2023 (2022/2023 õa)

Rahvusvaheline õppereis Kreekas “Olümpiaharidus: Antiik-Olümpiast Euroopa praeguste tavadeni”

18.-25. aprillil oli suurepärane võimalus osaleda Erasmus+ programmi raames rahvusvahelisel õppevisiidil “Olümpiaharidus: Antiik-Olümpiast Euroopa praeguste tavadeni” (Olympic education: from Ancient Olympia to present European practices), mis toimus Ateenas ja Olümpias, olümpiamängude sünnimaal.

Õppereisile kutsuti mind tänu aktiivse panuse eest olümpiahariduse edendamisel Eestis ja kooliolümpiamängude korraldamisel ning tegutsemisel Eesti Olümpiaakadeemia (EOA) juhatuses.

EOA jätkas oma rahvusvaheliste olümpiaharidusseminaride korraldamise traditsiooni seekord koostöös Leedu Olümpiakomitee ja Kreeka Olümpiaakadeemiaga, kuhu oli kutsutud 52 osalejat.

Olümpiahõnguline reis algas Ateenas, kus tutvusime Panathenaikoni staadioni ja erinevate olümpiamuuseumidega ning  kohtusime Kreeka ja Leedu delegatsioonidega. Eestlaste ühtne riietus tekitas kohe eriliselt meeleoluka tunde.

Teisel päeval sõitsime peale uhiuue Ateena olümpiamuuseumiga tutvumist edasi Olümpiasse, Rahvusvahelisse Olümpiaakadeemiasse (ROA), kus elasime ja õppisime järgmised 6 päeva. ROA asub imeliselt kaunil mäeveerul, palmide ja apelsinide vahel, kus on erinevad pallimängude väljakud, kergejõustikustaadion ja konverentsikeskus.

Kolmanda päeva hommikul toimus sessiooni avamine Pierre de Coubertin ausamba juures, kuhu on maetud kaasaegsete olümpiamängude algataja süda. Kreeka, Leedu ja Eesti delegatsioonide juhid istutasid sündmuse tähistamiseks oliivipuu ning lauldi olümpiahümni.

Antiikse Olümpia õhkkonnas oli suurepärane võimalus olümpiakoolituseks, olümpiatunde tajumiseks ja olümpiaideede paremaks mõistmiseks. Kuulasime huviga ettekandeid olümpiahariduse erinevatelt spetsialistidelt. DOA dekaan ja ETHNOA juhatuse liige professor hr Costas Georgiadis tegi programmis osalejatele ettekande olümpiahariduse olulisusest ja olümpia mõistest.

Praktilised tegevused vaheldusid loengute- ja tagasisidestamistega, sportlike ning erinevate liikumistegevustega. Programm oli nii tihe, et ainult ühel pärastlõunal viidi kogu delegatsioon mereäärde ujuma. Vesi oli mõnus ja ujumiseks paras 😊 kuigi Kreeklased ise olid rannas sulejopedega 😊

Õhtud sisustati erinevate riikide kultuuriõhtutega – Eesti, Leedu ja Kreeka rahvuslike mängude, tantsude ja suupistetega. Õppisime nii Leedu kui ka Kreeka rahvatantse. Meie õpetasime teistele Kaerajaani, erinevaid seltskonnatantse ja pakkusime kiluvõileiba, „Kalevi“ komme ning kaerakäkke.

Kogemusi vahetasime Kreeka, Leedu ja Eesti pedagoogide ja teiste spordivaldkonna töötajatega, tutvusime Rahvusvahelise Olümpiaakadeemia haridusprojektide ja materjalidega ning külastasime nii antiik- kui ka kaasaegsete olümpiamängude sünnikohti Olümpias ja Ateenas.

Erinevaid tutvumis-, meeskonna- ja koostöömänge viisid läbi Leedu olümpiaakadeemia ja olümpiakomitee esindajad. Tore oli korrata tuttavaid ja õppida uusi olümpiaväärtusi järgivaid meeskonnamänge, kus pearõhk oli koostööl ja ühtsusel.

Tagasiteel Areenasse tegime peatuse Korintose kanalil. Kanal on 6,4 km pikk ja 21,4 m lai (valminud 1893. aastal) ja ühendab Kórinthose lahte Joonia meres Saroni lahega Egeuse meres. Kanal eraldab Peloponnesose poolsaart Kreeka mandriosast, mistõttu on Peloponnesos faktiliselt ikkagi nagu saar.

Eestist osales õppevisiidil 16 inimest – liikumisõpetajad, sporditeadlased, 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiapronks sõudmises – Allar Raja ning spordiajakirjanik Ivar Jurtšenko. Viimase päeva hommikul Ateenas, enne tagasisõitu andsid Allar ja Ivar Eesti delegatsioonile ainukordse avatud intervjuu („Hommik Allari ja Ivariga“), mis kujunes nii põnevaks, et oleksime peaaegu unustanud lennujaama mineku ja kojusõidu 😊

Osalemine rahvusvahelisel õppevisiidil oli igati väärtuslik ja inspireeriv ning loodan väga, et edaspidi on mul võimalik saadud teadmisi, kogemusi, uusi ideid ja kontakte kasutada meie kooli järgmistel olümpiamängudel ning üle-eestilistel kooliolümpiateemalistel koolitustel, inspireerides erinevaid koole korraldama oma olümpiaväärtusi väärtustavaid kooliolümpiamänge. Õppevisiidil kogutud teadmised, uued ideed ja uued tutvused innustavad edaspidi olümpismipisiku süstimist meie koolile 😊

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetaja Leelo Paju

Vaata pildigaleriid siit

2020 (2019/2020 õa)

Project „The Time of My Life“ (ERASMUS+ programmi raames)

Selle projekti eesmärk on uurida aega nii füüsilisest aspektist (aastaajad, ööpäev, kronobioloogia jne) kui ka ajalooperioodide tähenduses (minevik, olevik ja tulevik).

See on projekt, mille kaudu omandavad õpilased teadmisi järgmistes valdkonnades:

• Demokraatia ja ühiskond
• Globaliseerimine
• Ökoloogia ja majandus
• Keeleõppe
• Kronobioloogia

Koos sellega omandavad õpilased järgmisi oskusi ja pädevusi:

• Meediakirjaoskus
• Õppimise/õpetamise strateegiad
• Ajaplaneerimine
• Enda füüsilise ja vaime tervise eest hoolitsemine

Projektist võtavad osa 5 riiki:

• Saksamaa: Ratsgymnaasium Wolfsburg
• Rootsi: Carlforsska gymnasiet
• Hispaania: Institut Joan Coromines
• Soome: Tampeereen yhteiskoulun
• Eesti: Läänemaa Ühisgümnaasium

Projekti käigus valmistavad igas riigis õpetajad-koordinaatorid ette õpilaste konverentsi ja viivad selle läbi projektis ette nähtud teemadel.

Ühel konverentsil esindab oma kooli 6 õpilast. Igal konverentsil osalevad erinevad õpilased, kelle kohustus on  kodukonverentsil vastu võtta külalisõpilasi.

Iga grupp, kes käib konverentsil, peab tegema koostööd järgmisele konverentsile mineva gruppiga. Seda põhjusel, et üks grupp töötab konverentsil õpetajate juhendamisel välja materjalid ja järgmine grupp peab need materjalid kodus läbi töötama ja neid erinevate meetodite abil järgmisel konverentsil edasi andma teistele rahvusvahelistele õpilastele.

Õpetajad juhendavad oma õpilasi kogu protsessi vältel ja rahvusvahelisi õpilasi konverentside ajal. Selle tõttu on õpetajate töö kogu projekti vältel järjepidev ja tööetapid omavahel seotud.

Iga õppeaasta lõpus teevad projekti koordinaatorid SA Archimedesele nii finants- kui ka sisulise aruande.

Õpilaste konverentside ajad:

1. konverents : 25.11 – 01.12.2019, Ratsgymnaasium Wolfsburg
2. konverents : 17.02 – 23.02.2020, Carlforsska gymnasiet
3. konverents: 11.05 – 17.05.2020, Institut Joan Coromines (jäi ära eriolukorra tõttu, uus aeg esialgu teadmata)
4. konverents: 05.10 – 11.05.2020, Tampeereen yhteiskoulun (võimalik, et aeg muutub)
5. konverents: 08.03 – 14.03.2021, Läänemaa Ühisgümnaasium (võimalik, et aeg muutub)

Tiina Brock, projektijuht

2019 (2019/2020 õa)

Erasmus+ projektiga Saksamaal

25.11.–1.12.2019 käisid LÜGi õpilased Kaarel Metssalu (11.H), Marie Keldrima (10.H), Marii Kasepalu (12.H), Marlene Schwindt (11.M), Rasmus Kuslap (10.H) ja Virdžinja Nargla (12.H) ning õpetajad Katja Mokhovikova ja Rea Raus  Erasmus+ projekti raames õppereisil Saksamaal Wolfsburgis. Projekt kannab nime “The Time of My Life” ning järgneva kahe õppeaasta jooksul toimuvad konverentsid erinevates Euroopa koolides: Rootsis, Hispaanias, Soomes ja Eestis. Nädal aega elasid õpilased saksa peredes ning said koos oma majutajaga koolitundides käies tutvuda Saksa kooliga. Koos teiste külalisõpilastega Soomest, Hispaaniast, Rootsist ja Saksamaalt tegeleti ka projekti teemaga, milleks on laiemalt aeg. Koos külastati ka suurimaid vaatamisväärsusi nii Wolfsburgis kui ka Berliinis ning koguti teadmisi riigi ning selle ajaloo kohta.

Katja Mokhovikova, Erasmus+ projektijuht

2017 (2017/2018 õa)

Erasmus+ projekti „Kiirtee Euroopasse“ lõpukonverents Haapsalus

Toimus 27.11.2017–2.12.2017

Osalejad riigid: Soome, Saksamaa, Rootsi, Hispaania, Eesti. Igast riigist oli 6 õpilast ja 2 õpetajat.

Teema: IKT vahendite kasutamine õpingutes, edasiõppimine välismaal (Euroopa Liidu piires)

Kodune töö konverentsiks: Seekordne kodutöö arvestas konverentsi teemat ja oli korralduslikult varasematest erinev. Nimelt tehti seda rahvusvahelistes rühmades IKT vahendeid suhtluseks kasutades. Varasemad kodutööd olid kõik riigipõhised (iga riik valmistas oma rühmas kodutöö ette). Sel korral oli 6 kodutöö rühma, millest igaühes 5 liiget – igast riigist 1 õpilane. Rühma tööd koordineeris Eesti õpilane. Kodutöö teema oli igal rühmal veidi erinev, kuid oli seotud IKT vahenditega õpilaste elus. Iga rühma liige pidi teemat avama oma riigi näitel. Ühiselt pandi kokku esitlus.

Tegevused päevade kaupa:

28.11 (teisipäev) – Päev algas koolimaja ekskursiooniga, mida viisid läbi Eesti õpilased. Konverents ise algas koduse töö esitlemisega, mille jaoks said rühmad eelnevalt aega ka ettevalmistuseks, sest kohtuti ju reaalelus esmakordselt, enne oli suheldud vaid interneti teel. Pärast esitlusi tehti ka rühmades analüüs, mis sellises kaugtöö vormis tehtud koostööst õnnestus ja mis mitte nii hästi ning miks.

Pärastlõunal toimus linnaekskursioon-mäng, mille oli ette valmistanud õpetaja Knud Jessen. Linnas liiguti samades rühmades, kellega koos oli kodutööd tehtud. Mängu ajal tuli igas punktis lahendada ülesanne, mille tekstid olid eri keeltes – neis, mida rääkisid osalejad. Mängu ajal tuli teha ka fotosid igas n-ö kontrollpunktis,  millest koostati näitus ja valiti välja parimad. Kõik tiimid pandi ka proovile sel päeval väga karmides ilmaoludes – vihm, tuul ja külm. Loomulikult ootas kõiki vapraid orienteerujaid koolimajas pärast kuum tee ja kringlid.

Õhtul, kohe pärast linnamängu toimus koolimaja aulas suur tutvumisõhtu, mille jaoks olid Eesti õpilased ette valmistanud hulganisti mänge ja õpetaja Karl Hein oli koostanud Kahoot programmis mälumängu, kus küsimusi leidus kõigi projektis osalevate riikide kohta.

29.11 (kolmapäev) – Hommikul oli kõigil külalistel võimalus külastada mõnd koolitundi. Eelnevalt oli kokku lepitud nende õpetajatega, kelle tundi oli võimlik minna, et nad teeks selle valdavalt inglise keeles. Nii sai lisaks inglise keele tunnile olla ajaloo-, füüsika-, kunsti- ja bioloogiatunnis.

Pärast 1. tunni külastamist algas töötuba teemal „Õppimine ülikoolis välismaal. Internetipõhine õppimine välismaal”.   Selles töötoas osalesid grupid rahvustiimidena ja viisid esmalt läbi uuringu, millised on edasiõppimisvõimalused välismaalastele nende riigis. Välja tuli valida 3-5 ülikooli, leida, millistel erialadel saab õppida inglise keeles, kui suur on õppemaks, millised on sisseastumis- ja õppimistingimused, kas on ka e-õppe võimalused jne. Kui eeltöö oli tehtud, tuli kogutud info põhjal teha esitlus ja seejärel teistele tiimidele seda tutvustada.

Õhtul said külalised võimaluse lõõgastuda Fra Mare spas, kuna suurem osa võõrustajaist pidi viibima koolis Playbacki peaproovis.

30.11 (neljapäev) – Programmi tuli sisse muudatus, kuna Saksa tiim pidi reedel lahkuma. Seetõttu oli neljapäeval reedene programm, mis nägi ette kogu projekti kokkuvõtmist.

Eesti õpilased andsid Power Point esitlusena ülevaate kõigist toimunud projektietappidest: Soome, Saksamaa, Rootsi ja Hispaania konverentsidest.

Sellele järgnes rahvusvahelistes rühmades arutelu (igas rühmas olid lisaks Eesti õpilased, kes käinud eri konverentsidel), millised  on projekti tulemused, millised on saadud teadmised ja milline on olnud isiklik areng ehk millist mõju on õpilastele avaldanud selles projektis osalemine.

Seejärel tutvustas iga tiim oma arutelu tulemust.

Õhtul toimus LÜGi traditsiooniline üritus Playback, mida kõik külalised vaadata said. Külalistega arvestades viidi üritus läbi kahes keeles – nii eesti kui inglise keeles.

1.12 (reede) – Reedene päev toimus ilma Saksa tiimita ja kavas olid varem neljapäevaks planeeritud tegevused.

Sel päeval tuli rahvusvahelistes rühmades teha  fotolavastus ehk fotoromaan kolmapäeval saadud info põhjal välisülikoolide kohta. Iga rühm valis ühe ülikooli ja pidi seda loovalt esitlema – ehk tegema reklaami sellele ülikoolile. Töötuba algas ajurünnaku ehk  ideede genereerimisega, edasi tuli planeerida kogu teostus ja see jäädvustada. Töötuba lõppes tööde presenteerimisega. See oli õpilaste lemmiktöötuba ja ka kõige pikem ehk aeganõudvaim,  valmisid tõesti väga huvitavad fotoromaanid või minifilmid.

2.12 (laupäev) – Toimus Tallinna ekskursioon. Sel päeval sõideti ühise bussiga Tallinna ja jaguneti seal riikide põhjal rühmadeks, iga rühma giidiks olid 2 Eesti õpilast. Ekskursioon kestis 1,5 h ja tutvustas vanalinna olulisemaid vaatamisväärsusi. Eesti olusid arvestades oli ilm väga meie poolt – killuke päikest isegi paistis.

Haapsalu konverents läks igati korda ja pälvis kõrge rahulolu ka külalistelt.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Erasmus+ projektijuht

2016 (2016/2017 õa)

Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased kihutasid kiirteel Euroopasse

Möödunud aasta oli Läänemaa ühisgümnaasiumile tähtis esimese suure rahvusvahelise projekti käivitumise tõttu. Alates sellest õppeaastast on käsil esimene Erasmus+ projekt, mis kannab pealkirja “Highway to Europe” (“Kiirtee Euroopasse”).

Projekti juhib õpetaja Katja Mokhovikova. Projekt koosneb viiest etapist, millest igaühes tegeletakse erineva alateemaga, mis kõik on omavahel seotud. Lisaks LÜGile osalevad projektis ka kool Soomest Tamperest, Saksamaalt Wolfsburgist, Rootsist Carlforsskast, Hispaaniast Pineda de Marist. Kokku kestab projekt kaks õppeaastat ja selle aja jooksul toimub õpilasränne igasse partnerkooli, Haapsallu tullakse novembris 2017. Novembri lõpus käidi juba nädalasel visiidil Soomes Tamperes. Seal tutvustati üksteisele oma maad ja kultuuri, selgitati välja osalejate riikide sarnasusi ja erinevusi stereotüüpide ja üha leviva populismi taustal. Vastuvõtja kool oli Tampereen Yhteyskoulun Lukio. LÜGist osales kuus õpilast ja kaks õpetajat (Tiina Brock ja Karl Hein).

Kodutööna olid kõik koolid teinud filmi, mis tutvustas nende maa kultuuri õpilasele olulisest vaatevinklist. Näiteks anti ülevaade, milline on koolipäev sellel maal, mida teeb õpilane vabal ajal, millised on rahvussöögid või kuidas on antud kultuuris kombeks tervitada. Filmid olid väga eriilmelised, soomlased polnud näiteks huumoriga sugugi koonerdanud.

Kohapeal toimusid erinevad töötoad – draama, populism, stereotüübid, väitlus – , mille väljundid kanti ette lõpukonverentsil. Tegevust jätkus ka õhtuteks – rahvusõhtu viis julgemad saunalavalt jääaukugi, proovitud sai soomlaste mämmi ja mängitud nende mänge. Viimasel päeval tehti ka väike ekskursioon pealinnas Helsinkis ja nauditi kunsti Soome nimekaimas kunstimuuseumis Ateneum.

Edasiste kohtumiste teemad on seotud rahvuskeeltega Euroopas, majanduse, õppimis- ja töötamisvõimalustega Euroopa neis riikides, kes projektis osalevad. See on vaid väga üldine ülevaade pikast ja põhjalikust programmist. Lisaks tegevustele koolis, toimuvad ühised ettevõtmised ka õhtustel aegadel ja keeleõppe süvendamiseks ning kohaliku kultuuri paremaks mõistmiseks elavad õpilased alati peredes.

Järgnevalt räägivad oma kogemusest Tamperes käinud õpilased.

Randar Nõva, 10. kl

Mina elasin nädal aega perekonnas, kus oli ema, isa ja üks laps. Nädala jooksul käisin mitmes tunnis ja sain jälgida, kuidas Soomes õppetöö toimub. See oli palju vabam kui Eestis, aga tundide ülesehitus oli minu arvates kehvem kui siin (vähemalt nii palju, kui mina nägin).

Mina osalesin kolmel päeval väitlemise töötoas, mis oli väga raske, aga samas ka väga huvitav kogemus. Enamus, kes seal väitlemise töötoas olid, polnud mitte kunagi varem väitlemisega tegelenud ja see oli paljude jaoks uus kogemus. Selle nädala jooksul suhtlesin erinevate inimestega inglise keeles ja ma arvan, et see tõstis mu inglise keele taset märgatavalt. Õppisin lisaks inglise keelele ka sõnu teistest keeltest. Samuti andis see nädal mulle juurde esinemisjulgust, sest pidime ka teiste ees üles astuma. Selle nädalaga sain endale uusi sõpru nii välismaalt kui ka oma koolist, sest meie kooli 11ndikke ma varem ei tundnud.

Minu arvates on sellised projektid hädavajalikud ja neid peaks olema rohkem, sest tänu sellele saab tutvuda teiste riikide kultuuriga, saada uusi sõpru, harjutada inglise keelt ja samuti avardab see õpilaste silmaringi.

Henri Jakobson, 11. kl

Tegu on väga humanitaarse kallakuga kooliga, kus inimesed on imekspandavalt positiivsed ja vabad. Sain kaasa lüüa ka improklassis, kuhu mu võõrustaja mind viis, käisin ka vaatamas, milline on nende draamatund. Projekti raames osalesin aga draama töötoas (teatri töötoas). Töötoa teemaks olid erinevad kultuurid ning raskused, mis võivad ilmneda eri kultuuridest pärit inimeste kokkupuutel. Erinevate harjutuste käigus ilmnes, et soomlaste, rootslaste ja eestlaste jaoks on ebamugavad samad asjad – näiteks tervitamine, silmside ja komplimendi tegemine. Saksalaste ja hispaanlaste jaoks ei tekitanud see mingit probleemi. Töötoas tegime algul minietüüde – anti koht, tegevus ja tegelased ning meie pidime looma sellest etüüdi. Algmaterjali saime koos TYK-i õpilastega improklassis, kus kõik said teatud osa meie loost – kas siis lõpu, alguse, haripunkti vms. Lõpuks valmis sellest materjalist terviknäidend.

Kõige tähtsamaks ma peaksin ikkagi eri rahvustest inimestega tutvumist, mistõttu see projekt täitis minu puhul kindlasti oma ülesande. Ilmnes, et me võime olla pärit väga erinevatest kohtadest, aga tegelikult oleme kõik väga sarnased, tehtud lihast ja luust. Mina isiklikult olen valmis kõigist sellistest projektidest osa võtma ka tulevikus. See, mida me koju kaasa toome, arendab meid ja ka meie sõpru. Tagasi Eestis märkasin korraga teistsugust Eestit – inimesed on nii kinnised, oleksid nagu kaitsepositsioonis. Siis tulingi mõttele, et kui me kõik prooviks olla iga päev natukenegi avatumad, ning kui näeme võimalust kellelegi head teha või ütelda midagi ilusat, siis tehkem seda, sest see on ju täiesti tasuta ja ei tee kellelegi liiga, see teeb tegelikult elu lihtsamaks ja ilusamaks.

Karl Gregor Jakk, 10. kl

Minu kogemus oli väga meeldiv, kogu aeg oli midagi teha ja igav ei hakanud hetkekski. Minu töötuba oli keskendunud populismile ning pidime tegema selle kohta esitluse. Tänu sellele projektile sain endale juurde sõpru, sain lähemalt tutvuda Soome haridussüsteemiga ja hakkasin inglise keelt palju enesekindlamalt rääkima. Minu meelest on sellised projektid väga vajalikud, kuna see arendab julgust ennast väljendada võõras keeles ja keskkonnas ning võib luua väga häid tutvusi.

Siim Pikkaro, 11. kl

Taolised projektid on tegelikult enamat kui ainult töötoad. Tuleb kokku hulk huvitavaid, motiveerituid inimesi, kes jätavad endast midagi maha. Ma olen skeptiline, kas ma oma uusi sõpru eriti veel näen, aga kindlasti oli nendega kokkupuude tõesti n-ö life changing experience. Soomest tulin ülimotiveeritult ja olin nagu endas rohkem selgusele jõudnud.

Osalesin draama töötoas, mis oli lõbus, huvitav ja hariv, aga tahan just rõhutada, et sellises projektis tasub osaleda juba ainuüksi seal olevate erinevate inimeste pärast. Mujal maailmas on kultuur ja käitumine hoopis teised ning see mõjutab, ma arvan, igaühte. Mina läheks 10/10 uuesti.

Madleen Vapper, 11. kl

Osalesin stereotüüpide töötoas. Minu jaoks oli aga kõige olulisem see, et kui puutuda kokku inimestega teisest kultuuriruumist ning ka ise viibida kodust eemal ja teha midagi sellist, mida varem ei ole teinud, siis on koju tagasi tulles nägemus oma kodust ka hoopis teistsugune, kui see oli enne, ning oluliselt on arenenud oskus vaadata asju suuremas pildis.

Kristiina Liiv, 11. kl

Minu jaoks oli kogemus äärmiselt positiivne. Vastuvõtja pere ning kõik, kellega tutvusin, olid vinged. Minu töötoaks oli väitlemine, kus tutvusime väitlemise põhitõdedega, saime ka praktilist koolitust omavahel väideldes. Enim hindan sealt saadud keelepraktikat, sest olla iga päev keskkonnas, kus suhtlemine toimub vaid inglise keeles, on väga arendav.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja