2020 (2019/2020 õa)
Võõrkeeleõpetajad Viimsis
28. jaanuaril 2020 külastasid LÜGi võõrkeeleõpetajad noort kolleegi – teist aastat tegutsevat Viimsi Gümnaasiumi. Meid võttis vastu sealne õppekorraldusjuht Ingrid ja võõrkeeleõpetajad. Osalesime kahes ainetunnis, vastavalt huvile inglise, vene või saksa keeles. Peale tunde toimus vestlusring õpetajatega, kus saime infot nende kooli kohta üldiselt, kuid ka õppekorralduse, hindamise, puudumiste, ürituste ja väljasõitude kohta. Kolleegidelt on tore õppida ja saime mõtteid, mida ise ka rakendada. Viimsi Gümnaasium on sarnaselt meile uuendusmeelne ja tänapäevane kool ning loodetavasti saab sellest külastusest alguse meievaheline pidev koostöö.
Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja
2019 (2018/2019 õa)
Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate suvekool
14.-16. augustil kogunesid Läänemaa Ühisgümnaasiumisse Eesti ajalooõpetajad, kuna toimus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi (EAÜS) traditsiooniline suvekool.
Ajalooõpetajad tutvusid Haapsalu ning Läänemaa olulisimate vaatamisväärsustega. Esimesel päeval koguneti Läänemaa Ühisgümnaasiumisse, kus õpetajaid tervitasid Haapsalu linnapea Urmas Sukles, EAÜS-i esimees Madis Somelar, suvekooli peakorraldaja Kalle Lõuna ning SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumipedagoog Karin Mägi. Õpetajatele oli korraldatud ka põhjalik ringkäik värskelt uuendatud piiskopilinnuse muuseumis ning toomkirikus.
Teisel päeval oli õpetajatele korraldatud Noarootsi vallas ekskursioon. Eestirootslaste kultuuripärandit tutvustas suvekoolis osalejatele Rannarootsi muuseumi direktor ning eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juht Ülo Kalm. Teisel päeval tutvuti ka Läänemaa ja Haapsalu olulisimate muuseumitega – õpetajad külastasid Ants Laikmaa muuseumit, raudtee- ja sidemuuseumit, Iloni Imedemaad, Haapsalu raekoda ning rannarootsi muuseumit. Lisaks oli õpetajatele teisel päeval korraldatud linnaekskursioon Haapsalus giid Kaire Reiljani juhtimisel. Teine päev lõppes piiskopilinnuses, kus õpetajad said vaadata valge daami vabaõhuetenduse peaproovi.
Viimasel, kolmandal päeval kogunesid ajalooõpetajad taas Läänemaa Ühisgümnaasiumisse. See päev oli pühendatud seltsi siseasjade arutamisele. Õpetajatele esinesid ettekannetega mitmed väliskülalised Hollandist, Georgiast ja Taanist. Arutati ka seltsi siseasju ning tulevikuplaane – uurimistööde võistluse, ajaloo-olümpiaadide ning ajarännaku korraldamist. Iga-aastased EAÜS-i suvepäevad on ajalooõpetajatele suurepärane võimalus koostöö tegemiseks ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamise aluspõhimõtete ning eesmärkide üle arutlemiseks.
Loe täpsemalt Lääne Elust
Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
2017 (2016/2017 õa)
Haapsalu inspireeris Eesti emakeeleõpetajaid
Võime alati
lahutada oma meelt,
kuid ei saa ealeski me
lahutada oma keelt.
Võime alati triivida eemale
vale suuna sõiduveest,
kuid päeva lõpus –
siiski suus ju emakeel.
Võime alati mõelda veel, et
oleks parem koju sõita
mööda teist teed,
kuid kui selge on meel –
tead, et võita eluteel
on lihtsam,
kui suus on emakeel.
Nii juhatas 24. märtsil Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi kahepäevased kevadpäevad Haapsalus sisse Läänemaa ühisgümnaasiumi abiturient Karl-Christoph Rebane.
Kuna Eesti emakeeleõpetajad kogunesid Haapsallu, oli kevadpäevade üheks eesmärgiks tuua Haapsalu külastajate südamesse. See ka õnnestus, sest linn ja inimesed pakkusid palju ilusaid hetki. Olgu nendeks meeldejäävateks momentideks siis Päeva Villast avanev kaunis vaade merele või Haapsalu hubased kohvikud või hoopis Läänemaa ühisgümnaasium.
Mõte oli ka kevadpäevadele kutsuda esinema võimalikult palju Haapsalu ja Läänemaaga seotud isikuid. Nii esinesid Krista Kumberg, Aidi Vallik, Jim Ashilevi ja Silvia Urgas, Läänemaa ühisgümnaasiumi uurimistööde korraldust tutvustas Karin Lükk-Raudsepp. Kuna tänavu möödub 100 aastat kirjandusrühmituse Siuru asutamisest, ühtlasi ka 100 aastat Marie Underi esikkogu ilmumisest, rääkis Tallinna reaalkooli ja Gustav Adolfi gümnaasiumi emakeeleõpetaja Anu Kell Laikmaa ja Underi suhetest, käidi ka Laikmaa muuseumis Taeblas.
Selles, et Läänemaa ühisgümnaasium on ilus ja hubane ning samas kaasaegne kool, veendub iga külastaja koolimajja sisenedes. Küll aga ei teata väljaspool Läänemaad, kui palju andekaid ja mitmekülgseid õpilasi selles koolis õpib.
Näiteks kevadpäevade logo kujundas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Riina Reiners.
Eredamaid elamusi suutsid emakeeleõpetajatele pakkuda just ühisgümnaasiumi õpilased. Nii võis Shakespeare’i monoloogi kuulda Marko Maisalult, etluskonkursside paremaid palasid esitasid Anette Lunev, Kristiina Köster, Hanah Lahe, Kaidi Liivamägi ja Piia Tomingas. Hingest tulevad esitused liigutasid.
Õpetajad olid T-stuudio õpilaste tantsu „Udu“ lummuses. Pole ka ime, sest koreograaf Karoline Suhhovi käe all valminud tants pääses Koolitantsu 2017. aasta finaali.
Emakeeleõpetajaid kõnetas ka 11. humanitaarklassi lavakunsti kursuse kursusetööna sündinud etendus „?“. Kursusetööd juhendasid Mairi Grossfeldt, Karel Rahu ja Karoline Suhhov.
Emakeeleõpetajad soovisid teada, millise valemiga suudavad Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased nii professionaalselt esineda. Toodi ka välja, et ühisgümnaasiumi õpilastel on esinedes sära silmis ja seda sära igas koolis ei kohta.
Haapsalu, kevadpäevade esinejad ja Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased inspireerisid emakeeleõpetajaid ning koju mindi palju rikkamana.
Monika Undo, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse aseesimees, LÜGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Haapsalu Põhikooli õpilased LÜGiga tutvumas
3. veebruaril 2017 toimus Haapsalu linna põhikooli noortele projektipäev “Kogu linn õpib koos”. Läänemaa Ühisgümnaaasium tutvustas sel päeval põhikooli 9. klassi õpilastele LÜGi erinevaid suundi.
Ühiskonnaainete suunda tutvustas 11.SST klassi õpilane Kris-Mariin Pals. Tutvustusele järgnes meeleolukas fotojaht, mille käigus tutvuti kooli ajalooga.
Kõik humanitaarsuuna töötoas osalejad said ülevaate suuna kohta viktooriinimängu Kahoot kaudu. Oli näha, et osaliselt oli eeltööd tehtud ja teati näiteks suunakursuseid, kuid samas selgusid ka levinud müüdid, nagu see, et humanitaarsuunas on enamik aineid humanitaarsed või et selles suunas õppides on osa uksi tulevikus kinni. Need müüdid ja teisedki said kummutatud ja tõde välja selgitatud. Töötoa teine osa oli loovmäng, mille jaoks liiguti Võlvi ruumidesse. Seal said kõik õpilased proovile panna oma loovuse ja fantaasia Dixit-kaartidega – tehti paaris- ja rühmatööd. Selline loovtegevus on humanitaarsuunale väga iseloomulik ja andis õpilastele võimaluse tunnetada, kas midagi sellelaadset meeldiks neile ka edaspidi teha.
Loodus-reaal suunda tutvustati läbi praktilise tegevuse. Füüsikaõpetaja Tõnu Tiit viis läbi praktilise töö, kus õpilased said määrata tahke keha tihedust.
Majandussuuna tegemisi tutvustasid majandussuuna juht, geograafiaõpetaja Imbi Raudkivi ja 10.M õpilased. Majandussuuna õpilased tutvustasid õpilasfirmaga seotuid tegevusi, Junior Achievement Eesti rolli, Bright Minds start-up koolitusprogrammi ning selle seotust suunaainetega. Praktilise ülesandena pidid põhikooli õpilased turundama oma toote.
2016 (2016/2017 õa)
11.M klass osales võistlusmängude sarjas “Tallinn – meie pealinn”
27. septembril 2016 osales 11.M klass Tallinna vanalinnas võistlusmängude sarjas “Tallinn – meie pealinn”. Analoogsed multikultuursed projektid on toimunud juba mitu aastat. Projekti eesmärk on tõhustada eesti ja vene keelt kõnelevate noorte kontaktide loomist, pakkuda keelepraktika võimalust, mitmekesistada koostegevusi ning laiendada osalejate silmaringi teadmistega Tallinna arengust, aja- ja kultuuriloost. Osalejaid on üle Eesti.
11.M kohtus sarja orienteerumismängus Lasnamäe Vene Gümnaasiumi õpilastega, kellega moodustati 7-8-liikmelised segavõistkonnad. Ülesandeks oli GPSi ja kaardi abil vanalinnas orienteeruda ning erinevaid ajaloolisi hooneid leida. Igas punktis lahendati mõistatus ning kuulati IPodidelt lugu antud koha ajaloost ja legendidest.
Pärast ülesannete täitmist koguneti vanalinna restorani Peppersack, kus lahendati veel ühiselt mõistatusi ning viktoriini eelnevalt omandatud teadmiste põhjal. Saadud punktide järgi anti välja ka kohad. Esimeseks tuli võistkond Pingviinid, kuhu 11.M klassist kuulusid Hanah Lahe ja Piia Tomingas.
Päeva kõige suuremad plussid olid uued põnevad teadmised, Tallinna vanalinna tundmaõppimine ja keelepraktika, sest vene noortega suheldi nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Oli väga tore päev.
Piia Tomingas, 11.M õpilane
2016 (2015/2016 õa)
LÜGis tehti pärisfilme
Valikkursuste nädala raames 6.-10. juunil 2016 toimus LÜGis filmitegemise kursus. Osalejaid oli lisaks Läänemaa Ühisgümnaasiumile (24 õpilast) ka Jõgevamaa Gümnaasiumist (5 inimest) ja Noarootsi Gümnaasiumist (3 inimest). Õpilastel oli kursuse vastu väga suur huvi, soovijaid oli rohkem kui kohti, aga minul oli ka pisuke hirm, kuna olime esimest korda tegemas midagi sellelaadset. Kursuse põhiläbiviijaks oli Eero Talvistu, Exitfilmi produtsent, abiks Tiina Brock ja Henry Viiret.
Kursuse ülesehitus oli kõike muud kui tavaline. Esmaspäeval anti loengu vormis ülevaade filmitegemisest üleüldiselt – millised on filmitegemise etapid, millised eri rollid on filmitegijatel ja mida igaüks neist täpselt tegama peab.
Teisipäeval oli meeskonnakoolitus: matkatest ja seejärel jaguneti ametirühmadeks (režissöörid, produtsendid, stsenaristid, operaatorid, monteerijad, kunstiline meeskond) ja iga meeskond pidi lähtuvalt oma rollist filmi juures täitma loomingulise ülesande. Stsenaristid kirjutasid stsenaariumi, režissöörid otsisid lahendusi, kuidas lugu lavastada, monteerijad koostasid storyboard’i jne. Nende ülesannetega tuldi suurepäraselt toime!
Nüüd oli käes aeg moodustada juba töised tiimid, kellega hakati looma pärisfilmi. Igas rühmas jaotati ära ka rollid: produtsent, režissöör, stsenarist, operaator, monteerija, näitleja, kunstnik. Ühes rollis võis ka mitu inimest olla ja näitlejaid võis ka väljastpoolt leida. Väikseim meeskond oli 3-liikmeline ja suurim 7-liikmeline. Seejärel tutvustas Henry Viiret tehnikat ja jagas igale meeskonnale selle allkirja vastu kätte.
Täpselt kell 16.00 algas filmitegemise võistlus, mis kestis 48 tundi. Alguses öeldi välja kolm ”maagilist” märksõna, mis olid võistlusfilmide tuumaks. Iga õpetaja oli mõelnud ühe märksõna, mis tehti täpselt kell 16.00 teatavaks. Need sõnad olid: PRAHT, INIMTÜHI TÄNAV, PILET. Tingimus oli, et kõik need sõnad pidid selgelt filmis välja tulema või näha olema, filmi žanr oli vaba. Film pidi mälupulgal valmiskujul kokkulepitud kohas olema täpselt 48 tunni pärast ehk neljapäeval kell 16.00.
Eero Talvistu kui kogenud produtsent oli leidnud ka selle projekti jaoks sponsorid: Firma Paulig andis kohvimasinad koos jookidega ja firma Mars šokolaade, sponsoreeris ka Eero Talvistu isiklikut maiustusetega.
Töö algas kohe ja selles järjekorras, nagu eelnevalt õpitud oldi: esmalt stsenaarium, seejärel storybord ja siis filmivõtted ja monteerimine. Osalt algasid filmivõtted ka juba samal õhtul, sest aega nappis.
Kolmapäeva hommikul tulid produtsendid ja režissöörid õpetajatele aru andma, kuidas on protsess kulgenud, vaatasime koos stsenaariumi üle, andsime tagasisidet, et töö saaks jätkuda. Neljapäeva hommikul tuli ainult produtsent ja sai anda viimaseid juhtnööre. Siis olid jäänud vaid viimased tunnid… Kell 16.00 neljapäeval olid aga kõik filmid mälupulkadel laual.
Oli möödas 48 ülitihedat tundi, koolis oldi hommikutundideni, välivõtteid tehti külmas ja vihmas, oli pingeid ja erimeelsusi, aga kõik lahenes, kõigega saadi hakkama. Produtsendid imestasid, kui palju tööd on filmi ”ümber” – oli vaja teha kokkuleppeid kohtade omanikega, kus taheti filmida; leida sobiv näitleja; rahustada režissööri; otsida auto, et meeskond võttekohale sõidutada; leida puuduv tehnika; vaadata, et tähtajaks film valmis saaks…
Neljapäeva õhtul vaatas žürii (Eero Talvistu, Tiina Brock, Henry Viiret, Tiiu Randmann-Mihkla) filmid üle ja tegi oma otsused.
Reedel, 10.06 toimus LÜGi aulas väljakuulutatud filmikonkurss ehk valminud filmide vaatamine ja hindamine. Saal oli rahvast täis. Publikulemmik valiti moodsalt – nutitelefonidega. Seejärel kuulutati välja kõik preemiad ehk Sinilinnud. Õpilaste tagasisidest selgus, et see nädal oli olnud üliõpetlik, põnev, väljakutseid pakkuv ja väsitav, kuid igal võimalusel teeks igaüks neist seda uuesti. Loodame, et see juhtub kunagi taas!
Fotokokkuvõte nädalast on leitav LÜGi kunstilehelt
Filmid on leitavad LÜGi kunstilehelt
Valminud filmid ja saadud preemiad
“Cam”
Žürii Sinilind – parim film
Publiku Sinilind – publiku lemmik
Produtsent: Laura Kasepõld; režissöör: Maarja Konrad; operaatorid: Maarja Konrad, Simon Jakobson, Henri Jakobson; monteerijad: Simon Jakobson, Henri Jakobson; stsenaristid: Britta Sool, Maarja Konrad, Simon Jakobson, Henri Jakobson, Laura Kasepõld; kunstnikud: Britta Sool, Maarja Konrad.
“Pilet”
Žürii Sinilind – suurim üllataja
Produtsent: Andres Dobõšev-Proosväli; stsenarist: Carmen Korjus; operaator: Hendrik Tann; monteerija: Kristjan Palmiste; kunstnik: Jessika Järvelt.
“Inimpraht”
Žürii Sinilind – suurim riskivõtja
Prdutsent/kunstnik: Kristiina Teinemaa; režissöör/stsenarist: Karl-Christoph Rebane; montaaž/heli: Katariin Aadman, Rauno Lipp; operaator: Katariin Aadman.
“Müüri taga”
Žürii Sinilind – parim märksõna kaader
Stsenaarium: Emma Kask, Nelli-Anett Klippberg, Cahra Krikk, Maris Meos, Kaisa Maria Sipelgas; kaamera: Emma Kask, Nelli-Anett Klippberg, Cahra Krikk, Maris Meos, Kaisa Maria Sipelgas; kunstnikud: Cahra Krikk, Kaisa Maria Sipelgas; heli: Kaisa Maria Sipelgas.
“Uus elu”
Žürii Sinilind – emotsionaalselt mõjusaim tervik
Filmigruppide Sinilind – konkurentide lemmik
Stsenaarium: Johanna Maria Vilgats; režissöör: Rico Rein Talvar, produtsent: Kriss-Lyna Prees, operaator: Katleen Noormägi; monteerija: Johanna Maria Vilgats; kunstnik: Hanna Kurg, kunsnik/assistent: Hanah Lahe.
“Edasi”
Žürii Sinilind – kõige noortepärasem film
Produtsent: Liis-Kerstin Aumere; stsenarist: Marta Velda Loos, režissöör: Erki Pajula; operaator: Sander Jegorov; montaaž: Eero Eks; grimm: Helmi Vainlu.
Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Loovkunsti töötuba EKAlaste juhendamisel
10. veebruaril 2016 toimus 11.H õpilaste loovkunsti tunnis maali töötuba, mille viisid läbi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlased Helen Arov ja Liisa Jugapuu. Helen töötab Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna juhatajana ja Liisa õpib maalikunsti magistriõppes.
Alguses tutvustati EKAs õpetatavaid aineid ja mis on kaasaegne kunst. Esitlust oli väga mõnus jälgida, sest ei kasutatud spetsiifilist sõnavara. Et ergutada klassi kaasa mõtlema, oli kunstiakadeemia tutvustamine tehtud viktoriini vormis ja iga õige vastuse eest sai valida mõne EKA logoga meene või seal disainitud toote.
Teine tunni osa koosnes nii öelda praktilisest tööst, kus me ise pidime looma kaasaegse maali. Õpilastest moodustati meeskonnad ja anti ette teemad. Maalima pidime aga nii, et maalija taga olev inimene ütles maalijale ette, mida ja kuhu ma maalima peab. Kui tööd valmisid, siis tegid grupid väikese esitluse, kus selgitasid maalil oleva tähendust.
Töötuba oli väga lahe ja andis hea kogemuse, sest mõlema meeskonna teos sõltus igast liikmest ja me töötasime kõik ühise eesmärgi nimel, mis on väga oluline. Õpilastel ja ka õpetajatel oli lõbus ja meil olid kogu aeg käed tegevuses. Kokkuvõttes õpilastele tund väga meeldis ja kindlasti saime indu ja kogemusi juurde.
Mihkel Puhm. 11.H õpilane
11.M klass õppekäigul Lääne Elu toimetuses
2. veebruaril 2016 külastasid 11.M klassi õpilased meediakursuse raames Lääne Elu toimetust. Õpilastel oli võimalus tutvuda, kuidas ajakirjanikutöö päriselt välja näeb. Kaua ei lastud õpilastel aga mugavusstsoonis viibida. Nimelt jaotati klass rühmadeks ja tuli hakata ise lehte tegema. Pidi intervjuude jaoks küsimusi ette valmistama, intervjuusid läbi viima, sai tunda ka peatoimetaja karmi, kuid ausat kriitikat, kui kõik ei tulnud kohe välja nii, nagu peab. Mõni lugu tuli pikemaks kirjutada, mõne loo puhul tuli mahtu vähendada. Koos küljendajaga sai tehtud küljendustööd ja valida lehe jaoks pilte. Ja Lääne Elu esikülje saimegi lõpuks kamba peale valmis.
Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Lääne Elu avaldas LÜGi õpilaste külaskäigu kohta ka lehes artikli
Haapsalu Põhikooli õpilased osalesid LÜGi töötubades
29. jaanuaril 2016 osalesid Haapsalu Põhikooli õpilased projektipäeva raames ka LÜGi töötubades. LÜGi töötoad olid jaotatud sügisel alustavate õppesuundade järgi.
Majandussuuna õpitoas said põhikooli õpilased kuulata LÜGi abiturientide Markus Lemberi ja Karel Nappuse huvitavat loengut. Ühiskonnaainete õpitoas korraldas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna noortele kuldvillaku. Loodus-reaal suuna õpitoas õpetas programmeerimise õpetaja Jaan Koppe noortele programmeerimist. Humanitaarsuuna õpitoas osalesid õpilased muuhulgas huvijuhi Mairi Grossfeldti juhendamisel kooli kunstiprojektis “Kes ma olen?”
2014 (2014/2015 õa)
Õpetajad on valmis kooli huvitavaks muutma
2014. a septembris tuli Haapsalus kokku grupp haridustöötajaid, kes Läänemaa Arenduskeskuse eestvedamisel ja TLÜ Kasvatusteaduste Instituudi direktor Kristi Vinteri juhtimisel hakkas koostama haridusuuenduse tegevuskava aastateks 2015-2020.
Selles töörühmas kuulsingi Innove ja Huvitava Kooli konkursist „Üldõpetus ja ainetevaheline lõiming kooli õppekava rakendamisel“. Kuna Läänemaa Ühisgümnaasium, kus ma töötan on väga uus kool – õppetööd alustanud 2013 septembris – , mis on loodud riigigümnaasiumina kahest varasemast linna gümnaasiumist, siis tundsin, et igasugused projektid, mis nõuavad õpetajatelt koostööd, aitavad tegelikult kujundada harmoonilist kollektiivi. Olime kooli rajades teinud juba mitmeid uuenduslikke muudatusi (näiteks tunnipikkus 75 min, 6 õppesuunda jne) ning meil oli ja on endiselt soov kujuneda tugevaks kooliks, kus õpilane tahab õppida ja õpetaja õpetada. Seepärast olime/oleme valmis teiste innovaatilistest kogemustest õppima. See projekt sobis meile seetõttu suurepäraselt. Projekti julgustas kirjutama ka meeldiv kogemus sügisesel koolivaheajal toimunud riigigümnaasiumite õpetajate koostööpäevast, millega emakeeleõpetajad jäid väga rahule – sündis hulganisti ideid, antagu ainult aega neid ellu viia. Tundsime, et üksteise kogemustest on väga hea õppida ja sellelaadset koostööd oleks veelgi rohkem vaja. Pärast seda ei olnud enam kahtlust, et projektikonkursil tuleb osaleda.
Projekti taotluses kirjutasime eesmärgi lahtrisse järgmist: „Kavandatavate koolituste eesmärk on aidata kaasa gümnaasiumi kujundamisel avatud keskkonnaks, kus õpilasel on võimalus valikuteks, oma loovuse väljendamiseks ning ühtlasi võimalus intellektuaalseks pingutuseks. Teine eesmärk on teha koostööd erinevate gümnaasiumite (nii munitsipaal- kui riigigümnaasiumite) vahel: õpetajad kogemuste saamise ja professionaalsuse tõstmise eesmärgil ja seda nii koolitajatena kui õppeprotsessi arendajatena.“
Eesmärkidest lähtuvalt otsisime endale partnereid. Riigigümnaasiumitest valisime partneriks Viljandi Gümnaasiumi, sest nemad on meist aasta vanemad ja neil on uue kooli kogemusi aasta võrra rohkem, samuti on neil lõimitud õpetamise alal oma spetsialist – direktor Ülle Luisk.
Teiseks partneriks valisime Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, kuna neil on Samsungi Digitaalklass, mida tahtsime tänasel koolide digipöörde ajastul näha ja selle toimimist ise kogeda.
Kolmanda partneri valisime oma maakonnast, Lihula Gümnaasiumi, kuna leidsime, et ühe maakonna koolid peaks tegema suuremat koostööd, mille eelduseks on suhtlemine, mida oleks aga palju loota, kui inimesed pole tutvunudki. Lihula Gümnaasiumi kolleege me peaaegu ei tundnudki ja seda lootsime antud koolitusreisiga parandada. Pealegi on ökonoomne teha pikemaid väljasõite võimalikult suure grupiga ja pakkuda huvitavaid kogemusi ja koolitusi nii paljudele õpetajatele kui võimalik.
Projekti viisime ellu kahepäevase koolitusreisina – 16.-17. veebruaril. Esimesel päeval sõitsime Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse, kus direktor Aimar Arula ja IT-juht Janel Palm tutvustasid meile digiklassi. Saime osaleda ka näidistunnis, mille viis läbi õpetaja Margit Uus. Samuti nägime muid uuenduslikke tehnilisi vahendeid, mis neil koolis kasutusel, neist huvitavamad 3D-printer, projitseeritav tarktahvel matemaatikaklassis.
Ööbima sõitsime Viljandisse, kuna teine õppepäev pidi sealses gümnaasiumis toimuma. Lisaboonusena külastasid Haapsalu ja Lihula õpetajad Ugala teatrit, kus sel õhtul Rakvere teater esines. Mõnus meelelahutus ja suhtlemine vabas õhkkonnas on vahel vajalikumadki, kui ametlikus õhkkonnas töökoosolekud. Igatahes oli kõigil hea tuju.
Teisel päeval liitus 32 Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Lihula Gümnaasiumi õpetajale veel 16 Viljandi Gümnaasiumi kolleegi. See päev Viljandi Gümnaasiumis oli pühendatud ainetevahelisele lõimingule. Selleteemalise teooriat puudutava loengu pidas alustuseks direktor Ülle Luisk ja oma tööalastest kogemustest loodusainete lõimimisel pidas loengu loodusainete valdkonnajuht Ave Vitsut. Muusikaõpetaja Pille Kährik andis ülevaate nende koolis väljamõeldud kursusest „Eesti pärimuslugu“, kus on lõimitud kunsti-, muusika- ja tantsuõpetus.
Pärast loenguid jagunesid õpetajad kaheksasse rühma, kus pidid olema kõik eri ainete õpetajad, ka koolid said segatud. Iga rühm sai teema, mille kohta tuli välja mõelda lõimitud käsitluse võimalusi kõigis neis ainetes, mille õpetajad olid esindatud. Teemad olid järgmised: tehnoloogia, ümbritsev keskkond, ajalooline areng, õigusruum, inimsuhted, geograafiline asend, arhitektuur, ETNO. 1,5-tunnine mõttetöö vormistasid kõik rühmad ka esitlusena ja kandsid ette. Tundus uskumatu, kui palju ideid – mõned lausa põhjalikult viimistletud – sündis nii lühikese ajaga! See näitab, et meie õpetajad on valmis muutusteks, on valmis tegema koostööd, et kool oleks huvitav, et õpetajal endal ka oleks seal huvitav, lastest rääkimata.
See oli tõeline koostöö eri koolide ja ainete vahel. Kõigi arvamus oli, et see oli rikastav ja huvitav päev ning sooviti sellelaadseid koosõppimise ja kogemuste jagamise õppepäevi veel teha. Ülle Luisk pidas valminud loomepagasit lõiminguprojektidest suurepäraseks algmaterjaliks, millest edasi minna, millega edasi töötada.
Kuulanud-vaadanud Viljandi Gümnaasiumi õpetajate ettekandeid, tekkis Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel soov ka omi kogemusi jagada, sest on meiegi koolis tegelikult lõimitud kursusi, mis väga populaarseteks saanud . Selles osas täitis projekt oma eesmärgi: õpetajate professionaalsus arenes, kuna osa õpetajaid sai end proovile panna koolitajatena, aga osa sai innustust ise koolitajana tulevikus üles astuda. Loodetavasti Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpetajatel see ka juba sel kevadel õnnestub, kui Viljandi Gümnaasium Läänemaale koole külastama tuleb.
Usume, et meie koostöö jätkub edaspidigi, sest paljud aineõpetajad on saanud häid kontakte kolleegidega partnerkoolidest. Kõik algab siiski inimestest ja nendevahelistest suhetest. Selleks ongi sääraseid projekte vaja, et esmalt saaks loodud suhted ja siis tuleb kõik muu juba oluliselt lihtsamalt. Selle projekti abil soovivad osalenud koolid õppimist ja õpetamist huvitavamaks muuta, õpetajaid motiveerida kaasaegsemaks õpetamiseks ja õppimiseks. Ühe pika sammu võrra lähemal sellele eesmärgile ollakse nüüd kindlasti.
Täname Huvitavat Kooli, kes omapoolse rahastusega selle projekti võimalikuks tegi!
Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2014
Riigigümnaasiumite emakeeleõpetajate kohtumine Läänemaa Ühisgümnaasiumis
Koolivaheajal, 22. oktoobril 2014 leidis aset ideedest pakatav ja meeleolukas riigigümnaasiumite emakeeleõpetajate koostööpäev. Sel päeval olid sarnased kokkusaamised kõigis viies riigigümnaasiumis, Läänemaa Ühisgümnaasium võõrustas emakeeleõpetajaid.
Neljatunnine tööpäev möödus kiiremini, kui tahtnuks, rääkida ja arutada oli palju. Pärast koolimajaga tutvumist said kõik koolid sõna, et rääkida, mida huvitavat, eripärast ja teiselaadset nende koolis tehakse. Pärast arutati võimalusi koostööks. Neid leidus nõnda palju, et kohati tekkis tunne, kas enam oma igapäevatöö jaoks aega jagubki, kui kõik need ideed ellu viia. Näiteks oli elevust tekitav idee õpetajate vahetus riigigümnaasiumite vahel. Miks mitte nädal aega teises koolis tunde anda! Teise kooli kogemus oleks väga rikastav.
Igatahes oli see koostööpäev inspireeriv, hingekosutav ja möödus väga meeldivas õhkkonnas. Rahule jäid nii vastuvõtjad ja tundus, et ka külalised. Ühiselt leiti, et sellised koostööpäevad võiks saada traditsiooniks, kuid olla veidi pikemad ja sisaldada ka mõnd erialast koolitust.
