kestis tund aega, mille käigus oli juttu metsast kui süsteemist, kasvukohatüüpidest, metsa vanusest ja millistest teguritest see sõltub. Peatuti Eesti metsatüüpidel, räägiti metsade majandamise võimalustest meil ja mujal maailmas. Pikemalt peatuti Läänemaa  metsade uurimissuundadel ning metsapõlengute tagajärgedel keskkonnale. See sobis teemana hästi, kuna 10.LR õpilased õpivadki oma suunakursuse raames Läänemaa looduskeskkonda tundma. Ja kuna õpilased olid just käinud looduses õppepäeval (Nõva kandis), siis saime õpitule kinnitust ning nii mõnigi vastus oli õpilastel lektoritele tänu sellele olemas J.

Õpilased said loengust kaasa mõtteid ja sisulisi näiteid oma kursuse jooksul juba kogutud materjalile, millega edasi töötame.

Mets läheb meile kõigile korda, seda nii Eestis kui maailmas. Soovime, et metsa jätkuks ka tulevastele põlvedele. Kuid kuidas metsa hoida, et seda ikka jaguks? Kas suudame ohjeldada oma tarbimist, mis põhjustab kliima muutumist? Mõtteainet on küllaga. Juttu oli veel globaalsetest metsaga seotud probleemidest ja lahendusvõimalustest, muutuvast kliimast ja Amazonase metsapõlengute põhjustest ja tagajärgedest.

Loengu viisid läbi Jürgen Kusmin, RMK Lääne-Harjumaa metsaülem ja Kristi Parro, RMK loodusteadlikkuse eestvedaja.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Looduses õppimise päev 10.LR klassi õpilastele

Reedel, 20. septembril 2019 peale teist tundi sõitsid 10.LR õpilased loodusesse õppima – toimus Läänemaa looduskeskkonna kursuse praktiline väljasõit loodusesse. Õpilastega olid kaasas õpetajad Maret Järveots ja Imbi Raudkivi.

Esmalt suundusime mööda vana Haapsalu-Tallinna maanteed Variku bussipeatuseni, kust pöörasime Veskijärve RMK lõkkeplatsi ja karjääri poole. Seal kohtusime retkejuhi Kairit Erritiga.

Alustasime õppepäeva Veski karjääri õpperajal. Siin on Nõukogudeaegsed karjäärid, kust kaevandati liiva. Praegu on alad kaitse alla võetud ja kaevandamist ei toimu. Karjäärides on  tänapäeval vesi ja sinna on asustatud kaitsealune juttselg kärnkonn ehk kõre. Karjääride juures on jälgitav 2008. aasta metsapõlengus kannatada saanud loodus (850 ha) – kuidas lühikese aja jooksul see taastunud on. 30 meetri kõrgused liivaluited on pärit ajast, mil siin loksus Litoriinameri (kuni 8000 aastat tagasi). Luiteharjal on geodeetiline punkt. Õpperajal määrasime liike, uurisime luidetele kasvama asunud taimkatet, tutvusime metsapõlengute liikidega (maatuli, pinna- ja ladvatuli). Veskijärv on merest eraldunud ca 5000 aastat tagasi, kujunes Suurluide.

Edasi liikusime Nõva sadamasse, kus õppisime tundma Läänemere karpe. Samuti oli seal näha mere mõju rannikute kujunemisele (rannavallid). Selgitust sai ka loodusliku erosiooni mõiste. Määrasime rändrahnude ja kivimite tüüpe (tard-, moonde- ja settekivimid) ja hästi oli jälgitavad bretšakivid – Loode-Eestis kujunenud meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Rannal oli vana paat, mille põhja külge on kinnitunud võõrliik – tõruvähk (üks vähestest vääneljalalistest, kes suudab taluda nii madalat soolsust, nagu see on Läänemeres).

Retke järgmises kohas – Lepaaugu järve ääres – tutvusime jäänukjärvede tekkelooga. Jäänukjärvi on Läänemaal rohkesti, kuna maakerke tagajärjel on kujunenud merelahtedest madalaveelised järved, mis ajapikku kinni kasvavad.

Üks eripärasid, mis on omane Loode-Eesti rannikutele, on jõgede ränne. Käisime nähtust uurimas Veskijõe suudmealal, Keibu lahe ääres. Jõgede suudmealad muudavad asukohta. Mitu jõge on oma sängi, eriti suubumiskohta merre tunduvalt muutnud: rändav jõesuue on looderanniku jõgede ja ojade eripära.

Jõesuue on liivas vonklev, vahel voolab jõgi liivavalli taga merega rööbiti. Sagedased tormid võivad kuhjata suudmesse uue 1–2 meetri kõrguse liivavalli, mis suleb väljavoolu. Vool taastub kahel moel: valli taha kogunev vesi murrab valli läbi või kaevavad valli läbi inimesed.

Enne Peraküla randa minekut peatusime Vanajõe sängi juures (merre voolab Uusjõgi), kus retkejuht selgitas sängi kinnikasvamise põhjust (Mereparras kui eriti pikk ja kõrge luide tekkis maakerke tõttu paartuhat aastat tagasi ja takistas veevoolu merre). Õppisime tundma seesuguse jõesängi ohtusid – vaheldumisi on muda ja veekihid ja silmaga näha vett ei pruugi olla – sisse kukkudes võib tekkida nö vaakum, kust välja pääseda on võimatu. Mõõtsime tokiga sügavuse – see oli umbes 2,5 meetrit. Ohtu saab vältida – selliste paikade tunnustaim on soovõhk ja seda tundes ja looduses märgates ei soovitata pinnasele astuda.

Peraküla rannas on hästi märgatavad ja leitavad kõik luidete arenguetapid (kokku viis). Käisime nendega tutvumas ja määrasime tunnustaimed (nt valge luide – liiv-vareskaer; ruske luide – kukemari jne). Kust on pärit looderanniku liiv, see ei ole veel üheselt selge. Selle võisid siia kanda ühe teooria järgi Ürg-Neeva jõe vooluveed. Siin liiv laulab, tekib kiuksuv heli – see on põhjustatud puhta, ümara ja ühtlase terajämedusega kvartsliiva hõõrdumisel tekkivate elektrilaengutega.

Retke lõpus külastasime RMK Nõva looduskeskust. Õpilased said vaadata kolme õppefilmi, töötada mikroskoobiga, määrata kivimeid, näha ekspositsiooni Nõva elurikkusest ning uurida Neugrundi kraatri süvageoloogiat. Samuti tegeleda roomajate määramisega ning määrata kivimeid.

Üheks Läänemaa eripäraks on ka karstinähtuse esinemine – Salajõe karstiala, olles Läänemaa suurim ja eesti mõistes esikümnes.

Kokkuvõtvalt – Läänemaa loodus on eriline, kujundatud maakerkest, tormidest st et maastikud on pidevalt muutuvad. Luide koosneb liivast, vallid jämedamast materjalist. Viimase 10 000 aastaga (peale viimast jääaega) on meie aladel maa kerkinud ca 100+ meetrit. Pinnamood on väga mitmekesine. Rändrahnuderohke rannik, lisaks bretšad. Jõesuudmed rändavad ja järved kuivavad aja jooksul, roostuvad. Paekivine aluspõhi ja karstialad. Iga vall või luide on saanud alguse vähemalt ühest suurest tormist.

Milliste elus ja eluta looduse „mõistetega“ lisaks praktiliste tegevuste käigus tutvusime?

Näiteks: viirgmaastik, laguun, klibuvall, loigud, lohud, seljakuid, orvandid,  sadulakohad, mikroreljeef, liivahanged, sanglepp, puruvana, kiviimur, paakspuu, mangroov, merihumur, nõrgkivi, alpi põdrasammal, leesikas jpm.

Tagasi Haapsallu jõusime kella 18-ks – pisut väsinutena, aga rõõmsate ja vaimselt puhanutena!

Õpilaste sõnul oli päev looduses vajalik ja tore oli õppida, toodi ka välja, et raamatutest ei õpiks küll nii palju võrreldes praktiliselt looduses olemisega. Õppepäeva tegevuste sisulise poolega jätkame tundides, süstematiseerime kuuldu/nähtu ja koostame järgmistele loodusreaalikatele valiku õppematerjalidest – ikka igaühe individuaalset loovust kasutades!

Aitäh – Nõva RMK looduskeskus ja 10.LR asjalikud õpilased!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

2018/2019 õa

RMK metsaviktoriin 2019

RMK metsaviktoriin on võimalus mitmekesistada loodusharidust koolis. Küsimused hõlmavad lisaks metsale loodust laiemalt: aasta tegijad looduses, loodusest kirjanduses ja kultuuripärandis, metsakooslustest ja metsatöödest jpm. Metsaviktoriin toetab õpilaste õpioskuste arendamist ja koostööd. Arvestust peetakse kolmes vanuseastmes ja selleks, et klassi tulemus kirja läheks, peab osalema/vastama vähemalt 75% klassi õpilastest.

Läbi aastate toimunud metsaviktoriinide küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda RMK kodulehel, lugeda lähemalt saab siin. Huvilisetel tasub nendega tutvuda, kuna küsimused on tõepoolest hästi mitmekesised.

2019. aasta RMK metsaviktoriin toimus tänavu juba 18. korda, millest võttis osa 471 klassi 150 Eesti koolist.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid tänavu 10.LR klassi kõik 19 õpilast, kes saavutasid 10.-12.klasside üldarvestuses 20.koha. Klassi keskmine punktisumma oli 81,8 ja see on igati tubli keskmine tulemus.

Täname ja kiidame kõiki  10.LR klassi õpilasi ettevalmistuste, 100% osalemise ja meie kooli esindamise eest vabariiklikul metsaviktoriinil 2019!

Uusi toredaid avastusi looduses ja looduainetes! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

Rahvusvaheline viktoriin „Noored Euroopa metsades“

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 15 kuni 19 aastat. Esmakordselt toimus võistlus aastal 2011. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm. Viktoriini küsimused tuginevad metsandust puudutavatele üldteadmistele ning õppematerjalidele, mis on koostatud võistlusel osalevate riikide poolt (inglise keeles). Lähemalt saab lugeda siit.

Tänavu, 2019. aastal toimus Eesti eelvoor 20. märtsil. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid eelvoorus kuus 10.LR õpilast – Sille Männik, Janela Palmiste, Karolina Lillemets, Karl-Alex Sokolov, Kevin Grahv ja Markus Rand. Nemad valmistusid viktoriiniks, moodustasid kaks võistkonda ja registreerusid võistlusele. Mõlemad võistkonnad kogusid viktoriinil üle poole punktidest.

Karolina, Karl-Alex, Markus:

Noored Euroopa metsades viktoriin oli meie jaoks täiesti uus kogemus. Meie polnud sellest midagi varem kuulnud ega selle vastu huvi tundnud kuni ühe päevani, mil meie armas geograafia õpetaja Imbi pakkus võimalust osaleda ning pärast lühitutvustust otsustasime, et see tundub väga põnev ja lõbus viktoriin ja seega võtsimegi sellest osa.

Kaotada polnud meil midagi ning isegi kui meie ei võida, teadsime südamest, et see tuleb meile endale kasuks ja saame üldiselt loodusest rohkem teada. Viktoriinil osalemisse ei suhtunud meie kui mängu vaid kui kontrolltöösse. Meil oli väga palju informatsiooni, mida keegi poleks jõudnud üksi läbi lugeda, seega jagasime erinevad interneti leheküljed omavahel ära, samuti jagasime erinevaid ajakirju metsanduse ja looduse kohta. Lõpuks rääkisime üksteisele toredaid ja huvitavaid fakte, mis meile meelde olid jäänud.

Kõige raskem oli ettevalmistamine ehk info läbilugemine. Informatsiooni oli nii palju, aga samas pidime tegema ka teisi kodutöid ning meie õnnetuseks oli samal päeval viktoriiniga lisaks ka AGA test. See tähendas seda, et meie pidime töötama ja vaeva nägema topelt.

Meil oli raskusi, aga nagu tavaliselt, raskustega kaasnevad omad lõbud. Meile meeldis kõige rohkem see, et meie saime väga palju uusi teadmisi looduse kohta ja kuna meie tiimid koosnesid kolmest väga sõbralikust, toredast ning rõõmsast õpilasest, siis viktoriini lahendamine oli puhas lust! Me oleme harjunud tegema tiimitööd, üksteist kuulama ning arutlema, et jõuda ühele meelele. Meil polnud kordagi sellist situatsiooni, kus meie oleksime sattunud vaidlema vastuse õigsuse üle –  kui meil oli kaks erinevat arvamust, siis argumenteerisime ning arutlesime, miks üks vastus võiks sobida paremini kui teine ja lõpuks jõudsime järeldusele. Meile kõigile meeldisid üsna sarnased küsimused ja teadmised, näiteks sellised, et puu suudab endas hoida 500 liitrit vett, metskitsed hauguvad, et 51% Eesti aladest on kaetud metsaga, ehk see on 2.3 miljonit hektarit.

Me tundsime koheselt viktoriini mõju teel Tallinnasse (sõitsime paar päeva hiljem teatrisse), hoidsime silmad bussis lahti ning nägime, et metsa on maha võetud – teadsime kohe, mis raiega on tegu –  lageraie, harvendusraie, sanitaarraie või valgustusraie.

Viktoriinil osalemiseks, ei pea olema geenius, vaid peab olema ettevõtlik ja sihikindel. Tuleb teada, mida viktoriinist saada tahad. Meie tahtsime saada uusi teadmisi ja meie jaoks polnud peamise tähtsusega see, mis koha või kui palju punkte saame. Viktoriinil osaleda võiksid kõik, kes võtavad seda tõsiselt ja kes tahavad saada uusi teadmisi. Viktoriinid on üks toredamatest viisidest oma silmaringi laiendada.

Sille, Janela, Kevin:

Ühel ilusal päeval pakkus geograafia tunnis õpetaja Imbi meile välja, et võiksime osaleda viktoriinil teemal Noored Euroopa metsades, kui kellelgi oleks vähegi soovi. Nii siis võtsime vastu otsuse, et osaleme, sest see tundus meile uue ja huvitava kogemusena. Koheselt saime ka kätte materjalid, mille järgi teemaga tutvuda. Materjale oli nii inglise kui ka eesti keeles. Materjalide sisu oli iseenesest huvitav ning saime väga palju uusi teadmisi. Samas oli materjalide hulk väga, väga suur, pidime tegema lisatööd. See aga oli teistpidi jällegi kogemus – pidi planeerima õhtutunde teiste hobidega.

Kuna meie meeskonnal sujus koostöö väga hästi, siis oli lausa lust viktoriinist osa võtta. Meie lemmikküsimus oli ksülitooli küsimus. See oli meile väga pikk ja hea arutlusteema – vastasimegi õigesti 🙂. Arvame aga, et Eesti kohta oli küsimusi liiga palju, teiste riikide kohta vähem – meeldinuks end proovile panna rohkem teiste riikide metsade kohta.

Kõige rohkem meeldis meile koostöö tegemine, ka inglisekeelsete materjalide lugemine – arendasime keeleoskust ja vast suurimaks plussiks võib pidada loogiliselt küsimustele vastuste leidmist – näiteks kui me kohe vastust ei teadnud, rääkisime üksteisele oma mõtted ettevalmistuste põhjal  ja nende põhjal otsisime/mõtlesime seoseid jne – see oli põnev!

Tublid kümnendikud – jätkugu teil edasist avastamisrõõmu! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

Marie Põlluaed on kutsutud õpilaste teadustööde riikliku konkursi 2019 II vooru

Konkursi eesmärk on pakkuda koolinoorte uurimistöödele võistluslikku väljundit ning motiveerida ja innustada noori teaduslikumale teemakäsitlusele uurimistööde tegemisel. Konkurssi korraldatakse 2002. aastast  SA Eesti Teadusagentuuri (ETAg) ja  Haridus- ja Teadusministeeriumi koostööna.

Konkursitööde esitamise tähtaeg oli 20. veebruar 2019. Esimeses voorus hindab õpilastöid komisjon, koostab punktisummade alusel pingerea ja valib välja kuni sada tööd, mille autorid kutsutakse konkursi II vooru ehk posterettekannete vooru, kus žüriiliikmed ja erialaeksperdid hindavad tööd ja selle esitlust. II voor toimub 16.-17. aprillil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11.LR klassi õpilane Marie Põlluaed tegi oma uurimistöö teemal “Eritüübiliste elamute ehituslike tegurite mõju pinnaseõhu ja siseõhu radooni kontsentratsiooni seosele Haapsalu linna näitel”.

Tema töö osutus valituks posterettekannete vooru, seega esindab Marie 16.-17. aprillil meie kooli õpilaste teadustööde konkursi II voorus.

Marie uurimistöö valmis ETAg-i korraldatud noore uurija stipendiumi kaasabil ning tema juhendajad on Imbi Raudkivi LÜGist ning Taavi Vaasma ja Madis Kiisk Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi keskkonnafüüsika laborist.

Palju õnne Mariele!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht, Marie juhendaja

Teadustööde riiklikust konkursist ja II vooru kutsutud õpilastest loe lähemalt siit

 

11.LR klass TalTech’i loodusteaduskonna laborites ja Tallinna Loomaaias 20.02.2019

25 11.LR klassi õpilast külastas II perioodi lõpus TalTechi Loodusteaduskonda. Meile tutvustati Loodusmajas järgnevaid Keemia ja biotehnoloogia instituudi laboreid: toiduainete tehnoloogia ja mikrobioloogia, struktuuribioloogia, neurobioloogia, taime- ja mikrofluidika labor.

Mikrobioloogia laboris nägime kuidas külvatakse ja kasvatatakse bakterikultuure laboris, tegime ka ise bakterikülve oma kätelt LB söötmel Petri tassidele. Mõõtsime erinevate juustude kõvadust ja vaatamise valgusmikroskoobis pärmirakke ja erinevate taimede õietolmu.

Struktuuribioloogia laboris tutvustas vanemteadur Tiit Lukk makromolekulide kristallstruktuuri uurimise vahendeid ja tarkvara ning oma töörühma tööd ligniini lagundamise biokeemia uurimisel. Uurimisgrupi töö põhisuunad on seotud tehnoloogiatega, millest võidavad tulu tööstusharud, mis on seotud taastuvenergia sektoriga, paberi puitmassi pleegitamisega, bio-tervendamise protsessidega ning ligniini väärindamisega.

Neurobioloogia labori peamisteks uurimisteemadeks on uurida kahe geeni avaldumist ja nende geenide seost erinevate raskete närvisüsteemi haigustega nagu näiteks Parkisoni- ja Alzhaimeri tõbi.

Taimelaboris näitas geenitehnoloogia instituudi dotsent, teadur, peruulanna Cecilia Sarmiento meile taimelaboris kasvavaid taimi: müürlooka, tubakat ja nisu. Teadlased uurivad muuhulgas ka eesti kõrrelisi nakatavaid viiruseid.

Mikrofluidika laboris saime teada, et see on noor teadusharu, mis tegeleb vedelike mikroskoopiliste koguste uurimise ja kasutamisega. Vedeliku maht mikrovedelikseadmeis ulatub pikoliitritest mikroliitriteni.

Lisaks laborite tutvustusele said õpilased ka ise läbi viia oma DNA uurimise katse, et kindlaks teha, kas kellelgi esineb DNA-s geeni mutatsioon, tänu millele on inimene resistentne ja ei nakatu HI-viiruse 5. tüvega.

Väga sisuka ja huvitava päeva TalTechi loodusteaduskonnas lõpetas osakonna dotsent ja programmijuht Vello Tõugu, kes tutvustas osakonna õppekavasid ja rääkis alustavate üliõpilaste ees seisvatest väljakutsetest.

Täname väga Geenitehnoloogiaosakonna vanemteadur Pirjo Spuuli, kes meile programmi koostas ja meid ülikoolis vastu võttis.

Päeva teises pooles külastasime Tallinna Loomaaeda, kus Triin Raid tegi oma uurimistöö raames meile toreda ekskursiooni ja tutvustas eksootilisi kiskjaid loomaaias.

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

   

 

Piia Tomingas ja Sirli Leesment tutvustasid 10. klasside õpilastele looduskaitse vajalikkust ja programme

10. detsembril 2018 külastasid kooli meie vilistlased Piia Tomingas ja Sirli Leesment ning kohtusid kahe esimese tunni ajal kõikide 10. klasside õpilastega.

Piia ja Sirli avaldasid soovi rääkida meie õpilastele, millist mõju on neile avaldanud loodusega tegelemine, mida on nad õppinud ja kuidas saab liituda Matsalu rahvuspargi noore looduskaitsja programmiga.

Neiud alustasid enda tutvustamisega (Piia õpib Tartu Ülikoolis bioloogiat) ja andsid lühiülevaate Eesti looduslikest eripäradest ja rahvusparkidest. Seejärel tutvustasid nad noore looduskaitsja programmi Junior Ranger (JR). See programm tähendab loodusalaseid kursusi (teooria ja praktika), seminare. Mõlemad on selle programmiga seotud olnud mitmeid aastaid – nii soovisid nad äratada võimalikku huvi ka meie kooli õpilastes. JR programmiga on seotud 19 riigi 5000 noort, Eesti liitus 2004. aastal.

Piia ja Sirli jagasid oma kogemusi, laagrielamusi ning mida nad sisuliselt JR kursustel on õppinud ja kuidas ning miks nende loodushuvi aastatega süvenenud on. Rõhutati ka seda, et palju õpitakse ühistegevuste käigus kursustel ka oma eakaaslastelt.

Üheks aruteluteemaks oli ka võimaliku uurimistöö teema leidmine ja sidumine õpilaste huvidega.

Tüdrukud olid ette valmistanud käsitletud teemade kohta Kahoot viktoriini, parimatele olid neil kaasas auhinnad.

Jaanuari koolivaheajal toimub järjekordne JR talveseminar – loodetavasti on sellest osa võtmas ka mõned meie kooli loodushuvilised õpilased J.

On väga-väga tore, et meie vilistlased leiavad võimaluse ja tahavad tulla oma kogemusi jagama praegustele gümnasistidele! Aitäh Piia ja Sirli!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

   

 

Läänemaa loodusõppepäev

17. septembril 2018 sõitsid 10.LR klassi, bioloogia praktikumi ning praktilise loodus- ja keskkonnaõppe valikainete õpilased loodusesse õppima. Reisi sihtkohad olid Veski karjäär, Rannaküla, Nõva RMK keskus, Peraküla, Vanajõe säng ja Salajõe. Alustasime sõitu 9.20 ja tagasi Haapsallu jõudsime 16.00. Õpilastega olid kaasas õpetajad Mall Vainola, Kadri Mitt ja Imbi Raudkivi.

Kell 10.20 jõudsime Veski karjääri, kus meid ootasid Nõva RMK keskuse retkejuhid Silja Silver ja Kairit Errit. Õpilased jagunesid kahte rühma. Alustasime Veskijärve ümbruse loodusrajal, kus õpilasi juhendati liikide määramises, otsisime ja märkasime inimtegevuse jälgi. Näiteks selgitati õpilastele, kuidas on metsa istutatud ja miks on teerajad liivased (tulekahjude järgne inimmõju); samuti selgitati maastikumustreid, mida nägime. Hästi oli näha erosiooni tagajärgi. Geoloogiliselt on tegemist noore alaga, õpilased teadsid selgitada põhjust (jääajajärgne maakerge). Karjääri põhjas on inimene loonud elupaiga (madalaveelised “lohud/tiigid”) kaitset vajavale liigile – kõrele (kahapaikne), kelle nimi tuleneb tema kõrisevast laulust.

Edasi suundusime Rannakülla, kus retkejuhid õpetasid määrama Läänemere karpe, neid on kokku viis ja Rannakülas on nad rannalt hästi leitavad. Tutvusime ka tõruvähiga (võõrliik), mille asurkond oli hästi jälgitav kaldal seisva paadi põhjal. Samuti määrasime mereäärseid taimeliike. Hästi oli hoolimata tuulisest ja vihmasest ilmast näha merelinde. Pikemalt kõneleti kormoranidest, keda loendasime rändrahnudel kõige enam. Eluta looduse “pärlid” on rändkivid (rändrahnud) ja bretšad (metoriidiplahvatuse tagajärjel liitunud kivimimass) – nende levik on just suur Loode-Eestis, mererannikutel.

Järgmine sihtkoht oli Peraküla, kus õppisime tundma luiteid (viis etappi), nägime lainetuse murrutava tegevuse jälgi (astangud, erosioon), määrasime taimeliike ja rannikute pinnavorme (rannavallid, seljakud, orvandid, sadulad), kuulasime loo laulva liiva tekkest.

Seejärel suundusime Vanajõe mudase oru juurde, kus retkejuht mõõtis selle sügavust puutokiga – see oli sügav ca paar meetrit. Vett näha ei olnud, mudasel pinnal kasvasid taimed. Sellise koha indikaatortaimeks on soovõhk – seda märgates ei tasu maastikule kõndima minna (vesi ja muda “neelavad”). Vanajõgi voolas Allikajärvest merre, kuid umbes 1800 aasta eest kuhjus lainetuse ja maakerke tulemusena suur rannavall Mereparras, mis sulges jõe voolu ja jõgi otsis omale uue sängi. Rändavad jõesuudmed on Loode-Eesti rannikute eripäraks. Selle kandi järved on tekkinud maakerke tagajärjel merelahtedest. Väiksemaid on maastikul üsna raske leida, kuna need roostuvad.

Järgmisena jõudsime RMK keskusesse, kus saime lõpuks sooja – meid ootas soe tee ja soe tuba. Peale lõunapausi tutvusid õpilased keskuse väljapanekutega, Neugrundi meteoriidikraatri tekkelooga, huvilised said uurida mikroskoobiga putukaid ja erinevat liiva. Retkejuht Silja rääkis loodushoiust, jätkusuutlikust mõtte- ja tegutsemisviisist. Vaatasime ka filmi “Maa, mis tõuseb merest”.

Umbes 15.00 asusime koduteele, kus peatusime veel ühe loodusharulduse juures – Salajõel. Uurisime infotahvlilt tekkelugu ja tutvusime karstinähtusega.

10.LR õpilaste õppepäeva eesmärgiks oli koguda infot looduse eripärade kohta nii elus kui eluta looduse, teha fotosid, hinnata inimmõju, kaardistada “valupunktid” jne – koguti materjali kursuse “Läänemaa looduskeskkond” tarbeks – nemad valmistavad reisil õpitu/kuuldu/nähtu põhjal kursusetööna ühe õppevahendi või õppematerjali.

Bioloogia praktikumi õpilaste eesmärk õppekäigul oli märgata ja õppida tundma võimalikult palju erinevat liiki elusorganisme. Veskijärve karjääris ja metsas nägime erinevaid samblikke, rannas luite- ja rannikutaimi ja Nõva loodusmajas linde ning imetajaid. Teiseks eesmärgiks oli läbi viia Läänemere projekti rannikuvaatlus, mis kahjuks halva ilma tõttu ei õnnestunud.

Praktilise loodus- ja keskkonnaõppe valikkursuse õpilaste peamiseks eesmärgiks oli hinnata erinevate keskkonnategurite mõju loodusele, leida nii loodus- kui tehisobjekte ning leida “seoseid minevikuga ja tulevikuga”, pakkuda lahendusi loodusharulduste säilitamiseks ja negatiivse inimmõju vältimiseks, praktiliste oskuste arendamine.

Õppisime palju, liikusime tervislikult looduses, kõik olid positiivsed ja rõõmsad hoolimata tugevast vihmasajust. Ilm pakkus meile näitliku õppetunni – saime osa tsükloni arengust ja tagajärgedest 🙂

Kiitus kõigile osalenud õpilastele ja õpetajatele!

Täname Nõva RMK keskuse lahkeid inimesi!

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

        

 

10.LR õpilastel tund Teadlaste Öö festivalil

Esmaspäeval, 24. septembril 2018 4. tunni ajal käisid 10.LR õpilased Haapsalu kultuurikeskuses, kus toimus Teadlaste Öö festival. Kuulati Teaduskohviku loengut ilutoodetest. Loengu viis läbi Estsale Baltic OÜ – tutvustati ilutoodete hingeelu. Kuulati, kuidas valmivad ilutooted, kuidas neid säilitada ja kasutada ning milline seos on keemial ja kosmeetikal, milline seos on toitumise ja ilutoodete kasutamise vahel. Loengu lektor oli Kätlin Rohilaid-Aljaste.

Kõigepealt selgitas lektor, millest ilu nö koosneb ja tõi välja neli aspekti: geenid; uni, eluviis; oled see, mida sööd ja ilutooted. Toitumise osas andis lektor näpunäiteid, milliseid tooteid eelistada, mida on vaja pakendilt jälgida, millise maa puuvilju eelistada jne. Pikemalt peatus ta toiduvärvide ja säilitusainete teemal – millised neist on kasutusel toiduainetetööstuses, millised on eriti kahjulikud (nt E621 maitsetugevdajana). Toodi palju vajalikke elulisi näiteid.

Teine teemade ring oli seotud püsimeigi ja tätoveeringutega. Uuringud on näidanud, et tuntud suurfirmad ei palka nähtavate tätoveeringutega inimesi tööle. Püsimeigi negatiivne mõju seisneb selles, et see läheb naha sisse – püsivad pikaajalised kahjustused.

Kosmeetika teema juures toodi välja eri gruppide plussid ja miinused. Looduskosmeetika ostmisel tuleks silmas pidada, kui suur on looduslike osade osakaal, sama kehtib mineraalse kosmeetika puhul. Soovitus oli vältida nt mineraalseid õlisid (nt huuleläikeid).

Mõte, et kõik, mis pannakse naha peale, sellest 60% läheb vereringesse, andis mõtlemisainet ka kooli tagasi jalutades.

Oli väga hariv ja eluline loeng. Õpilased teevad kuuldu kohta kokkuvõtte, analüüsime ja arutleme antud teemadel edasi 🙂

Imbi Raudkivi, geograafia ja majandusainete õpetaja, majandussuuna juht

 

 

2017/2018 õa

Noore uurija stipendiumikonkurss 2017

Noore uurija stipendiumikonkurss toimub seitsmendat aastat. Konkursi sihtrühmaks on 8.-11. klasside teadushuvilised noored üle Eesti. Stipendium annab õpilasele võimaluse teha oma uurimistöö valmis koostöös teadlasest juhendajaga, toimetada koos teaduslaboris, osaleda välitöödel või muul moel lüüa kaasa juhendaja või tema töögrupi teadustöös. Konkursil osalenute hulgast valitakse  välja kõige motiveeritumad õpilased, kellele pakutakse tuge uurimistöö tegemisel. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur.

Stipendium sisaldab:

• Abi teadlasest juhendaja leidmisel, juhendajaga kokkuviimine.
• Avaseminaril osalemine (sisaldab lühikoolitust).
• Uurimistööks vajalike võimalike kulude katmine.

Konkursil osalemise tingimused olid:

• Osaleja peab ise välja pakkuma teda huvitava uurimistöö valdkonna (valdkonna valimisel ei ole piiranguid). Täpne teema lepitakse kokku alles juhendaja ja õpilase koostöös.
• Uurimistöö peab valmima ühe aasta jooksul. Täpse ajagraafiku lepivad juhendaja ja õpilane kokku omavahel.

Konkursi kohta saad lugeda lähemalt siit.

Õpilastel tuli 16. oktoobriks täita  taotlusvorm – töö valdkond/teema, teema valiku põhjendus, millised vahendid/võimalused puuduvad, mis takistavad töö tegemist ning kuidas aitab stipendium vastavaid probleeme lahendada jne.

Konkursile laekus 35 sooviavaldust, mille hulgast valis komisjon välja 18 stipendiumisaajat.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist esitasid stipendiumi saamiseks taotluse kaks õpilast, kelle ka komisjon stipendiumisaajate hulka valis. Need on 10.LR klassi õpilased Johanna Jõgi ja Marie Põlluaed.

Detsembris-jaanuaris lähevad Johanna ja Marie noore uurija avaseminarile, kus tutvutakse programmi reeglitega ja jagatakse  õpilastele kogu info terveks aastaks, mil uurimistöö valmib.

Johanna: “Stipendiumist kuulsin oktoobri algul, kui õpetaja Imbi soovitas mul kandideerida. Kui kuulsin, et õpetajal on sellesse usku, siis otsustasingi proovida. Kaotada pole ju midagi :). Ma ei lootnud üldse seda saada. Seda õnnelikum olin, kui selle sain.
Teemaks valisin merikotkaste eluolu Eestis. Täpsemalt tahaksin uurida pliimürgistuse juhtumeid kotkaste seas. See teema on oluline, sest pliimürgistuste arv kasvab samas kui merikotkaste arvukus on väike ja vähenemas. Tänu stipendiumile saan endale mentoriks oma ala spetsialisti. Saan ka käia koolimajast väljaspool ja ehk isegi praktikas kaasa lüüa. Tänu stipendiumile on piirid minu jaoks laiemad ja hea töö kirjutamiseks on rohkem võimalusi.
Kokkuvõttes olen stipendiumi üle väga õnnelik ja saan selle üle järjest rohkem rõõmu tunda.”

Marie: “Ma kuulsin stipendiumist õpetaja Imbi käest umbes nädal enne stipendiumi taotluse esitamise tähtaega, seega pidin väga kiiresti otsustama, millise uurimistöö teema valin. See kõik oli vaja ka taotlusesse kirja panna. Mul ei olegi kindlat põhjust, miks ma otsustasin osaleda. See oli lihtsalt selline hea võimalus, mida ei saanud kasutamata jätta. Eelviimasel päeval tulin lõpuks oma uurimistöö teema peale ning kuna valisin üsna keeruka teema, on hea, et sain stipendiumi, mille tõttu on töö koostamine oluliselt lihtsam. Ma olin väga õnnelik, kui sain teada, et osutusin stipendiumi saajaks. Ma lootsin, et ma saan stipendiumi, kuid ma poleks arvanud, et see ka päriselt võiks juhtuda. Ma valisin oma teemaks radiatsiooni looduses ehk näiteks radiatsioonitase looduses, kus leidub looduslikku radiatsiooni ning kuidas see kõik mõjutab inimeseorganismi. Minu jaoks on see väga huvitav teema ja ma tahaksin ka teistele seda tutvustada. See on teema, millest palju ei räägita. Ma loodan, et uurimistöö tegemise käigus saan juurde uusi põnevaid teadmisi, tutvun inimestega, kes on selles valdkonnas targemad ning saan üleüldise kogemuse, mis annab kindlasti tulevikuks palju juurde. Ma loodan, et mu töö tuleb hästi välja ning kui see on sobiv, plaanin ka riiklikul teadustööde konkursil osaleda. Mul on väga hea meel, et mulle seda võimalust tutvustasite. Aitäh!”

Noore uurija stipendiumit rahastab ERF-i programm TeaMe +.

Vahvat uurimist ja avastamisrõõmu Johannale ja Mariele 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Kertu Kiivit saavutas GIS uurimistööde konkursil I koha

15. novembril tähistati Tallinnas Rahvusraamatukogus järjekordset geograafia ja geoinfosüsteemide (GIS) teabepäeva. Igal aastal on selle raames korraldatud ka GIS uurimistööde ja kaardivõistluse üleriigilised konkursid.

Sel aastal esindas LÜGi 12.R klassi õpilane Kertu Kiivit, kes saatis võistlusele oma eelmise aasta uurimistöö teemal “Salajõe küla ja selle lähiümbruse loodus- ja pärandkultuuriobjekte tutvustav kaart” ning selle käigus valminud kaardi.

Uurimistööde konkursil saavutas Kertu Kiivit I koha. Kaardivõistlusel tunnustati tema eelmise aasta uurimistöö käigus valminud kaarti Regio eripreemiaga.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

RMK preemiareisil käisid 11.LR ja 12.M2 õpperühm

Esmaspäeval, 25. septembril sõitsid 11.LR ja 12. M2 õpperühma õpilased preemiareisile Kabli RMK külastuskeskusesse. Nemad olid tublid RMK metsaviktoriinil 2017 kevadel – 11.LR klass 3. koht ja 12. M2 õpperühm 6. koht gümnaasiumite arvestuses. Õpilased said tasuta loodusõppeprogrammi ja bussitranspordi.

Õpilastega tegelesid keskuse retkejuhid. Viie tunni jooksul viibisid õpilased looduses ja nautisid imeilusat ilma – päikekese käes oli õhutemperatuur 21 kraadi. Päeva tegevused olid jagatud kolme ossa – rabamatk Tolkuse rabas, Kabli linnujaama külastus ja ornitoloogide tööga tutvumine (teel sinna läbisime rannaniidu) ja külastuskeskuse tegevusvõimalustega tutvumine. Õpilasi saatsid õpetajad Mall Vainola, Maret Järveots ja Imbi Raudkivi.

Rannamõisa-Luitemaa hoiuala õpperaja alguspunktist suundusime rabamatkale “Üle luite rappa”. Teel rabasse selgitati õpilastele Eesti kõrgeimate luidete tekkelugu, inimmõju tagajärgi, liikide leviala jpm. Nägime kivisisalikku ja sipelgalõvi J  Rabas määrasime sootaimi, tuletasime meelde soo arenguetapid, uurisime raba nimede “lugu” (legendid).

Keskuses vaatasime näitusi ja õpilased said osaleda linnutundmise viktoriinis. Kabli linnujaamas ootas meid üllatus, sest  ornitoloog rõngastas parajasti Eesti kõige pisemat lindu – pöialpoissi, tema kaal on vaid 5g. Nägime, kuidas ja millega linde rõngastatakse. Kuna oli väga ilus ilm, siis lendas seal väga palju putukaid ja erinevaid kiililiike – sattusime nn “kiilirändesse” J Ja teisipäeval, 26. septembril registreeriti Kablis 60. kiililiik (lõunakõrsik). Kiilide rändest ja lõunakõrsikust saad lugeda siit.

Alljärgnevalt kirjutab oma reismuljeid 11.LR õpilane Aveli Meeles:

“Esmaspäeva hommikul, kell 8.15, startisime kooli eest oma preemiareisile. Esimene peatus oli Tolkuse rabas, kus meid jagati kahte gruppi, et rada läbima minna.

Kõigepealt tutvustati meile natukene üldiselt seda kohta ja räägiti, kuidas hoiuala oma nime sai. Seejärel asusime rajale. Pidime minema kõigepealt trepist alla ja siis jälle üles. Peatusime imeilusas palumetsas, kus giid rääkis selle ajalugu (et männid on inimesed istutanud jne). Tegime pilte ja liikusime edasi. Tee peal tutvusime erinevate seente ja samblikega. Jõudsime Tornimäele, kus asus kõrge vaatetorn, kuhu otsa minnes nägi Kihnu saart. Ülevalt oli kõik väga ilus, taaskord oli aeg pildistamiseks ja lihtsalt ilusa Eestimaa imetlemiseks.

Seejärel liikusime edasi ja jõudsime rabasse. Nägime erinevaid taimi nt pohli, kukemarja ja huulheina. Jõudsime rabajärve äärde, kus meile räägiti selle koha ajaloost ja nime saamisest. Vaatepilt oli imeilus.

Pärast raba nautimist läksime tagasi raja alguspunkti ja saime kokku taas teise grupiga. Istusime bussi ja sõitsime RMK Kabli külastuskeskususesse. Seal oli meil lõunapaus.

Pärast seda tutvustati meile külastuskeskust. Meile räägiti erinevatest lindudest ja nende rõngastamisest. Mängisime ka linnuviktoriini.

Seejärel, taaskord kahes grupis, liikusime edasi Kabli linnujaama. Seal oli inimene, kes linde rõngastas, hetkel kui sinna jõudsime oli ta just rõngastanud ära ühe pöialpoisi. Siis rääkis ta kuidas linde rõngastatakse ja milleks see vajalik on.

Peale seda, oligi meie reis lõppenud ja istusime bussi ning hakkasime kodu poole sõitma.

Ilmaga vedas meil väga, kuna päike teeb kõik asjad ilusamaks ja looduses olemise veel toredamaks. Loodus oli seal imeilus, käisime kohtades, kus me varem käinud polnud ja seltskond oli ka vahva – nii et oli üks tore ja kasulik preemiareis!”

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

     

 

Euroopa Liidu noorte teadlaste konkurss

22.-27. septembril toimus Tallinnas EL noorte teadlaste konkurss. Üritust korraldas Eesti Teadusagentuur koostöös Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Õpilastele jagati stuudiumis ja tundides infot ürituse kohta. Algselt oli huvilisi kuus, aga 24. septembril sõitsid kolm meie õpilast üritusele eesmärgiga õppida uurimistöö kohta ning saada kogemusi esinemise ning töö sisulise poole osas.

Alljärgnevalt annavad Aveli Meeles 11.LR, Kirti Kristi Viidas 11.LR ja Estin Engbusk 11.M klassidest ülevaate oma päevast.

„Kuulsime sellest õpetaja Imbi Raudkivi käest ning see tundus põnev ja huvitav, kuna ka meil endal uurimistöö vaja teha ning lootsime sealt kasulikku informatsiooni saada. Konkurss toimus SpaceX Ülemiste Citys.

Hommikul bussis arutledes arvasime, et üritusel on väga palju rahvast. Meile üllatuseks oli kohale jõudes rahvast väga vähe. Saime registreerimislauast endale käepaela ning majajuhi(kaardi), mille järgi oli kergem liigelda ja süsteemist aru saada. Igal tööl oli oma boks, kus olid suurelt seinal plakatid, mille peal oli kirjas töö nimi, tööprotsessi eesmärgid ja hüpoteesid, töö käik ja kokkuvõte/analüüs. Töid oli 38. erinevast riigist. Uurimistöid esitleti inglise keeles ning meie jaoks osutus see ka kõige raskemaks osaks selle päeva jooksul, kuna oli palju spetsiifilisi sõnu, millest oli raske aru saada.

Rääkisime erinevate inimestega ning tutvusime lähemalt nende töödega. Esimene tüdruk, kelle juurde läksime oli eestlane Brita Laht. Tema teemaks oli “Tärklist sisaldava Maxima komposteeruva kilekoti materjali ja kolme uudse LDPE ning tselluloos-stearaadi komposiidi anaeroobne lagunemine aktiivmudas”. Läksime just esimesena Brita juurde kuna arvasime, et eesti keeles oli lihtsam rääkida ja aru saada, mis siin üritusel üldse toimub ja mis tehakse.

Käisime veel ühe eestlase juures ja siis ühe Hispaania tüdruku juures, kelle tööks oli “Uuring barokkmuusika mõjust keskendumisvõimele: kas „Talv“ Vivaldi „Nelja aastaaja“ tsüklist suudab õpilaste tähelepanu parandada? “. See töö oli meie jaoks väga huvitav. Tal olid suured ja värvilised plakatid, hästi arusaadav tekst, tal olid oma teema kohta rinnamärgid ja veel voldik, kus oma tööd kirjeldas.

Meile jäi ka silma Suurbritannia poiste töö, mis oli seotud lindudega ning nende värvi tajuga. Täpsemalt uurisid nad, kas lindudel on ka lemmikvärv. Nendega lähemalt juttu me teha ei saanud, kuna neil oli pidevalt tegevust.

Pärast seda, kui olime seal tööd ära vaadanud ja erinevate inimestega suhelnud, läksime KUMU-sse. Kuna meil olid konkursi käepaelad, saime sooduspiletid. Me keegi ei olnud seal enne käinud ning oli meie jaoks tore kogemus. Viiekorruselises muuseumis oli vaadata väga palju ning me kõik nautisime seda aega seal! Igal korrusel olid erinevatest ajastutest kunstiteosed ja pildistasime ka meile huvi pakkuvaid töid.

Jäime oma päevaga väga rahule, oli tegus ja produktiivne pühapäev! See oli meile kasulik just meie enda tööde pärast, nägime kuidas oma töid esitleda ning kuidas teha ja rääkida  oma tööst sellise huviga, et seda huvi ka teistes tekitada!“

Tüdrukud jagavad oma tähelepanekuid ja näpunäiteid edasi oma klassides.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

2016/17 õa

Praktilise loodus- ja keskkonnaõppe kursuse õpilased Lõuna-Läänemaad avastamas

22. mail 2017 kogunesid valikkursuse “Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe” 10. klasside 32 õpilast kell 8.00 kooli juures, et sõita õppima Lõuna-Läänemaa loodusesse. Õpilasi saatsid reisil õpetajad Mall Vainola ja Imbi Raudkivi.

Reisi marsruut: Haapsalu – Kirbla astang – Salevere Salumägi – Puhtulaid – Virtsu – Haapsalu.

Õppepäeva viisid läbi/korraldasid 10.LR klassi õpilased Aveli Meeles ja Sten Raak – reis on üks osa nende järgmise aasta praktilisest tööst. Bussisõidu ajal andsid nad ülevaate külastatavate valdade ajaloo ja kaasaja kohta, pajatasid legende/muistendeid ning juhtisid tähelepanu loodusobjektidele, millest mööda sõitsime.

Aveli ja Sten tegid reisiks ettevalmistused: viisid 10. aprillil läbi tunni, kus andsid ülevaate Lõuna-Läänemaa loodusest: selgitasid sisuliselt õppepäeva tegevuste eesmärke ning jagasid õpilased rühmadesse – neid sai kokku üheksa. Iga rühm sai omale loosiga teema, mis oli seotud külastatavate kohtade bioloogia või geograafia/geoloogiaga. Reisipäeval said õpilased oma geograafilise koha kohta anda ülevaate, misjärel toimus küsimuste esitamine ja arutelu. Kõik õpilased tegid kogu reisi jooksul märkmeid – need on vajalikud kokkuvõtete tegemisel. Kogu päeva jooksul suunasid Aveli ja Sten õppetegevusi looduses ja bussis – nii sisulise kui organisatoorse poole osas. Reisi lõppedes täitis iga õpilane tagasiside lehe, mille Aveli ja Sten olid eelnevalt ette valmistanud ja paljundanud.

Vastused leiti uutele teemakohastele geograafilistele/geoloogilistele mõistetele, õpiti õpetaja Mall Vainola juhendamisel määrama/tundma erilisi ja ka tavalisi taimeliike ja linde Lõuna-Läänemaal, tuletati meelde põhikoolis õpitu ja otsiti seoseid teiste õppeainetega. Reisi vältel koguti infot ka inimmõju kohta, muuhulgas käidi tutvumas Virtsu tuulikutega.

Üheks reisisihiks oli ka Kuke/Kiili hoiuala külastamine (Uisu astanguranna mere tänapäevane geoloogiline tegevus, kivistised, maasäär). Nägime Saleveres RMK töötajat, kelle sõnul on praegu Kukeranna tee suletud – seetõttu  jäi see paik looduses nägemata, ülevaate sealsest loodusest andis aga rühm, kes oli vastava teema ette valmistanud.

Päeva õppetegevused lõpetasime Virtsu sadamas, kus lootsime näha uusi praame, kuid sadamas ei olnud ühtegi parvlaeva… Premeerisime end jäätisega ja alustasime koduteed. Oli väga vahva päev, õues õppida ja looduses liikuda oli tore ja tervislik. J

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

     

 

Üleriigiline RMK metsaviktoriin 2017

Sel aastal toimus RMK metsaviktoriin juba 16. korda. Metsaviktoriinile registreerus tänavu 771 klassi 205 koolist üle Eesti. Kokku sai tulemuse kirja 8317 õpilast. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid tänavusel viktoriinil kaks 11. klasside õpperühma – M2 ning M4 õpperühmad (õpetaja Mall Vainola) ja üks klass – 10.LR klass (õpetaja Imbi Raudkivi).

Gümnaasiumiõpilaste arvestuses olid tulemused järgmised (kokku võistles 30 klassi):

3. koht 10.LR klass

6. koht M2 õpperühm

18. koht M4 õpperühm

Parimad klassid (1.-10. koht) saavad auhinnaks loodusõppeprogrammi RMK looduskeskustes. Auhinna juurde kuulub bussikompensatsioon programmile sõiduks iga vanuserühma 10 parimale klassile.

Metsaviktoriini küsimuste ja vastuste kohta saad lugeda siit.

Parimad klassid vanuserühmade kaupa on välja toodud siin.

Palju õnne võitjatele!

Mall Vainola, Imbi Raudkivi

 

Õpilaste teadustööde finaalüritus Tallinna Lauluväljakul 2017

Selle õppeaasta õpilaste teaduslike uurimistööde parimad selgusid teadusfestivalil Tallinnas 27.-28. aprillil.

Konkursile saavad uurimistöid esitada õpilased üle Eesti. Tänavu laekus I vooru üle 130 töö, mille hulgast žürii valis välja 85 tööd – neid töid oli võimalik näha Tallinna Lauluväljakul, kus tööde autorid kahe päeva jooksul oma töid tutvustasid ja kaitsesid. Iga tööd hindas esimesel päeval kolm retsensenti. Töö autor sai päeva alguses registreerumisel graafiku kellaaegadega, mil pidi töö kohta küsimustele vastama jne. Iga retsensent suhtles töö autoriga kuni 20 minutit.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi kohta saab lugeda siit.

Kõigi tööde, mis konkursile laekusid, lühikokkuvõtted on avaldatud elektroonilises kogumikus.

Tänavu esitasid oma uurimistööd konkursile 11.M klassi õpilased Kelly-Karen Jõeleht ja Piia Tomingas. Piia esindas meie kooli teadusfestivalil – tema töö pääses II vooru ning pälvis festivalil Tallinna Ülikooli eripreemia. Piia juhendajad on Mall Vainola, Ilona Lepik ja Imbi Raudkivi.

Piia kirjutab festivalist:

„27.–28. aprillil toimus Tallinna Lauluväljakul Õpilaste Teadusfestival 2017. Osalesin seal oma uurimistööga „Roheka õõskeele populatsioonidünaamika Eestis ja Keemu rannaniidul. Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel.” Minu uurimus oli üks 85 väljavalitud tööst, mis oli õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitatud. Festival oli ühtlasi nii konkursi teine voor kui ka võimalus oma tööd kõigile soovijatele tutvustada.

Festivali esimesel päeval pidid osalejad stendi põhjal oma tööd žüriiliikmetele esitlema. Autorite põhiülesanne oli vastata retsensentide poolt esitatud küsimustele ning diskuteerida erinevatel oma tööga seotud teemadel. Lisaks hinnati stendide korrektsust ja informatiivsust. Stende käisid vaatamas ka erinevate asutuste esindajad, kellele silmajäämise korral võis saada eriauhindu. Lisaks liikus festivalialal esimesel päeval palju külastajaid, kelle küsimustele oli endalgi põnev vastata.

Teisel päeval oli stendide juures külalisi vähe, kuid see-eest võeti mitmelt osalejalt intervjuu, nii ka minult. Autasustamisel tunnustati mitmeid silmapaistvaid töid nii astronoomia, meditsiini, psühholoogia, ajaloo kui ka bioloogia valdkonnast. Minu uurimus oli üks Tallinna Ülikooli tunnustuse saajatest.

Teadustööde festival andis lisaks kõigele muule ainulaadse kogemuse, uued tutvused geniaalsete noortega ning suure hulga inspiratsiooni ja uusi ideid maailma avastamiseks. Kõige olulisem mälestus üritusest on aga tunne, et Eesti noored on andekad, tublid ja VAJATUD. Nähes tuntud teadurite imestust ideede üle, mis tõid olulisi uuendusi Eesti ja maailma meditsiini ning astronoomiasse, oli see selge märk meie generatsiooni võimetest, võimalustest ja tahtest parandada maailma. Soovitan kõigil, kelles on peidus maailma parandamise sooviga pisik, võtta osa mõnest sarnasest konkursist või festivalist: võit on motivatsioon oma eesmärkide poole püüdlemiseks ning vahest isegi see õige inimene, kellega koos senini võimatu saavutada!“

Imbi Raudkivi, juhendaja, geograafiaõpetaja

    

 

Üle-eestiline õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurss 2017

Tartu Keskkonnahariduse Keskus korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi alates 2009. aastast. Sihtrühm on 5.-12. klasside üldhariduskoolide õpilased üle Eesti.

Sel aastal esindas Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11.M klassi õpilane Piia Tomingas. Ta saavutas gümnaasiumi vanuseastmes II koha oma uurimistööga “Coeloglossum viride populatsioonidünaamika Eestis (1998–2015) ja Keemu rannaniidul (1998–2016). Muutliku hooldamise mõju liigi arvukusele Keemu rannaniidu näitel (2015–2016)”. Piia töö juhendajad on Imbi Raudkivi, Mall Vainola ja Ilona Lepik.

Uurimistööde konkursil on kaks vooru. Kõik tööd peavad olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

I voor –  esitada tuli elektroonselt uurimistöö 20. veebruariks. Iga tööd hindas kaks retsensenti, nende punktisummad liideti. Hinnangute alusel moodustus pingerida, mille 10 parimat igas vanuseastmes pääsesid edasi II vooru.

II voor – kutsutud õpilased tegid oma töö põhjal kuni 10 minuti pikkuse ettekande. Õpilasi hindas neljaliikmeline žürii, kes eraldiseisvalt andsid igale õpilasele oma punktid, mis liideti I vooru retsensentide punktidele. Nii kujunes lõplik paremusjärjestus. Komisjon hindas õpilaste ettekande sisukust, esinemist, küsimustele vastamist.

Kokku hindas iga õpilase tööd seega kuus inimest (2 retsensenti + 4 komisjoniliiget).

II voor toimus Tartu Loodusmajas konverentsina 10. märtsil. Piia ettekanne järgis struktuuriloogikat, oli sisuline ja korrektselt vormistatud. Ta vastas komisjoniliikmete küsimustele suurepäraselt, tõi sisulisi näiteid läbitöötatud teooria põhjal, esines enesekindlalt – teadis, millest rääkis/valdas teemat. Kõik see ja tema järjekindlus ning põhjalikkus tõid Piiale toreda II koha väärilise võidu 🙂

Konkursi tulemustega saab tutvuda siin.

Imbi Raudkivi, juhendaja, geograafiaõpetaja

 

12.R õpilane Karin Veide esitles Eesti Keemiaõpetajate Liidu talvepäevadel oma uurimistööd

10.-11. veebruaril 2017 toimusid Eesti Keemiaõpetajate Liidu (EKL) talvepäevad Tartus.

Karin jäi silma EKL juhatuse liikmele Ave Vitsutile eelmise aasta aprillis 2016 õpilaste Teadusfestivalilt, kus Karin oma tööd esitles ja kaitses. Ave Vitsut kirjutas jaanuaris meile ja tundis huvi, kas Karin on nõus oma tööd esitlema. Karin andis nõusoleku ja käis 11. veebruaril Tartus, kus esitles oma eelmise aasta uurimistööd  ‘‘Joogivee kvaliteet ja fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005-2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel’’.

Karin tegi Tartus ettekande oma tööst: põhjendas teemavalikut; töö eesmärke ja metoodikat;  tõi välja tulemused  ja olulised järeldused. Karinil oli Tartus kaasas Teadusfestivali jaoks tehtud poster, mille jooniste põhjal selgitas ta fluoriidisisalduse muutusi, tõi välja muutuste põhjused jne.

Karin: ”Ettekande lõpus küsiti ka mõned küsimused. Näiteks küsiti, kui tihti võetakse aasta jooksul analüüse fluoriidisisalduse määramiseks, kas sain ise laboris fluoriide joogivees määrata ja mis meetodil laboris määratakse fluoriide joogivees. Veel tunti huvi, kuidas tulin mõttele teha töö sellisel teemal. Minupoolsete vastustega  ja selgitustega jäädi rahule.  Arvan, et sain oma ülesandega hakkama ja see oli kasulik esinemiskogemus.”

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja

 

Preemiareis Pärnumaale

Reedel, 30. septembril 2016 sõitsid 12. reaalklassi õpilased Pärnumaale RMK Kabli looduskeskusesse. Väljasõit oli RMK Metsaviktoriini III koha auhind.

Meie väljasõit algas varakult, juba kell pool kaheksa. Alguses tundus pilvede järgi vaadatuna, et ilm tuleb vihmane, kuid õnneks pilved hajusid suurema vihmata ja päev oli päikseline. Kablis tutvustati meile looduskeskust, mis algselt oli rajatud jahimeeste poolt puhkemajaks. Kabli looduskeskusest jalutasime 1.8 km pikkusel põneval ja harival õpperajal, kus tutvusime infostendide ja pesakastimaailmaga ning nautisime vaateid merele ja kaunile rannamaastikule. Retk lõppes Kabli linnujaamas, kus nägime hiigelsuurt, 17 m kõrgust Helgolandi mõrdpüünist, mille abil on linde rõngastatud ja rännet uuritud juba üle 45 aasta. Kabli linnujaam töötab regulaarselt igal aastal augusti keskpaigast kuni novembri alguseni. Linnujaamas tutvustati meile lindude rände uurimist ja lindude rõngastamist. Mõrdpüünis töötab nii, et  rändavad linnud põgenevad ohtu tajudes puude alla, kus neid ootab võrk, mis ülaosas kitseneb ja kus linnud loendatakse, määratakse ja rõngastatakse. Ohu tunde tekitamiseks ei olnud seal mingeid kõrgtehnoloogilisi vahendeid, vaid lihtsalt oksad, mille külge olid nööriga seotud purgid, millega sai müra tekitada ja linde vajalikus suunas juhtida.

Järgmine peatus oli mõned kilomeetrid Pärnu poole Tolkuse raba matkaraja juures. Matkarajal jalutasime umbes poolteist tundi. Tegime mitmeid peatusi, kus tutvusime Tolkuse raba taimestikuga. Meile räägiti ka turbast, mis kasvab 1 mm aastas. Lisaks oli võimalus rabas ringi käia ja omal nahal proovida, kus kannab ja kus mitte. Seda oli tegelikult võimalik kindlaks teha ka kaugemalt taimestikku vaadates. Umbes pool retkest seljataga jõudsime kohani, kus olid suuremad rabajärved, milles oli võimalik ujuda. Matka lõpupoole ronisime 18 meetri kõrgusele linnuvaatlustorni, kust paistis ümbritsev raba ja Pärnu laht.

Viimane peatus enne Haapsalut oli Pärnu Kolledž. Kaks esimese kursuse üliõpilast jagasid meid kahte gruppi ning tutvustasid lähemalt oma kooli. Seal oli sein maailma kaardiga ja kui keegi käis kusagil vahetusõpilasena, siis kleebiti sealt üks pilt selle riigi juurde, kus käidi. Veel näidati meile kolledži raamatukogu ja ürituste toimumise saali. Pärast ringkäiku juhatati meid ühte klassiruumi, kus tutvustati kooli õppesuundi ja üldist koolielu.

Preemiareis oli tore võimalus tutvuda Kabli looduskeskuse ja linnujaamaga ning saada mõtteid edasiõppimise võimaluste kohta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis.

Antti Antikainen, 12.R

       

 

2015/16 õa

Loodus- ja keskkonnapraktika välitegevused 18. mail 2016

18. mail alates kolmandast tunnist suundusid valikkursuse “Praktiline loodus- ja keskkonnaõpe” 31 õpilast kooli õuele, et alustada välivaatlusi ja praktilisi tegevusi kodulinnas ja kooli ümbruses. Õppepäeva organiseerisid õpetajad Imbi Raudkivi ja Mall Vainola.

Õpilased jagunesid paaridesse, iga paar sai linnakaardi ja tööülesannete lehed ning kompassi. Ülesanded jagunesid kolme suuremasse rühma (pinnamood, meri ja rannik, linnakeskkond), lisaks määrati liikumisel liike. Esmalt tuletati meelde kaardi orienteerimine ja asimuudi määramine.

Alustasime kooli õuel ilmavaatlustega. Üks osa õpilastest tegeles õhutemperatuuri mõõtmisega kooli ümbruses erinevates kohtades (koha mikrokliima, teine osa määras pilvisust ja nende liike ning kolmas osa õpilasi tegeles  tuule suuna ja kiiruse määramisega (seosed õpituga – maapinnalähedane hõõrdejõud jne). Seejärel jagasid rühmad oma töötulemust teiste rühmadega.  Enne  lossiparki minekut tuletasime meelde, kuidas saab mõõta/määrata objektide kõrgust – määrasime tammepuu ja laternaposti kõrgust karjapoisi meetodiga.

Edasi liiguti lossiplatsi suunas. Iga rühm planeeris oma teekonna ise ning kandis selle kaardile. Ülesandeks oli etteantud ala/piirkonna pinnamoe vaatlused, kirjeldamine. Muu hulgas pidid õpilased määrama madalaima ja kõrgeima koha ning selle kaardistama. Rühmad kogunesid Aafrika rannas, kus valiti uurimiseks rannikulõik. Õpetaja selgitas rannikuga seotud mõisteid ja protsesse. Seejärel teostasid õpilased vaatlusi: kalda kuju, ranniku vanus/geoloogia/teke, seos maailmamerega, veepiir, mõjutused maismaalt ja merelt, pinnasematerjal, loomad veepiiril ja vees jne.

Kolmanda ülesande täitmiseks valis iga rühm looduses avara vaatega koha, määrati koha koordinaadid. Liikumisteel pidid õpilased üles märkima liikumise suunad ja tegema märkmeid linnaruumi kohta. Tarvis oli leida tegureid, mis võivad mõjutada inimeste igapäevast elu linnakeskkonnas. Üles märgiti ka kõik helid ja hääled, mida tähele pandi.

Tööülesannete lõpetuseks pidid õpilased leidma tööpäeva tegevuste ja erinevate elualade ning õppeainete vahelisi seoseid.

Päeva lõpetamiseks koguneti taas kooli õuele, kus tehti kokkuvõtteid, loodi seoseid, täiendati töölehti, lisati nähtusi kaardile. Tehti päevast sisulised kokkuvõtted. Lõplikud kokkuvõtted ja aruanded tehakse valikainenädalal. Kõige lõpuks sai iga õpilane (istusime murul ringis) öelda oma kaaslastele midagi ilusat ja head 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

       

 

Õpilaste teadustööde riiklik konkurss 2016

Kultuurikatlas 28-29. aprillil 2016 õpilaste teadusfestivali raames 15. korda toimuvale õpilaste teadustööde riiklikule konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 99 parimat 44 koolist.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi esindas festivalil Karin Veide, 11. reaalklassist, kelle töö “Fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005–2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel” pääses lõppvooru 99 parima töö hulgas. Järgnevalt veebiviitelt saab näha festivali esimese päeva tegevusi ja parimate tööde lühitutvustusi. Karini töö on naturalia kategoorias.

http://erruudised.wix.com/teadusfestival2016

Konkursi eesmärgiks on julgustada noori teadusega tegelema juba enne ülikooli astumist. Konkurss koosneb kahest osast. Esimesse vooru saavad tööd esitada kõik Eesti õpilased.

Sel aastal oli I vooru tööde esitamise tähtaeg 1. märts. Õpilaste töid hindasid kolm riiklikku retsensenti – nende arvamuse alusel moodustus pingerida õpilastöödest. Kõik õpilased said retsensentide tagasisidet tööde kohta – väärtused, puudused, ettepanekud ja küsimused II vooru kaitsmiseks. Parimad tööd pääsesid edasi teise vooru. Parimate tööde autorid kutsuti töid esitlema 28.-29. aprillil Tallinnasse Kultuurikatlasse, Teadusfestivalile. Alljärgnevalt on viide parimate tööde autoritele ja nende töödele:

http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilaste-teadustoode-konkurss/2016-a-teise-vooru-paasenud-tood/

Teadusfestivalil toimus teine hindamisvoor. Õpilased valmistasid ette stendiettekande, mis oli aluseks teise vooru võistlusele. Iga õpilane kaitses oma tööd  esimesel päeval, mil kolm riiklikku retsensenti vestlesid tööde autoritega (à 15 minutit). Õpilaste päev algas kell 10.45, mil avati festival ja lõppes 17.30. Teisel päeval olid õpilased samuti oma stendide juures ning vastasid külaliste ja huviliste küsimustele. Päev algas 10.00 ja lõppes 14.15 auhindamise ja lõputseremooniaga.

Kahe päeva jooksul toimusid erinevad teaduse populariseerimise töötoad, tehti intervjuusid (külalised, eripreemiate väljaandjad).

Karin Veide:

”Esimene päev algas sellega, et saabusin Kultuurikatlasse ja pidin ennast registreerima. Registreerimise käigus jagati igale õpilasele kott väikeste kingitustega. Pärast registreerimist algas tööde ülespanek, kuna ette oli nähtud stendiesitlus. Kui poster oli üles pandud, võiski festival alata!

Iga õpilane pidi nii esimesel kui ka teisel päeval olema oma stendi juures ja tutvustama festivali külastajatele oma tööd. Samuti oli igal õpilasel esimesel päeval intervjuud kolme žürii liikmega. Pidin võimalikult lühidalt, arusaadavalt ja täpselt andma ülevaate oma tööst. Minule esitatud küsimused olid huvitavad ja aitasid ka mul endal oma tööd näha veidi teistmoodi nurga alt. Žürii liikmed andsid minu tööle positiivse hinnangu. Minu stendi külastanud inimeste tagasiside töö teema kohta oli positiivne ja sain teada, et see huvitas paljusid. Lisaks sain külastajatelt ka palju häid mõtteid, kuidas oma tööd edaspidi saaksin kasutada või kus seda esitleda.

Esimese õhtu lõpetas õhtusöök ja vastuvõtt Energia Avastuskeskuses, kus oli võimalik iseseisvalt keskusega tutvuda. Meelelahutajaks oli mustkunstnik, kes suutis oma silmapetetega kõigil tuju kõrgel hoida.

Kindlasti soovitan kõigil, kellel võimalik, sellest festivalist osa võtta, sest sealt saadud kogemused tulevad tulevikus kindlalt kasuks. Samuti on see festival silmaringi avardav, sest festivalil osalevate teemade ring on väga lai ja põnev.”

Imbi Raudkivi, juhendaja

    

 

Maa päeva õpilaskonverents “Meie elukeskkond 2016”

Tartu Loodusmajas 22. aprill 2016

22. aprill on Maa päev ehk Earth Day ja seda tähistatakse ülemaailmselt 192 riigis. Eesmärgiks on juhtida inimkonna tähelepanu erinevatele keskkonnaprobleemidele ning tõsta teadlikkust nii indiviidi kui ühiskonna tasandil.

Selle päeva tähistamine sai alguse Ameerika Ühendriikidest 1970. aastal. 22. aprillil tullakse tänavatele protestiaktsioonideks, et mõjutada riikide valitsusi pöörama rohkem tähelepanu keskkonnateemadele, korraldatakse prügikoristamise kampaaniaid, festivale, konverentse, telesaateid,  istutatakse puid jne. Sel aastal pööratakse erilist tähelepanu kliima muutustest rohkem ohustatud kohtadele, inimestele ja loomadele.

Tänavu on Maa päev pühendatud puudele – puud neelavad atmosfäärist süsinikku, reguleerivad õhu gaasilist koostist; puud ja mets on elupaigad; puit on tooraine tööstusele ja küttematerjal.

Tartu Loodusmajas on Maa päeva tähistatud õpilaskonverentsidega “Meie elukeskkond” alates 1996. aastast. Igal aastal on kutsutud konverentsile esinema õpilasi kogu Eestist, kokku on õpilased tutvustanud üle 400 erineva keskkonnaalase uurimistöö ja projekti.

Sel aastal toimus 22.aprillil Maa päeva õpilaskonverents Tartus 21. korda.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist osalesid kolm 11.R õpilast ettekannetega oma uurimistöödest:

Brigita Põld – “Geneetiliselt muundatud organismid”. Täiskasvanute lühiuuring”.

Karin Talving – “Unepuuduse põhjused ja tagajärjed LÜGi 11. klasside õpilaste seas”.

Karin Veide – “Joogivee kvaliteedi tagamine. Fluoriidisisalduse muutused joogivees 2005-2015 Läänemaa kuue veevärgi näitel”.

Meie õpilased olid väga tublid. Õpilased said tänutäheks keskkonnasõbralikke meened ja Rahva Raamatu kinkekaardi. Kõigi õpilaskonverentsil osalenud õpilaste ettekannete kokkuvõtted on paigutatud konverentsi kogumikku “Meie elukeskkond 2016”.

Imbi Raudkivi, juhendaja

   

 

NOORED EUROOPA METSADES Young People in European Forests

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” on suunatud õpilastele vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Noored Euroopa metsades on välja kasvanud 2006. aastal vastu võetud Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast, mille üheks eesmärgiks on suurendada keskkonnateadlikkust läbi jätkusuutliku metsa majandamise hüvede tutvustamise. Esmased tegevused leidsid aset Poolas, kus alustati metsanduslikku võistlust “Puhas mets”. Algselt ühes riigis käivitunud projekt muutus rahvusvaheliseks, kui tegevuste haaret laiendati ning võeti seejuures eeskujuks juba 1981. aastast Soomes toimunud metsandusviktoriin.

Võistlus sai alguse 2011. aastal, mil Euroopa finaal toimus Poolas. 2012. aastal leidis rahvusvaheline finaal aset Eestis.

Osalemise eeldused:

• õpilased vanuses 13-19,
• moodustavad 3-liikmelise võistkonna,
• õpilased peavad oskama inglise keelt.

2016. aasta võistlus:

Eesti I vooru kestuseks oli ligi üks kuu. Metsainfo.ee lehel avaldati õppematerjalid, mille alusel koostasid võistkonnad 10 küsimust koos vastustega (inglise keeles). Eesti II voor toimus 29. märtsil.  Võistkonnad võtsid mõõtu 50st küsimusest koosnevas viktoriinis, pikkusega 1,5 tundi.

Tänavu võtsid võistlusest osa kolm LÜGi võistkonda:

10.H klassi võistkond MaSiMa: Marta Velda Loos, Marita Türkson, Sirli Leesment

11.R klassi võistkond Picea abies: Karin Veide, Grete-Liis Kalev, Kaspar Karja

12.RL klassi võistkond Lumerebased: Ketter-Helery Nau, Piia Katharina Vaan, Kertu Orul

I voorust pääsesid edasi II vooru 101 võistkonda, sh ka kõik LÜGi võistkonnad. Seega võistlesid meie õpilased II voorus 101 võistkonna seas.

II vooru ingliseekeelsel veebiviktoriinil 29. märtsil oli võimalik saada maksimaalselt 50 punkti. 44 punkti oli piiriks, mille alusel pääses finaali ehk kolmandasse vooru. Sellise tulemuse said 19 võistkonda 101st.

Meie kooli parima tulemuse saavutas 10.H klassi võistkond – 43 punkti 50st – 20. “koht” ehk positsioon üldises pingereas! Ühe punkti vähem sai  12.RL  klassi võistkond – 42 punkti 50st  – 21. “koht” ehk positsioon üldises pingereas! Tublisti esines ka 11.R klassi võistkond.

Kõigile osavõtnud õpilastele kiitus ja tänu kooli esindamise eest rahvusvahelisel võistlusel.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

 

Loodus-reaali ühine õppepäev

23. novembril 2015 sõitsid 12. klassi reaal- ja loodussuuna õpilased õppepäevale Tallinnasse. Eesmärgiks oli tutvuda kolme Tallinna kõrgkooli õppekeskkonnaga, õppekavadega, edasiõppimisvõimalustega.

Päeva alustasime Tallinna Tehnikakõrgkoolis. Kõigepealt tutvustati meile kooli õppimisvõimalusi ja erialasid. Seejärel said õpilased osaleda kahes töötoas – arhitektuuri ja mehaanika töötoas.

Arhitektuuri töötoas jagunesid õpilased rühmadeks. Töövahendid olid vahukommid ja puidust grillitikud. Loovust ja taiplikkust nõudva ülesandega said rühmad vahvasti hakkama – ehitisi kommenteeris ja selgitas „projekteerimise“ põhitõdesid II kursuse tudeng. Mehaanika töötuba toimus elektrotehnika laboris. Tootmisprotsessi tööpõhimõtted „näitas“ ette robot. Seejärel jagunesid õpilased tööpinkide juurde ja said stendil oleva skeemi järgi katsetada õhkpumba tööpõhimõtet. Kiiremad katsetasid ka teisi automatiseeritud „pumbasüsteeme“.

Peale lõunat suundusime Tallinna Ülikooli, kus meid võtsid vastu ülikooli tudengid, magistrandid, doktorandid ja õppejuht. Tutvusime loodus- ja täppisteaduste laboritega.  Kuulasime, milliseid teadusuuringute viise/võimalusi need pakuvad.  Molekulaarbioloogia laboris viiakse läbi erinevaid kliinilisi uuringuid. Ökoloogia laboris nägime, kuidas paleontoloogid järvesetetest/mudast tolmuteri eraldavad (taimestikumuutused läbi aja). Külmlaborites nägime   bakterikultuure. Plasmakahuri tööpõhimõte sai selgeks materjalide füüsika laboris. Õppejuht andis ülevaate TLÜ õppearendustegevusest ja õppekavade muudatustest, samuti said õpilased küsida neid huvitavate erialade ja sisseastumistingimuste kohta.

Päeva viimane kõrgkool – Tallinna Tehnikaülikool – võttis meid vastu kooli peahoone fuajees. Jagunesime kaheks rühmaks. IT huvilised läksid IT majja, kus neile toimus loeng (IT teaduskond). Samuti olid meie õpilaste juurde palutud kõnelema ja kogemusi jagama majandusteaduskonna tudengid. See oli vahetu ja väga hea tutvustus – läbi esimese kursuse tudengite kogemuste. Samal ajal oli teine pool õpilastest tehnilise füüsika laboris, kus professor selgitas laborite võimalusi, laboritööde põhimõtteid jne. Vahvaks osutusid katsed, mida professor demonstreeris „enda peal“ näidates näiteks erinevate jõudude toimimise mehhanismi – ta illustreeris tehtud katsed nii, et seostas need igapäevaselt ettetulevate  situatsioonidega jne.

Seejärel kogunesid mõlemad rühmad auditooriumisse, kus õpilastega tegeles õppejuht. Jutuks tulid sisseastumisega kaasnevad küsimused, erialade/teaduskondade lõikes vajalikud kriteeriumid, õppetoetused, õppekavade „kokkupanek“, medalid jm boonused.

Õppekäiku aitas korraldada ja logistikat paika panna Läänemaa Rajaleidja keskus.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

        

 

11R ja 12L klasside RMK preemiareis Lahemaale, Oandu looduskeskusesse

Eelmisel õppeaastal osalesid üleriigilisel metsaviktoriinil LÜGist kaks klassi. 12L õpilased saavutasid gümnaasiumiastmes I koha ja 11R õpilased 10. koha. Mõlemad klassid said RMK poolt auhinnaks tasuta preemiareisi – valisime Oandu looduskeskuse poolt pakutud programmi  „Lahemaa – rannamaa“.

29. septembril 2015 kell 7.00 asusime kooli juurest teele Lääne-Virumaale. Meie ühe retkejuhi (Ene) võtsime peale Tallinnast, kes kuni Lahemaani rääkis Tallinna ümbruse ja Harjumaa ajaloost, looduslikest eripäradest. Nauditavad olid ka erinevad legendid, näiteks Maardu järve tekke ja  Kostivere karstiala kohta.

Kohale jõudes jagunesime kahte rühma ja meiega liitus teine retkejuht (Tiina).

Kõigepealt tutvusime looduskeskuse õppemajadega, kus õpilased said uudistada  Läänemerega seotud õppetegevusi ja õppematerjale – neid teadmisi läks tarvis retke lõpus, mil määrasime liike, kivimeid/kivistisi ja leide rannalt. Toredaks  pidasid õpilased näiteks metsamajas Eesti puuliikide ning nende „väärtuse“ määramist ja kasutamist läbi ajaloo kuni tänaseni (puusuusad ja 1,2 meetrine käsisaag tekitasid  erilist elevust). Teises õppemajas õppisime väljapanekute baasil Läänemere põlisasukaid ja ka võõrliike. Vaatasime filmi „Märka merd“, mis andis ülevaate Soome lahe, Põhja-Eesti, Läänemere geoloogilisest minevikust ja maa kerkimise tagajärgedest.

Edasi suundusime Oandu-Altja õpperajale. Alustasime rännakut Läänemere kõige varasemast arengustaadiumist ning liikusime nö ajas edasi tänapäevani. Peatuspunktid rajal olid valitud nii, et ümbritsevas looduses saime märgata mere ja liustikujää tegevust ning säilinud/muutunud  elustikku. Geoloogiliselt läbisime erinevaid pinnavorme (luited, paekallas, alvar, ürgjõe org, soot jne). Põhja-Eesti rannikumadalikul nägime erakordselt mitmekesist loodust. Retkejuhi abiga määrasime seeneliike – söödavaid seeni oli vähe, aga leidsime nelja liiki kärbseseeni. Metsa jõudes tegime mustikasöömise pausi.

Meie teekond andis võimaluse õppida märkama looduslikke muutusi Altja jõe ääres (nt kopra tegevusjäljed) ja inimmõju loodusele (nt hooldusraie). Altja rannaküla ajalooga ja rannarahva tegevusega tutvusime Altja külas – pärandkultuur.

Retke viimane ülesanne oli kuuldu/nähtu kasutamine praktikas. Õpilased otsisid rannalt/veepiirilt/metsast kivimeid, karpe, vetikaid jm liike ning siis juhendasid retkejuhid õpilasi nende määramisel erinevate kaasavõetud määrajate abil. Lahendati ka ristsõna.

Tagasi sõites arutlesid õpilased programmi kasulikkuse ja kuuldu/nähtu üle. Enim meeldis neile Lahemaa teistsugune loodus võrreldes Läänemaaga. Samuti leidsid õpilased seoseid õppekavas erinevate õppeainete vahel (ajalugu, majandus, kirjandus, keskkonnaõpetus, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika). Haapsallu jõudsime tagasi 17.00

Õpilaste ühised  arvamused – pikk päev, aga silmaringi avardavad tegevused; tervislik, sest liikusime õues; hea meeldetuletus – tuleb luua seoseid igapäevaeluga ja erinevate ainete vahel, võimalus praktiliselt ja loovalt õppida.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

      

 

2014/15 õa

Maa päeva õpilaskonverents Tartu Loodusmajas 21. aprill 2015

Maa päeva tähistatakse  ülemaailmselt 22. aprillil. 1970. aastast USAst alguse saanud traditsioon on levinud 192 riiki. Üleilmselt korraldatakse erinevaid üritusi eesmärgiga pöörata tähelepanu keskkonnamuutustele. Tartu Loodusmajas tähistatakse Maa päeva õpilaskonverentsidega juba 20 aastat, osalejaid on olnud 64 Eesti koolist, esitatud on 413 teemakohast ettekannet.

Sel aastal tutvustasid oma uurimistöid ja projekte 15 kooli õpilased. Meie kooli esindasid Maa päeva õpilaskonverentsil „Meie elukeskkond“ kolm 11RL klassi õpilast. Nad esinesid ettekannetega, mille kokkuvõtted on lisatud konverentsi kogumikku. Piia Katharina Vaan tutvustas oma uurimistööd  „Ilmastiku mõju toitumiskohta tulevate talilinnuliikide arvukusele ja saabumise ajale hommikuti“. Karoliina Huul ja Ketter-Helery Nau tutvustasid meie kooli loodussuunda ning andsid ülevaate oma praktilisest tööst „Looduspäeva korraldamine Läänemaa Ühisgümnaasiumis“.

 

Konverentsi lõppedes suunduti AHHAA keskusesse. Tüdrukud osalesid terviseprogrammis/töötoas, kus nad said lahata kopsu. Enne kojusõitu said nad vaadata teadusteatrit.

 

Konverentsi toetas KIK. Õpilaskonverentside ettekannete kogumikud leiad siit.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, loodussuuna juht

 

Loodussuuna õppepäev 24.09.2014 – Kabli, Tolkuse raba ja Luitemaa

24. septembril kell 8.00 alustasime sõitu Kabli RMK teabepunkti. Kell  11 olime kohal ja meid jaotati kahte gruppi. Koos olid 11 ja 12 klassi loodusrühmad. Osad jäid RMK majja, kus lahendati huvitavaid ülesandeid ja vaadati Kablit tutvustavat filmi. Teised läksid Kabli linnujaama, kus tutvustati lindude kaitset ja nende rõngastamist.

Linde püütakse linnumõrraga. Mõrd on põhja-lõuna suunaline, kuna püütakse rändlinde. Mõrd ise on väga suur- suue on 51m lai ja terve mõrd 73m pikk. Püügikasti aetakse linnud müraga või imiteerides röövlinde visates õhku erinevaid asju.

Püütud lindudel määratakse liik, sugu, kaal. Veel mõõdetakse tiiva pikkus ja rasvaprotsent. Rasvaprotsendi järgi saab hinnata, kaugele lind rännata suudab. Tiiva pikkuse järgi on võimalik teatud liikidel määrata sugu.

Kõik püütud linnud rõngastatakse. Headel päevadel võib saada üle tuhande linnu. Rõngastamine toimub augustist novembri keskpaigani. Linde rõngastatakse, et saaks jälgida nende rännet. Linnuvaatlejaid on üle maailma ja rõnga pealt saadud info saab anda edasi kohalikule linnujaamale, kus see registreeritakse. Linnud on head indikaatorliigid ehk nad näitavad keskkonna puhtust.

Kasutatakse erinevas suuruses rõngaid olenevalt linnu suurusest. Enamasti on rõngad alumiiniumist, kuna see on kerge ja ei anna linnule palju lisakaalu. Kaljudel elavatel lindudel kasutatakse kulumise vältimiseks terasrõngaid. Need rõngad käivad ümber jala, kuid kasutusel on mujal maailmas ka kaelarõngad. Kasutatakse ka värvilisi rõngaid, kus märgistus on suure kirjaga. Nii ei pea lindu püüdma et märgistust lugeda.

Käisime ka Tolkuse rabas, mis on umbes 8000 aastat vana ja Eesti kiireima turbakihi kasvuga. Rabas on palju inimtegevuse jälgi- nõukogude ajal üritati raba kuivendada ja sügavad kraavid on siiamaani seal. Nende peal kasvab taimekiht ja nad on sellepärast inimesele ohtlikud. Meil aga ohtu polnud, kuna rabas on laudtee. Küll aga nägime inimesi, kes räätsadega kõndisid palja raba peal.

Luitemaa asub sealsamas raba juures. Seal on Baltimaade kõrgeimad luited. Luidetel on palju inimtegevuse jälgi- seal sõidetakse jalgratastega ja mööda luiteid kelgutatakse alla. See on silmnähtavalt rikkunud pinnast. Veel oli seal näha, et paljud puud on istutatud. Seda on näha selle järgi, et puud paiknevad ühtlaselt ja on ühepikkuseks kasvanud. Puud istutati erosiooni takistamiseks. Ühe kõrge luite otsas asub vaatetorn, mis on merepinnast üle 50m kõrgusel.

Reis oli väga huvitav, sest see oli meie esimene õppereis Läänemaalt väljapoole ja soovitame seda teistelegi loodushuvilistele!

12L klass

 

LÜG 10L klassi õpilaste RMK õppereis

30. aprillil 2014 kella üheksa paiku väljus bussitäis 10L õpilasi Kalda tänava bussipeatusest Piirsalu RMK Toimimiskeskuse poole. Piirsalu asub Lääne-Nigula vallas ja jääb Risti ja Kuijõe vahele. Kohale jõudsime poole kümne paiku. Piirsalus võttis meid vastu Läänemaa metskonna metsaülem Tanel Ehrpais, kes tutvustas meile mõningaid metsanduse põhitermineid  ja oli meile ka giidiks terve metsasoleku aja kuni kella kaheni.

Peale pooletunnist harivat ülevaadet lahkusime RMK majakesest ning tegime väikese ilmavaatluse kella 10.38 ajal, mõõtsime temperatuuri (5°C) ja uurisime tuulesuunda (edelatuul).

Sellele järgnes bussisõit metsa, kust algas meie ringkäik. Esimesena läksime otsima forvarder’it – masinat, millega metsast puid tee äärde viiakse. Meiega olid kaasas veel lisaks Tanelile ka Rein Kaljuvee, kes on Kullamaa metskonna metsnik-metsakorraldaja ja Hardo Rohtna, kes on Piirsalu metskonna  metsnik-metsakorraldaja. Masina juht rääkis meile kuidas sealne süsteem toimib ja mis tema töökohustused täpsemalt on. Meie jaoks oli see huvitav, sest see oli tegelikult seotud tehnoloogiaga ja logistikaga. Seejärel kõndisime me veidi kaugemale, et mitte segada töölisi. Meid jaotati gruppidesse ja igal grupil oli üks metsandusega tegelev inimene rääkimas, kuidas tehakse metsas vaatlusi. Kõigepealt tuli vaadata metsa koosseisu – mis puud metsas eelkõige on. Kuna meie viibisime männimetsas, siis enamuses olid ikkagi männid, sellele lisaks oli veel hinnanguliselt 10 haaba ja 10 kaske. Teiseks räägiti meile rinnaspindalast – puistus puude rinnaskõrguse ristlõikepindalade summa hektaril. Selleks kasutasime me Bitterlichi lihtrelaskoopi. See oli keti  otsa  kinnitatud plaadikene, kus oli 3 teatud laiustega ava. Veel mõõtsime me puude ümbermõõtu tallmeetriga (inglise k. talmeter). See nägi välja nagu tavaline mõõdulint, aga oli korrutatud π’ga. Viimaseks tutvustati meile, kuidas mõõdetakse puude kõrgust metsas. Selleks on 2 varianti : mõõdulindiga või laserkiirtega. Viimasega  mõõtmisel kasutatakse aparaati, mida mehed ise kutsausid laserkõrgusemõõtjaks. Saime ise kõike läbi proovida ja seeläbi õppisime rohkem ning oli huvitavam kui puhtalt  teooria.

Edasi suundusime ühele alale, kus olid üsna noored istikud ja pidime välja nuputama mitu istikut on umbkaudu sellel alal. Kõik hakkasid ringi kõndima ning mõtlema, kuidas seda ülessanet lahendada. Meie jaoks oli see tegelikult üsna raske, sest keegi ei tulnud õige tegutsemisviisi peale. Võistluse võitis Diana, kes pakkus kõige väiksema arvu. Hiljem sai ta auhinnaks RMK poolt mütsi. Seejärel selgitati, kuidas metsamehed seda teevad ja näitasid selle ka meile ette. Seejärel liikusime teise kohta, kus vaatlesime, millised puud tuleks harvendusraiel või valgustusraiel alles jätta ja millised tuleks maha raiuda. Paljude jaoks oli huvitav fakt see, et tüükad jäetakse alles, et seal saaksid tegutsada nii loomad, linnud, putukad kui ka taimed.

Varsti suundusime ühele alale kus me nägime neid samu puid mille forvarderi juht oli sinna toonud ja ära märgistanud. Õppisime seal,  kuidas puupalke märgistatakse ja vaatlesime tihumeetri ja kuupmeetri vahet, mis tegelikult on üsna lihtne, kui tead kuidas toimida. Peale seda peatus veel üks metsaveoauto, kus saime jälle vaadata kuidas masin seest välja näeb ja kuidas kõik tänapäeval on tehnoloogiaga seotud.

Viimaseks ülesandeks oli meil vaja oma grupiga uurida metsas kõiki neid asju, millest meile varem räägiti- ümbermõõt, rinnaspindala, kooseis jne. Selle võitsid jälle need, kes pakkusid kõige väiksema arvu. Võistlus ise oli huvitav ja kõigile meeldis see, et sai jälle kõike ise läbi teha ning kõik said õige metsamehe tunde kätte. Samuti leidsime, et meie tegevused olid  seotud päris mitme koolis õpitava ainega – matemaatika, bioloogia, keema, füüsika,   geograafia.

Päeva lõpetuseks saime me kõik süüa metsasuppi  ja kringlit ning rukkililleõieteed maitsta. Seejärel jagas Tanel meile kõigile RMK mälupulgad ja iga grupp sai veel kotikese tarkade metsaraamatutega. Peale seda tänasime kõik koos RMK’d ja kella 13.30 ajal hakkasime tagasi Haapsalu poole liikuma. Kuigi mitmetel meie klassist oli hirm madusid kohata, meeldis kõigile see õppesõit väga ja tuju oli peale seda väga hea. Tuju muutus veel rõõmsamaks kui netis surfates saime teada, et saavutasime  RMK metsaviktoriinil 4. Koha. See oli tore lõpp meie vahvale päevale.

Meiega oli kaasas õpetaja Imbi Raudkivi.

10 loodussuuna õpilaste nimel Ketter-Helery Nau ja Kertu Orul