Digitaalsel posternäitusel “Läänemaa Lood” avavad Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klasside õpilased oma isiklikke vaateid kodukandi väärtustele.

Iga poster jutustab loo – olgu see seotud mõne paiga, inimese, sündmuse, mälestuse või mõttega, mis on noorele oluline ja kõnekas. Näitus on osa kooli uuest kursusest, kus õppimine ja loovus kohtuvad kogukonna tundmise ja eneseväljendusega.

Poster: Ann Murik

Vaata posternäitust siit

LÜGi kooliaasta lõpetati lindude all, kus õppejuht Chris-Evelin Tibbo andis parimatele õppijatele kiituskirjad koos kooli meenega.

Kiituskirjaga lõpetasid:

Julia Trynova (10.K2)
Melanie Möll (10.KM)
Anete Pindmaa (10.KM)
Romily Prank (10.KM)
Grethel Protas (10.KM)
Aveli Reisner (10.KM)
Ellinor Sild (10.KM)
Saskia Suurküla (10.KM)
Kertu Villakov (10.KM)
Luisa lauri (10.LP)
Eliise Loorens (10.LP)
Jan Rääli (10.TS)
Ron Rääli (11.H)
Karmen Andres (11.LRST)
Ida Orgla (11.LRST)

6. juunil toimus Lääne Maakonna Keskraamatukogus Ernst Enno 150. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Konverentsil esitasid Diana Vahtra (11.H) ja Morten Pirk (11.H) oma kirjad Ernst Ennole. Diana ja Morteni kirjad olid tänavuse Ernst Enno omaloomingukonkursi võidutööd.

Loe lähemalt siit

Sellel õppeaastal said 10. klassi õpilased esimest korda valida uue mooduli nimega Loodusruum. Mooduli sisuks ja mõtteks on elus- ja eluta looduse oluliste protsesside ja nähtuste vaatlemine, käsitlemine ja õppimine terviklikult läbi erinevate õppeainete nagu geograafia, bioloogia, füüsika ja keemia.

Kahe esimese kursuse suured teemad olid vesi ja energia. Nädala kolm tundi toimusid erinevate ainete õpetajatega, tundides toimus palju praktilisi töid ja katseid.

Kõige praktilisem oli kindlasti kolmas kursus viiendal perioodil, mis kandis nime Avastusretk looduses. Avastasime kõik koos looduse ilu ja terviklikkust 14. mail kooli tornis, Haapsalu rannikutel  ja Silma Õpikojas ning 20. mail Noarootsis, Dirhamis ja Perakülas.

Loe lähemalt siit

4. juunil toimus kooli aulas direktori vastuvõtt õpilaste tunnustamiseks.

Vastuvõtule olid kutsutud tublid õppijad, parimad olümpiaadidel ja konkurssidel osalejad, sportlased ja koolielu edendajad.

Vaata pildigaleriid siit

16. mail kohtusid 10.K2 ja 11.M õpilased oma tundides meie kooli vilistlase Kertu Oruli ja Sass Jürisooga, kes on lõpetamas tänavu Tallinna Ülikooli.

Kertu ja Sass rääkisid õpilastele oma õpitee valikutest ja kujunemisest ning andsid ülevaate kolme kõrgkooli õppimisvõimalustest, õppekavadest, sisseastumisest, tudengielust (TalTech, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Ülikool). Põhjalikumalt tutvustasid nad oma erialasid. Mõlemad rõhutasid valikute kujundamise puhul töö- ja tudengivarjutamise tähtsust.

Loe lähemalt siit

21. mail toimus juba teine Läänemaa Ühisgümnaasiumi tervisepäev, mille korraldasid Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži I kursuse tudengid koostöös II kursuse toega.

Tervisepäev oli suunatud 10. ja 11. klassidele sel ajal, kui tublid abituriendid sooritasid riiklikku matemaatika eksamit.

Päeva jooksul said gümnaasiuminoored osa erinevatest töötubadest ja tegevustest: tehti joogat ning õpiti une ja sotsiaalmeedia seoste kohta; käidi üle olulisemad hädaabi telefoninumbrid ning praktilises töötoas õpiti kiirabi töötaja hoole all nukkude peal elustamist; tehti jõutreeningut ning ka lõbusamaid liikumismänge; testiti teadmisi toitumises ning testiti ja arvati erinevaid smuutimaitseid.

Päeva lõpetas LÜG’i jaoks traditsiooniline köievedu ning auhinnaloos.

Vaata pildigaleriid siit

11.H klassi õpilased käisid 26. mail meediakursuses Lääne Elu toimetuses, kus õpilasi võttis vastu peatoimetaja Aivar Õepa.

Õpilastele tutvustati, kuidas üks Lääne Elu number sünnib, millised on ajakirjanikutöö võlud ja valud ning millised omadused on ajakirjanikutöö juures kõige olulisemad.

Alates 25. maist on Eesti Rahva Muuseumis avatud uus näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar. Estonia-Swedes”. Näitus on mahukaim ja terviklikem käsitlus Eesti rannarootslaste kultuuripärandist.

Näitusel võib näha ka Haapsalu Rootsi Gümnaasiumi kunagist koolimütsi ja lõpumärki. Lõpumärk kuulus 1936. aastal lõpetanud Berta Amanile.

Näituse koostajad tänavad Läänemaa Ühisgümnaasiumi kaasabi eest näituse koostamisel.

11.M klassil käis 23. mail külas Selveri sotsiaalmeedia spetsialist Emma Jõgiste ja kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.

Lõimitud tundides tutvustasid Jõgiste ja Järvela oma tööd ja Selverit numbrites.

Üheks olulisemaks märksõnaks oli AI kasutamine turunduses. Nii said õpilased teada, et Selveri uus tibu on AI loodud. Lektorid rääkisid turunduses nii AI võimalustest kui ohtudest.

Tegu ei olnud vaid loenguga: õpilased said ka ise AI-d uuel moe proovida. Nimelt pidid õpilased rühmatööna looma AI abil podcast`i ja endast tegelasnuku.

Teises tunnis kasutasid õpilased AI-d, et teha Läänemaa Ühisgümnaasiumit tutvustav reklaamplakat. Üks grupp tegi ka AI abil LÜGile maskoti. Tööde põhjal võib öelda, et AI küll aitab ideid genereerida ja lihtsustab tööd, aga AI-d ikka päris usaldada ei saa.

Loe lähemalt siit

Kord aastas, laupäevasel maiõhtul avavad muuseumid ja teised mäluasutused oma uksed tavapärasest hilisemal ajal, et tähistada üle-euroopalist muuseumiööd.

17. mail oli avatud ka LÜGi koolimuuseum. Huvilised said tutvuda meie koolimaja, muuseumi ja tähetorniga. Muuseumiöö motoks oli “Öös on raamatut”, sestap sai tutvuda ka tänapäevaste ja ajalooliste kooliõpikutega.

Muuseumiöö korraldamisele aitasid kaasa 11.LRS ja 10.KM klasside õpilased.

Vaata pildigaleriid siit

Kooli olümpiamängude logokonkursile laekus kokku 6 kavandit neljalt osalejalt. Pärast tööde läbivaatust ja arutelu valis olümpiakomitee konkursi võitjaks Laura Siiri (10.TS).

Võidutöö paistis silma eelkõige autori oskusliku lahendusega, kus kooli logo – origami stiilis sinilind – oli nutikalt põimitud olümpialogo kujundusse. Samuti olid täidetud kõik konkursi tingimused.

Lisaks aasta kokkuvõtetele ja eneseanalüüsile pandi paika uue õppeaasta tegevusplaan. Direktori juhendamisel oli tähelepanu all koolipäeva alguskellaaeg ja puudumised. Valiti VÕLVi esindaja hoolekogusse ning arutleti motivatsiooni ja ajaplaneerimise üle.

Laulmata ei jäänud pühendustega laulud lõpetajatele ja laagri raamiks anti välja kolleegipreemiad:

VÕLVi Magister (autoriteet asjakohaste teadmiste läbi, hea nõu teadja ja jagaja) ja VÕLVi Teemant (autoriteet isiklike kõrgekvaliteetsete tulemuste läbi; täpne, korrektne ja väsimatu) – Angela Meeles

VÕLVi Hõbehuul (jutul on väärtust ja sisu, räägib õigel ajal õiges kohas õiget juttu) ja VÕLVi Säde (silmasäraga väljakutsete tervitaja, põlemisega ülesannete lahendaja, entusiasmiga nakataja) – Kaspar Plans

VÕLVi Silmad (märkab tunnustada, abistada, kitsaskohti ja heategusid) – Karen Loorens

VÕLVi Raudnael (hinnatuim partner, kellega koostöö on rõõmus, lihtne ja tulemuslik; hea meeskonnatöö liige, kelle peale võib alati kindel olla) – Marie Linda Nerman

VÕLVi Käivitaja (üllataja uute ideede ja pealehakkamisega) – Marleen Raudsepp

Lisaks tiitliomanikele paistsid õppeaasta jooksul eriliselt silma Markus Põru, Liisa Väli, Grete Kürsa, Krisse-Liisa Mastakov, Liisi Idvan, Kertu Madelene Ladva, Patrik Rainer Kaljula ja Ron Rääli.

Vaata lähemalt siit

Reedel, 16. mail finišeeris 26. ajaloo-alaste uurimistööde võistlus Vabariigi Presidendi auhindadele teemal „Kestmine ja katkemised“. Pidulik lõpetamine toimus Tartus, Haridus- ja Teadusministeeriumi saalis. Kohal oli ligi 120 õpilast, õpetajat, lapsevanemat, samuti žürii ja erinevate mäluasutuste esindajad. Aukülalisena andis preemiad üle proua Sirje Karis.

Markus Põru (12.LRS) pälvis tänukirja praktilise töö „Haapsalu lauatenniseklubi 25. tegevusaasta juubelitrükise prototüüp“ eest.

Õpilase juhendaja on Kalle Lõuna.

LÜGi õpilasesindus VÕLV panustas HÕFFi avamisse ja osales paraadil.

Eesti žanrifilmide võistlusprogrammi noortežürii tööd tegid Kristofer Kaabel, Kaspar Kants, Karen Loorens, Marie Linda Nerman ja Kaspar Plans.

Meediaklubi õppepäev viis nii ERRi telemajja kui filmimuuseumi – üllatusi, põnevust ja uusi teadmisi laekus kuhjaga.

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit

6. mail kogunesid Uuemõisa discgolfi parki teineteisega mõõtu võtma 50 noort kettagolfarit. Toimus Eesti Discgolfi Liidu poolt ellu kutsutud võistlus “SNÄKK pro discgolfi noortesari Powered by Innova Europe”.

Tulemused:

Gümnaasiumi tüdrukud:
1. Liisi Roos (12.LRS)

Gümnaasiumi poisid:
1. Patrick Teslon (12.LRS)
2. Arti Viispert (12.M)
3. Gregor Kaasen (10.LP)

Fotol alates vasakult: Gregor Kaasen, Patrick Teslon, Arti Viispert

Loe lähemalt Läänela kodulehelt

26.-27.04 toimus esimene EnerHäkaton Energia Avastuskeskuses. Marleen Raudsepp, Aveli Reisner, Emma Liise Seisonen (10.KM) kandideerisid ja pääsesid võistlema.

Marleeni, Aveli ja Emma Liise meeskond pälvis oma tööga žürii ja korraldajate tähelepanu.

Eriauhind Marleen Raudsepp – otsepääs TalTech Energiatehnoloogia instituudi keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia erialale 2027/2028. õppeaastal bakalauruseõppesse.

Kogu meeskond on kutsutud kohtuma Tallinna linna esindajatega, et arutada äriidee võimalikku arendust.

Tallinna aselinnapea suuline tunnustus probleemilahendusele auhindade jagamisel 27. aprillil.

Loe lähemalt siit

3. märtsil kohtusid ettevõtlusmooduli 10. klasside õpilased isikumajanduse ja rahatarkuse tunnis ettevõtja Siim Saareväljaga.

Siim on pikaajalise ettevõtluskogemusega. Ta alustas ettevõtlusega põhikoolis ja on kooli kõrvalt (põhikool, gümnaasium, ülikool) teinud erinevaid tööampse. Õpilastele jagas Siim oma senise ettevõtlusteekonna kogemusi, seda tegi ta tuginedes isiklikele näidetele.

Peatuti ja arutleti nt järgmistel teemadel – õppimise/hariduse roll; ettevõtlus vs palgatöö; kriiside mõju; finantskohustused ja -võimalused; ettevõtlusmaastiku muutuste võimalused ja mõjud; kompromisside vajalikkus; meeskond ja usaldus; raha kui tootmisvahend; võrgustik ja kontaktid; igapäevased ettevõtmised; saneerimine jpm.

Loe lähemalt siit

11.M ja 11.H klass käis lasteraamatukogus, kus bibliograaf Krista Kumberg tutvustas noortekirjandust.

11.M klassile muljetas ta ka Bologna raamatumessist, sõnadeta raamatute hulga kasvust ning koomiksite kultuurist.

11.H klassi tund kulges aga HÕFFi eel õudus- ja põnevuskirjanduse tuules. Lisaks jagas Kumberg semiootik Valdur Mikita mõtet, et raamat on ökosüsteem. Veel viskas ta õhku Mikita mõtte raamatukogudest kui elamuskeskustest.

Õpilased said teada, mis on arekeelne kirjandus ja miks see tekkinud on. Arekeelsed raamatud on siis kirjutatud lihtsustatud keeles.

Aitäh Krista Kumbergile sisukate ja meeleolukate tundide ning raamatusoovituste eest!