2020/2021 õa

2021

Kevadine spordipäev

Reedel, 21. mail toimus kevadine spordipäev staadionil, kus Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased võistlesid neljas erinevas võistlusmängus. Ürituse viisid läbi liikumise- ja tervise valikaine õpilased. Alguses oli ilm üsna hea päeva läbiviimiseks, kuid hiljem sadas paduvihma. Õpilased ei lasknud ennast häirida ning võistlemine läks positiivses meeleolus edasi. Spordipäeval osalesid 10. ja 11. klassi õpilased. Spordialadeks olid jalgpall, pendelteatejooks, voolikuvedu ja tuletõrjesport.

11. klasside tulemused
Tuletõrjespordi parima aja saavutas 11.M
Pendelteatejooksus saavutas parima aja 11.H
Jalgpalli võitis 11.M
Voolikuvedamises jäi peale samuti 11.M

10. klasside tulemused
Tuletõrjespordi parima aja saavutas 10.LR
Pendelteatejooksus saavutas parima aja 10.MA
Jalgpalli võitis 10.MS
Voolikuvedamises jäi peale 10.MS

Martha Aavisto, 10.MS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Luuleprõmm 2021 – võitja Liisalota Kroon

16. aprillil toimus Luuleprõmmi Läänemaa eelvoor, mis toimus tänavu virtuaalselt – esinemine tuli eelnevalt üles filmida.

Luuleprõmm on enda luule võistu esitamine. Poetry slam ehk luuleprõmm on luulevõistlus, kus autorid ise esitavad oma trükis avaldamata loomingut. Võistlusel on  igal esinejal aega 3 minutit, et lugeda ette üks või mitu enda luuletust. Korraga esineb üks esineja, abivahendite (kostüümid, muusikainstrumendid, laulmine jms) kasutamine ei ole lubatud. Erandiks on oma luuletuste tekst, mis võib olla kas paberil või helendaval ekraanil. Loomulikult on parem, kui tekst oleks peas.

Vanema vanuserühma võitjaks tuli Liisalota Kroon (12.H). Žürii sõnul oli tema esitus elav ja siiras, temaatika sidus põlvkondi, avas isiklikke tundeid.

Vanuserühma võitjate klipid esindavad Läänemaad Tartus toimuval lõppvõistlusel 29. aprillil.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

LÜG osales koolidevahelises seiklusmängus „Talvevõlud“

Eesti Koolispordi Liit korraldas koolidevahelise seiklusmängu „Talvevõlud“, mis oli üles ehitatud Loquiz veebikeskkonda, kus tuli liikudes iga 100 meetri järel vastata erinevate õppeainete küsimustele.

Meie koolist osales 54 õpilast, kellest kõige parema tulemuse saavutasid 51 punktiga Veronika Rotberg (11.S), Anna-Maria Alton (10.MS) ja Fiona Eliis Protas (11.M).

Mängu viimase ülesandena oli vaja teha pilt, mis iseloomustab „Talvevõlude“ emotsioone. Pilte näeb siit

Kõigi seiklusmängus osalenud koolide vahel loositakse välja erinevat spordivarustust ja auhindu.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

 

Rahel Aurelia Strauss, Annmari Raud, Demis Teral – parimad valeuudise loojad!

Meediapädevuse nädalal kutsusid rahvusraamatukogu ja Postimees noori looma valeuudiseid konkursil „Mind õnge ei võta“. Ka LÜGi õpilased saatsid sinna oma töid. Kokku esitati konkursile 123 tööd 25 erinevast Eesti koolist. Noorimad osalejad olid 3. klassidest ja vanimad abituriendid.

Publikuhääletusele valis žürii 24 tööd, mille poolt hääletati kokku 3961 korral. Nende 24 hulka valiti ka kaks 11.H ja 12.H  õpilaste tööd: Rahel Aurelia Strauss (11.H), Annmari Raud (11.H) ja Demis Teral (12.H) uudisega “Šokk!! Eesti ja kogu Põhja- Euroopa suurim rändrahn murenes” ning Marie Keldrima (11.H) ja Amy Palmits (11.H) uudisega „Segadus vaktsiinide ümber jätkub!“

Enim hääli saanud töö kogus 488 häält ja selleks tööks osutus LÜGi õpilaste uudis rändrahnu murenemisest.

Konkurss oli väga sobiv praktiline võimalus 11. klassile eesti keele meediakursusel õpitut kohe ka rakendada.

Vaata meediakonkursi tulemusi siit

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

 

Katarina Sits pälvis kaks preemiat kirjavõistlusel „Kiri küüditatule“

Selgusid Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kirjavõistluse „Kiri küüditatule“ parimad tööd. Noored pidid kirjutama kirja tänase päeva vaatepunktist minevikku – Nõukogude võimu poolt Siberisse küüditatud sugulasele või kaasmaalasele. Kirjavõistlusele laekus pea 100 kirjutist Eestimaa eri paigust. Žüriil oli väga keeruline valikut teha, sest sügavaid ja suurepärase ajalootunnetusega töid oli palju.

Kirjavõistlus pühendati 25. märtsil 1949 alanud vägivaldse märtsiküüditamise ohvritele. Selle küüditamise käigus viidi Siberisse üle 20 000 Eesti kodaniku.

Kõik võistlusel osalenud kutsutakse auhindamisele ja filmilinastusele Tallinna niipea, kui see on võimalik (tulenevalt pandeemia olukorrast). Postimees avaldab valiku parimatest töödest.

Žürii koosseis:  Mari Klein (Postimees), Martin Andreller (Eesti Mälu Instituut), Sergei Metlev (Eestis Mälu Instituut) ja Imbi Paju (kirjanik ja režissöör).

Peaauhind on ajalooreis Leetu, mille said viis õpilast. Teised said rahalised auhinnad ja raamatud. Katarina Sits (12.H) pälvis kaks auhinda: 50-eurone raamatupoekinkekaart ja Imbi Paju raamat „Tõrjutud mälestused“.

Loe Katarina tööd siit

Originaaluudis

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Rasmus Kuslap ja Samuel Hõim presidendi kõnekorjel ära märgitud

LÜGi 11.H klassi noormehed Rasmus Kuslap ja Samuel Hõim jõudsid oma räpivideoga  president Kaljulaidi tänavusel kõnekorjel ära märgitud tööde hulka.

Selle aasta kõnekorje teema oli „Minust sõltub kõik“, kokku laekus üle 120 töö – lisaks võidutööle märgiti ära veel 9 tööd.

Konkurss oli 16–19aastastele noortele, keda kutsuti kaasa mõtlema ja Eestile kirjutama. Kõne võis olla paberil, videos, luule- või räpivormis, tehtud kambakesi või üksinda, pikkuseks maksimaalselt kuni 3 minutit või 5000 tähemärki.

Žüriisse kuulusid Eesti 2020. aasta kirjanikuks valitud Susan Luitsalu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juht Kaja Sarapuu, Speak Smarti koolitaja Siim Ruul ja presidendi vabakonna nõunik Urmo Kübar.

Video

Presidendi kantselei pressiteade

Lääne Elu artikkel

 Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Ernst Enno etluskonkurss oli LÜGile edukas

Anti välja kolm kohta ja kolm eripreemiat, millest kokku neli tulid LÜGi.

1. koht Eliis-Maria Koit 12.H (juhendaja Tiina Brock)

3. koht Katarina Sits 12.H (juhendaja Tiina Brock)

Eripreemiad:

Mauri Siider 10.MS kl (juhendaja Monika Undo)

Kätriin Vichterpal 11.H kl (juhendaja Tiina Brock)

Selleaastane etluskonkurss viidi läbi distantsilt, nagu kogu haridus- ja kultuurielu praegu toimub. Konkursi teema oli vastukaaluks praegustele piirangutele – „Piirangutest vaba“. See tähendab, et tekstide valikus oli jäetud täielik vabadus. Esitada tuli peast vaid üks luuletus ja üks proosatekst, esitus ise pidi mahtuma 10 min sisse.  Õpilased laadisid oma videod esitlustest üles ja žüriiliikmed kuulasid ning hindasid eelnevalt igaüks eraldi ning hiljem veebikoosolekul selgitati välja lõplikud tulemused. Selgus, et ehedat esitust saab edastada ka video teel. Žürii esindaja Krista Kumbergi sõnul olid kõikide gümnasistide (kokku kaheksa) esitused väga tugevad ja kiitust väärivad kõik. Konkursil osales kõigi vanuserühmade peale kokku täpselt 50 õpilast.

Žüriiliikmed olid Jaanus Kõuts, Laura Niils, Krista Kumberg, Helle Kaljusaar, Anne Suislep.

Tiina Brock, emakeeleõpetajate ainenõukogu eestvedaja Läänemaal

 

Epp Emili Saue tuli keelemeemide konkursil Vikerraadio toimetuse  lemmikuks!

Vikerraadio kogus igaaastase e-etteütluse eel eesti keelt ja etteütlust iseloomustavaid humoorikaid meeme! Ka paljud LÜGi õpilased osalesid selle konkursil. Meemi väljamõtlemine oli hea ülesanne distantsõppe ajal. Epp Emili Saue (11.H kl) meem äratas rohkem tähelepanu ja pälviski toimetuse lemmiku preemia (lemmikuid oli kokku viis).

Meemid tuli saata Vikerraadio Facebooki või Instagrami lehele. Üldvõitja aga selgus rahvahääletuses – enim meeldimisi kogunud meem võitis. Kokku laekus üle 200 meemi.

Siin on võidutööd

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

 

Vastlapäev

Teisipäeval, 16. veebruaril toimus kooli vastlapäev staadionil, kus Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased võistlesid sportlikes mängudes. Üritust korraldasid liikumise- ja tervise valikaine õpilased ning päevajuhiks oli Sören Pent. Aastaajale kohaselt oli ilm tuisune ning külm, kuid hea riietus aitas välja.

Klassid võtsid mõõtu omavahel tõukekelkudega. Võisteldi pikima liulaskmises tõukekelguga, kus selgitati välja poiste- ja tüdrukute parim. Tüdrukute arvestuses sai kindla esikoha Annmari Raud ning poistest Erko Puskar.

Teiseks ülesandeks oli vaja läbida tiimi peale tõukekelguga 10 staadioni ringi. Eesmärk oli välja selgitada kiireim klass. Kasuks tuli koostööoskus.

10. klasside parim – 10.LR klass

11. klasside parim – 11.M klass

12. klasside parim – 12.M klass

Üldvõitjaks osutus 11.M, ajaga 17.10.57

Aktiivseima klassi tiitli sai 11.S, kes osales terve klassiga.

Martha Aavisto, 10.MS õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Sõbrapäev

Reedel, 12. veebruaril tähistasime kooliperega sõbralikkuse päeva. Terve päev oli täis elevust ning hoolivust.

Sõbralikkuse nädal algas meil tegelikult juba esmaspäeval – pandi üles sõbrapäeva postkast, kuhu sai iga õpilane või kooli töötaja oma sõpradele midagi toredat teele saata. Reede hommikuks oli postkast ääreni täis ning koolimaja täitunud ilusate soovidega.

Reedel oli dresscode’iks “roosa, punane ja valge” ehk koolimaja kiirgas just nendest värvidest. Hommikul sai iga koolipere liige endale ühe numbri, mille abil pidi endale leidma teise poole ehk südamesõbra. Sõbraga võis teha pildi ning kõigi nende piltide vahel valis žürii oma lemmikud. Fotokonkursi võitjad: Marie Keldrima ja Oliver Metsar-Villakov, Liisa Lehtla ja Johanna Loorens, Liisalota Kroon ja Merilyn Juhkam.

Vahetundides toimusid meeleolukad mängud: “Paaride mäng”, mille eesmärgiks oli välja selgitada, milline (sõprade) paar teab teineteist kõige paremini ja valentinipäeva teemaline Kahoot. Lisaks toimus sõbralike hindadega sõbrapäeva laat.

Traditsioonide kohaselt valis iga klass endi seast kõige sõbralikuma õpilase ning töötajad kõige sõbralikuma kolleegi:

10.MA Karoliina Lääne

10.H Anastasiya Chertova

10.MS Carl-Marten Aru

10.LR Oliver Metsar-Villakov

11.H Kirke Treiberk

11.LR Kristjan Allik

11.M Evalota Masing

11.S Gerli Aun

12.LR Targo Kokvel, Braian Hanstein

12.H Demis Teral

12.M Liisa Salihova

12.S Mattias Metsalu

KOOLITÖÖTAJA: direktor Ain Iro

Katarina Sits, 12.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

11. veebruaril 2021 toimus Eesti Vabariigi 103. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Parimad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid piiskop Tiit Salumäe, ajalehe „Lääne Elu“ peatoimetaja Andrus Karnau, lavakunsti õpetaja Karel Rahu, ajaloolise mälu kandja, ajalooõpetaja Kalle Lõuna ja raamatukoguhoidja Anneli Ilves.

Välja anti kaks esimest preemiat ja neli teist preemiat.

Esimese preemia saajad:

Elisabeth Sild (10.H) kõnega „Tänulikkusest meie inimeste seas“

Anastasiya Chertova (10.H) kõnega „Meie tahamegi sellises riigis elada“

Teise preemia saajad:

Marlene Schwindt (12.M) kõnega „Meist sõltub kõik!“

Liisi Suitsberg (12.H) kõnega „Kartul ja õunamoos“

Luise Türnpu (10.H) kõnega „Esmapilgul erilised, kuid seest sarnased“

Mattias Kerge (12.M) kõnega „Igast puust peab oskama teha noole“

Parimad saavad rahalise autasu Heino Noore stipendiumifondist.

Veel anti välja kaks eripreemiat.

Eripreemia patriootilise kõne eest – Märt Õiglas (10.H) kõnega „Kuidas mina näen Eestit, oma kodumaad?”

Lääne Elu eripreemia – Kristina Saumets (12.LR) kõnega „Vabariigi noored“

Katrin Seppel, juhiabi

 

 

Kenele Pärnaste ja Laura Elisabeth Gemst saavutasid üleriigilisel loovkirjutamise konkursil esikoha

Fotokunsti keskus Fotografiska ja Eesti lastekirjanduse keskus korraldas eelmise aasta sügisel loovkirjutamise konkursi „Kas pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna?“. Konkursile laekus 446 tööd, mida hinnati kolmes vanuseastmes. 10.–12. klassi vanuste loovkirjutajate hulgas anti välja kolm võrdset esikohta, millest kaks pälvisid Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased Kenele Pärnaste (10.H)  ja Laura Elizabeth Gemst (11.H).

Konkursi korraldamiseks andis tõuke rootsi fotokunstniku Erik Johanssoni fantaasiaküllane näitus „Ääretagused paigad“, mis avati Fotografiskas 25. septembril 2020, mida novembrikuisel suunapäeval 10. ja 11. humanitaarklass ka külastas. Kuna parajasti oli käimas ka loovkirjutamise konkurss, pidid õpilased  välja valima neid enim inspireerivama teose ja kirjutama kuni 1000-sõnalise jutu, luuletuse või essee.

Konkursile saatsid oma töö pärsis mitmed humanitaarsuuna õpilased ja need olid lugeda ka meie stendil. Andekaid suleseppi meil jätkub. Žüriilige Anneli Kengsepp lausus: „Kõige selle toreduse hulgast oli isegi kahju parimaid välja valida, sest igas tekstis oli midagi, mis tegi selle nauditavaks.“ Olen sellega igati nõus.

Õpilaste võidutööd:

Uneskõndija – Kenele Pärnaste 10.H

Olla täiskasvanu olla laps – Laura Elisabeth Gemst 11.H

Kenele ja Laura Elisabethi tööde ettelugemine ning autasustamine Fotografiska konkursi kokkuvõtvas videos (alates 10. minutist).

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, võitnud õpilaste juhendaja

 

2020/2021 õa

2020

Tunnid siin, tunnid seal, tunnid mitme koha peal – ehk pilk humanitaaride keele ja kirjanduse tundidesse

LÜGile on omane see, et õpetajad teevad tunde aeg-ajalt ka väljaspool koolimaja, kasutades ära kõike, mida pakub meie linn ja vahel ka maakond, et õpitavat ilmestada ja rikastada. Nii on juhtunud ka keele ja kirjanduse tundides, et koolimaja jääb kitsaks või et võimalus väljaspool koolimaja õppida tundub nii ahvatlev.

10.H eesti keele tund Väikese viigi ääres

Lihtsalt imeline on olukord, et meie koolimaja ruumides on õppinud ka keelemees F. J. Wiedemann, kelle sünnimajagi on koolimaja vahetus läheduses. Tänuväärne on ka asjaolu, et Wiedemanni keelepreemia laureaatide valged pingid asetsevad ümber Väikese viigi. Nõnda sai 10. humanitaarklass teha toreda koolitunni just keelemees Wiedemanni ja temanimelise keeleauhinna saanute jälgedes. Õpilastel oli imestamist palju – ei teadnud enamus Wiedemanni sünnimajast ega  näiteks sellest, et Lennart Meri või Leelo Tungalgi üks keeleauhinna laureaate on. Selle jalutuskäigu ajal sai selgeks aga nii mõndagi. Paari peale saadi üks või teine tähtis nimi „dešifreerimiseks“, et seda klassikaaslastele tutvustada. Lõpliku kinnistamise sai teha hiljem koolis Kahooti abil end testides. Oli ilus, soe ja päikseline septembrikuu ilm.

11.H ja 12.H kirjandustunnid Ernst Enno jälgedes

Vähemalt ühe kirjanikuga, keda kirjandustunnis käsitleme,  saame ka koolimajast väljaspool tutvuda – selleks on Ernst Enno. Sel aastal oli Enno 145. sünniaastapäev ja seetõttu oli Lääne maakonna raamatukogus näitus nii Ernst Enno pärandist kui ka tema luule põhjal valminud maalide-joonistuste näitus. Raamatukogu oli ka ette valmistanud Ennot tutvustava koolitunni, millest me rõõmuga osa läksime saama. Selline vahetu kokkupuude luuletaja isiklike asjade (isegi võimalus neid puudutada) ja lugudega elustab autori ka noore lugeja jaoks. Kui sellisele koolitunnile lisandub ka jalutuskäik Enno kodumaja juurde Kalda tänaval, kalmule vanal surnuaial ja mälestusmärgi juurde Õhtu kalda tänaval (samal ajal õpetaja selgituste abil ka töölehte täites ja Enno luuletuste põhjal tehtud laule kuulates), muutub ka kodulinn tähendusrikkamaks. Samuti ei saa ükski õpilane pärast seda öelda, et ta pole Ennost midagi kuulnud. Ta on, ta on lausa kogenud, hiljem loovkunstitunnis ka luuletusi kunstilisse vormi valanud.

10.H kirjandustund lasteraamatukogus

Ilmselt oleme aeg-ajalt väga harjunud mõnede hüvedega, mille erakordsust me enam hoomata ei oska. Üks sellistest on Krista Kumberg ja tema tohutu teadmistepagas laste- ja noortekirjandusest. Seda oleme ikka ja jälle ära kasutanud – on see meil ju lausa kõrvalmajast võtta. Selgi aastal seadsime sammud lasteraamatukokku, et uuemast ja paremast noortekirjandusest ülevaadet saada, mille Krista Kumberg 75 minutiga huvitavalt ja osavalt ka tegi. Noored kribisid endale märkmeid teha ja juba laenutati sobivaid raamatuid. Perioodi lõpul oli õpetajal väga rõõmustav lugeda huvitavaid analüüse väga erinevate teoste kohta – see üks tund oli igati asja ette läinud!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

Tundi andis Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov

4. detsembril andis 11.H klassis eesti keele kursuse „Meedia ja mõjutamine“ raames tundi Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov. Kuulamas oli ka kooli Meediaklubi liikmeid ja 12.S klassi õpilasi. Teema oli „Mis toimub Eesti meedias?“.

Juttu tuli nii paberlehe tulevikust kui üldse üldistest muutustest meediamaastikul. Sai teada ka sellest, mis on olnud Õhtulehe viimaste aastate reitingu tõusu taga – üks neist on suund uurivama ajakirjanduse poole. Seetõttu ei jäänud küsimata, kas  hiljutine  kirgi lõkkele löönud lugu endisest haridusministrist on selle suuna üks tulemusi. Vastus oli jaatav.

Loengu kaasahaaravusest andis tunnistust asjaolu, et vaatamata nädala viimasele tunnile olid kuulajad aktiivsed, vastasid küsimustele, olid heas tujus ja tänasid esinejat palavate ovatsioonidega. Šmutov oskas noori end kuulama panna: piisavalt informatiivsust ja visuaalsust, head nalja ja vaba keelekasutust, kuulajate kaasamist intrigeerivate ja silmaringi avardavate küsimuste abil. Võib oletada, et sellelt ürituselt on 40 uut lugejat võidetud, eriti veel kui arvestada, et Õhtuleht on juba võtnud fookusesse antud sihtrühma, rääkides kanalite kaudu, kus noored tegelikult on – Õhtulehel on oma Youtube´i kanal, Instagamist rääkimata, isegi TikTok on neil olemas!

Pärast loengut tegi Õhtulehe peatoimetajaga intervjuu koolilehe Sinisulg peatoimetaja Birgitta Vare, sellest saab lugeda peatselt ilmuvast 14. numbrist.

Täname veel kord Martin Šmutovit! Antud esinemine oli puhtalt heategevuslik.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, meediaklubi juhendaja

 

Kahe bussiga Paidesse „Carmenit“ vaatama

27. novembril väljus Läänemaa Ühisgümnaasimi tagant kaks bussi, mis võtsid suuna Paide poole – 70 inimest koolist (11.H, 11.LRS, 12.H ja mitu õpetajat) sõitis vaatama eelmisel päeval esietendunud muusikalis-sõnalist lavastust „Carmen“.

Miks minna nii kaugele teatrisse ja miks just „Carmen“?

Põhjuseid oli mitu. Ilmselgelt oli esimene neist seos kooliprogrammiga – loetakse Prosper Mérimée’ samanimelist jutustust gümnaasiumi kirjanduskursusel ja Georges Bizet’ ooperiga (mille aluseks sama jutustus) tutvutakse ka muusikaajaloos. Nii et see seos on ilmne. Paidesse sundis minema aga asjaolu, et lavastuse tõid lavale Paide Teater ja teater Must Kast. Seega esimene etenduspaik oli Paide. Kuigi seda lavastust oli/on neil plaanis ka Tallinnas etendada ja ka mõnes teises suuremas linnas, jäid need kuupäevad juba õpilaste koolivaheaega, lisaks ei olnud teada, kui kauaks teatrid veel üldse lahti jäävad – seega, mida rutem ära vaadata, seda parem. Kolmas põhjus olid tegijad, eriti lavastaja ja peaosatäitja. Lavastaja Peeter Volkonski lavategemised ei jäta ilmselt külmaks ühtki teatrilembi – seda lavastust oli vaja juba seepärast näha. Ja muidugi Carmenina üles astunud Laura Niils – on ta ju meie kooli eelkäija Wiedemanni Gümnaasiumi vilistlane ja endiselt Haapsaluga seotud inimene. Palju meie väikelinnast pärit näitlejaid siis ikka suurtel lavadel on – eks me jälgi siit neid kõiki.

Etendus ise aga üllatas, vaimustas ja rabas kogu oma uhkuses, hiilguses, värvi- ja muusikakirevuses! Elamus oli pikka sõitu igati väärt. Seega, kellel võimalus, siis mingu ja vaadaku ise üle juba mõni uue hooaja etendus. Oma silm on kuningas ja tsirkust saab igatahes sajaga!

Siin ka Auri Jürna arvustus ajalehes Sirp „Kui midagi laita“

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi klassidevahelised korvpalli võistlused

Kolmapäeval, 25. novembril toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Ühisgümnaasiumi klassidevahelised korvpalli võistlused.

10. klasside mängud olid väga tasavägised ja huvitavad. Kõik kümnendikud olid mängus sees ja klassikaaslased elasid erksalt kaasa. Kahjuks on võistlusel ka kaotajaid ja nendeks osutusid 10.LR, kes sai 4. koha. 3. koha saavutas 10.MA, kuid neil puudusid mõned tugevad mängijad. 2. koha sai 10.MS, kes mängis küll hästi, aga võiduks sellest ei piisanud. 1. koha saavutas 10.H, kel oli välja panna ülitugevad poisid ja tüdrukud.

Võrreldes kümnendike mängudega, olid üheteistkümnendike mängud päris igavad, sest üldjuhul oli üks võistkond teisest palju tugevam. Viimase koha sai 11.H, kuid tüdrukud näitasid päris ilusat korvpallimängu ja meeskonnatööd. 3. koha sai 11.S, kes näitas oma viimases mängus ilusat meeskonnatööd. 2. koha sai 11.LR, kes kaotas ühe mängu, mille tõttu jäädi teiseks. Võitjateks osutus 11.M, kes võitis kõik mängud suure punktivahega.

12. klasside mängud olid päris pingelised. Paljudel võistkondadel oli ka probleeme vahetusmängijatega. 4. koha sai 12.S, kellel kahjuks said mängida ainult 3 tüdrukut, kuid see probleem sai lahendatud vastasmeeskonna liikmete arvu tasakaalustamisega. 3. koha sai 12. LR, kes küll näitas sihikindlat mängu, kuid midagi jäi puudu. 2. koha sai 12.M, kellel jäi 7 punkti esimesest kohast puudu. 12.H osutus kaheteistkümnendike klasside parimaks korvpallimeeskonnaks.

Superfinaal oli väga pingeline ja huvitav. Jaanus Levkoi vilistas kohtunikuna poiste meeskondade mänge. 3. koha sai 10.H, kes mängisid hästi, aga üheteistkümnendikud ja kaheteistkümnendikud olid tugevamad. Teise koha sai seekord 11.M, kes olid eelmise aasta võitja, kahjuks sel aastal ei suutnud nad näidata sama taset, mida eelmisel aastal. Esimese koha sai 12.H, kes võitis 11.M klassi 7 punktiga. 11.M näitas seekord väga head meeskonnatööd ja ilusaid korve.

Peale korvpallivõistluste toimus ka vabavisete võistlus, mille võitis Gregor Uustalu. Teise koha sai Kert Kallas, kes napilt kaotas Gregorile. Nad mõlemad viskasid seitse palli kümnest sisse ja jätkasid esimese eksimuseni, kus Gregor võitis. Kolmanda koha sai Markkus Kõre, kes viskas kuus palli kümnest sisse.

Alen Šamonin, 11.M õpilane, võistluste korraldaja

 

 

PLAYBACK GALA 2020

19. novembril vallutas kooli territooriumi Playback Gala.

Tegelikkuses traditsiooniline suurüritus, mis toob lavale õppeaasta kõige suurema hulga loomingulisi ja loovaid inimesi, aga oli seekord üles ehitatud gala vormis. See tähendab, et ei puudunud punane vaip, sellele otselülitused, säravad õhtujuhid ja auhindamine.

Lavalt käis nauditavalt ja säravalt läbi 139 õpilast (lisaks kooli töötajad!) ja auhinnad jagunesid järgnevalt:

GRAND PRIX: 12.H – „Cruisin’ for a Bruisin’“ (filmist „Teen Beach“)

LAUREAADID:

10.H – Lordi „Hard Rock Hallelujah“

11.H – OutKast „HeyYa!“

VÕLV – Daði Freyr (Daði & Gagnamagnið) „Think About Things“

T-Essad – Tessa Violet „I Like (the idea of) You“

AKADEEMIA AUHIND (ehk koolitöötajate lemmik): 12.H – „Cruisin’ for a Bruisin’“ (filmist „Teen Beach“)

PARIM NAISSTAAR – Darja Zaboronok (Tessa Violet)

PARIM MEESSTAAR – Rasmus Kuslap („Outkast“ ja „Vanilla Ice“)

ERIPREEMIAD:

Kristjan-Sander Peterson

Mattias Metsalu

Kaarel Metssalu

Victoria Požidajeva

Anastasia Nevski

Gregor Uustalu (Kai Tarmula eripreemia)

12.M (Kaisa Selde eripreemia)

Žürii: Kai Tarmula, Kaisa Selde, Maret Sukles, Kristin Tagam, Jaan Lehepuu, Anti Rannus, Arno Suislep

Valgus: Remo Sirila (Maivel heli- ja valgustehnika)

Fotod: Markus Sein

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

GIS-teemaliste uurimistööde konkursi peauhinna pälvis Mattias Kerge

18. novembril tähistatakse GIS päeva. Geograafia ja geoinfosüsteemide teabepäev ehk GIS-päev ühendab geoinformaatika-, geograafia- ja kartograafiahuvilisi ning tutvustab valdkonna võimalusi ka neile, kes antud teemadega igapäevaselt kokku ei puutu.

Geograafiapäeva paljude ürituste hulgas toimus ka GIS-teemaliste uurimistööde konkurss, kuhu sai töid esitada 6. novembrini.

Peaauhinna pälvis LÜGi 12.M õpilane Mattias Kerge uurimistööga „Muutused Läänemaa metsasuses viimase sajandi jooksul ja nende põhjused”.

Loe konkursist lähemalt siit

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, Mattias Kerge juhendaja

 

Läänemaa Koolispordiliidu meistrivõistlused korvpallis 10.-12. klasside õpilastele

Teisipäeval, 17. novembril toimusid Wiedemanni spordihoones Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlused korvpallis 10.-12. klassidele. Osales 4 poiste võistkonda ja 3 tüdrukute võistkonda. Kohtunik oli Jaanus Levkoi.

Poiste võistkondadest osalesid Läänemaa Ühisgümnaasium I ja II võistkond, Haapsalu Kutsehariduskeskus ja Noarootsi Gümnaasium. Oli palju huvitavaid ja tasavägiseid mänge. Kõige tasavägisemaks osutus LÜG I mäng HKHKga, mille võitjast pidi saama ka turniiri võitja. Võitjaks tuli LÜG I võites HKHK seisuga 30:24. Teiseks tuli HKHK ja kolmandaks LÜG II. Parimaks mängijaks valiti poistest Gregor Uustalu. LÜG I meeskonda kuulusid (pildil vasakult): Kristjan-Sander Peterson, Peeter Kaus, Gregor Uustalu, Heinrich Heintalu, Erko Puskar, Demis Teral ja Martin Vatku.

Tüdrukute võistkondadest osalesid Läänemaa Ühisgümnaasium I ja II võistkond ning Noarootsi Gümnaasium. Võistkondi oli küll vähe, kuid tase oli hea ja põnevust küllaga. LÜG I ja LÜG II mäng läks isegi lisaajale. Turniiri võitjaks tuli mõlemad mängud võitnud LÜG I, teiseks Noarootsi Gümnaasium ja kolmandaks LÜG II. Parimaks mängijaks valiti tüdrukutest Eliis-Maria Koit. LÜG I võistkonda kuulusid (pildil vasakult seisavad): Katarina Sits, Andrea-Garlet Ojamu, Triin Kahn, Madelen Kalvik, Elise Pihlakas (vasakul esireas): Lisett Mary Aasma, Eliis-Maria Koit ja Aliis Vatku.

Robin Särg, 11.M klassi õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

Virtuaalne väitlusturniir START

15. novembril 2020 toimus koolitusprogramm Argument 2020 raames virtuaalne väitlusturniir START. Noored said esimese väitlusturniiri kogemuse väideldes teiste Argument 2020 osalejatega kaheksast erinevast linnast kui ka kõigi teiste algajate väitlejatega üle Eesti online-väitlusturniiril.

LÜGist osalesid Kaili Karm, Elisabeth Sild, Marie Keldrima, Gregor Holmberg, Saamuel Radzikovski, Kristjan Allik, Grete Sallo, Marvel Leesment, Elise Tilk ja Sören Pent.

Tiimide üldarvestuses sai märkimisväärse IV koha (49 tiimi seas) LÜGi Galaktika valvurid – Kaili Karm, Elisabeth Sild, Marie Keldrima.

Hinnati ka tiimiliikmeid eraldi. Supertulemuseni jõudis Elisabeth Sild – II koht 154 osaleja seas!

Värskeid väitlejaid juhendasid Karl-Enrik Kriis ja Oskar Samuel Rebane.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

 

Ott Kiivikase loeng  „Sport ja toitumine“

11. novembril 2020 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis valikaine Liikumine ja tervis õpilastele ning kõigile teistele huvilistele kohtumine tuntud tippsportlase, kulturisti, koolitaja, toitumisspetsialisti, 7. taseme treeneri, ettevõtja ja spordiaktivisti Ott Kiivikasega, kes koolipõlves harrastas korvpalli (1988 Eesti noortemeister), käsipalli (1994 Eesti juunioride meister) ja jõutõstmist (1996 Eesti juunioride meister). Kulturismiga on Ott Kiivikas tegelenud alates 1993. aastast. Kuulunud 1998–2018 Eesti koondisse, võtnud osa 40 tiitlivõistlusest.

Ott Kiivikas jagas huvitavas loengus trenni- ja toitumissoovitusi – Kui inimene liigub rohkem, siis saab ta lubada ka rohkem toitu. Sporti tehes suureneb lihasrakkude lagundamine, selle tasakaalustamiseks tuleb aga piisavalt puhata  ja tarbida suuremas koguses valke lihaste taastamiseks. Kehalise aktiivsusega suureneb mikrotoitainete vajadus ainevahetuslike protsesside läbiviimiseks, selle tasakaalustamiseks tuleb tarbida suuremas koguses vitamiine ja mineraale. Sportides kaotab keha rohkem vett ja selle tasakaalustamiseks tuleb seega tarbida ka rohkem vedelikke. Toidu väljanägemine ja ise tegemine mõjutab meie toitumist ning tervislik toit võib ka hea välja näha.

Ott Kiivikas tutvustas loengus veel oma uut raamatut „Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat“. Raamatust võib lugeda nii toitumiskavadest kui ka kaalulangetuse nippidest. I osas kirjutatakse treeningust ja miks üldse trenniga alustada. II osa on toitumisest. Ott Kiivikas kinkis ühe oma raamatu koos pühendusega ka koolile.

Loengu lõpus oli võimalus õpilastel Ott Kiivikaselt küsimustele vastuseid saada ja pildistada.

Oli väga asjalik ja informatiivne kohtumine.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi õpilased osalevad Eesti Väitlusseltsi projektis Argument 2020

 

Fotokonkurss „Ajarännud“

Läänemaa Ühisgümnaasiumi üheks traditsiooniks on saanud hõimupäeva tähistamine. Sel aastal toimus oktoobris selle raames fotokonkurss „AJARÄNNUD“.

Konkursil osalemiseks tuli teha foto või fotosari, mis viiks meid ajas tagasi, lähemale juurte juurde, aitaks meenutada, kes me oleme ja kust me tuleme. Fotole või sarjale tuli lisada pealkiri, soovi korral võis kirjutada juurde väikse loo.

Konkursil osales 40 õpilast, neist mõni ka mitme tööga. Kokku esitati üle 70 foto.

Huvitavamaid fotosid aitasid välja selgitada Aleksei Aleksejev (mari päritolu Eesti õpetaja ja filmilavastaja, mitmete dokumentaalfilmide autor), Höije Nuuter (fotograaf, kujundaja ja operaator), Karel Rahu (Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli õpetaja).

Konkursile saadetud fotodest valmis veebinäitus

Tulemused

I koht – Elise Tilk (10.H) „Filigraanpross“

Žürii arvamusi Elise Tilga töö kohta:

Foto ja lugu oli enim kooskõlas.
Pross on kaunilt asetatud sametile, millele langev valgus joonistab romantilise ja eheda loo.
„Filigraanpross“ oli nii oma loo siiruse ja foto tehnilise teostuse poolest kõige korrektsem. Lihtne ja romantiline

II koht – Auleliina Aavik (10.MS) „Vanad aknaraamid kaugeid aegu teavad“

Žürii arvamusi Auleliina Aaviku töö kohta:

Hästi tehtud foto.
Valitut hea rakurss. Tugev kompositsioon.
Huvitav leid ja vaatenurk, foto kõneleb iseseisvalt nagu üks hea foto peabki.

III koht – Rebeka Villakov (10.H) „Ajamasin“

Žürii arvamusi Rebeka Villakovi töö kohta:

Kaunilt lavastatud lugu
Teostusega on vaeva nähtud ja huvitav.
Valgus annab edasi aegumatu meeleolu ja mustavalge lahendus toetab vaatajat selle kogemisel.
Pildil on hea valguslahendus. Kompositsioon on huvitav.

Eripreemiad:

Silma paistva lahenduse eripreemia – Birgitta Vare (11.M) „Vaata!“

Juurejutustuse eripreemia –  Anastasiya Chertova (10.H) „Homme algas sõda“

Ajahõngulise jutustuse eripreemia –  Elisabeth Sarapik (10.MS) „Ajaränd talumeeste minevikku“

Kollaaži eripreemia – Kaur Robin Otsus (10.MS)

Äramärgitud tööd:

Aliis Vatku (11.M) „Pilk“

Elerin Kurst (10.MS) ​„Mälestusi vanaemast ja vanavanaemast“

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi õpilased märgiti ära kuldmedaliga Noored Disainivad laagrivormis disainikonkursil

20-22. oktoober toimus Muhul Noored Disainivad laagrivormis disainikonkurss, kus said kuldmedaliga žürii poolt ära märgitud ka LÜGist osalenud õpilased Aliis Vatku, Marlene Schwindt, Darja Zaboronok, Sandra Sepp, Ranek Kulbok ja Keiro Vasar.

Kolme päeva jooksul juhendas igat gruppi oma mentor-disainer, laagri fookuses oli loovus, meeskonnatöö ja disainerlik mõtteviis. Laagri lõpus kandis iga meeskond ette enda disainilahenduse protsessi käigus tekkinud probleemile.

Marlene Schwindt, 12.M õpilane

 

LÜGi kaheksas monarh on Kristjan-Sander Peterson

Tänavused monarhikandidaadid kuulutati välja 2. oktoobril. Valimisnädala jooksul pandi läbi erinevate ülesannete proovile meie kandidaatide kõnelemisoskused, nupukus, loomingulisus ja käeline osavus. Meeleolukas Rooside Sõja mängus õpetajate ja kandidaatide vahel testiti, kui hästi saavad kandidaadid hakkama pingelises olukorras ning kui head on nende teadmised ning reaktsioonivõime. Oluline roll nii kandidaatide kui ka valijaskonna jaoks oli debattidel, mida viisid läbi meie ajalooõpetaja Kalle Lõuna ning LÜGi VI monarh Gert Käsk. Kahel debatil anti tiitlitaotlejatele võimalus tutvustada ennast, oma põhimõtteid, kampaaniavideot ja tunnuslauset.

Hääletamine toimus 8. oktoobril. Valimisaktiivsus oli sellel aastal 86%.

LÜGi kaheksas monarh on Kristjan-Sander Peterson ja asepäälik Mattias Metsalu.

Teatepulgad andsid edasi eelmise juhatuse liikmed: asepäälik Maria Palk ja infopäälik Mario Konks.

Monarhi valimisnädala projektijuhid olid Marlene Schwindt ja Hanna Pähn.

Elisabeth Sild, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜGi õpilased esinesid edukalt ajalookonverentsil

5. oktoobril 2020 toimus Haapsalu linnuse muuseumis neljas Lääne-Eesti koolinoorte ajalookonverents. Konverentsil esinenud kuuest noorest olid neli LÜGi õpilased: Mattias Kerge, uurimistöö “Muutused Läänemaa metsasuses viimase sajandi jooksul ja nende põhjused”, juhendaja Imbi Raudkivi; Brita Prees, uurimistöö “Rahvakalendri tähtsus tänapäeval”, juhendaja Kalle Lõuna; Kendra Kurisman, uurimistöö “Juhtkiri lugeja mõjutajana Lääne Elu näitel”, juhendaja Tiina Brock; Liisalota Kroon, praktiline töö “Raamat “Kirjad vanaemale””, juhendaja Tiina Brock. Kõigi nelja uurimistöö leidis äramärkimist.

Kalle Lõuna, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi spordinädal

28. september – 2. oktoober oli Läänemaa Ühisgümnaasiumis spordinädal. Esmaspäeval, 28. septembril avas direktor Ain Iro spordinädala tervitusega lindude all. Samal päeval toimusid vahetundides ka virgastustantsud, mida viis läbi 10. humanitaarklassi õpilane Sören Pent. Teisipäeval toimusid vahetundides korvpalli visked ja nael pakku võistlused. Kolmapäeval orienteerusid õpilased Kastani parkmetsas. Neljapäeval, 1. oktoobril oli iseseisva treenimise päev ja võistlesid need klassid, kes teisipäeval suunapäeval olid. Spordinädala korraldas oma praktilise töö raames 11.H õpilane Kaisa Rämman.

Võistluste parimad:

„Nael pakku“: I koht – 12.LR, II koht – 11.S ja 11.M, III koht – 12.S

Korvpalli visked: I koht – 12.M, II koht – 12.S, III koht – koolitöötajad

Kahe ala kokkuvõttes: I koht – 12.S, II koht – 12.M, III koht – 11.M ja koolitöötajad

Vaata pildigaleriid siit

Kaisa Rämman, 11.H klassi õpilane

Fotosessioon õpetajaga

ehk

5. oktoobril tähistasime Läänemaa Ühisgümnaasiumis õpetajate päeva. Nagu traditsiooniks kujunenud, andis direktor Ain Iro pooleks päevaks kooli juhtimise õpilastele üle. Direktori rolli proovis sel aastal Karl-Alex Sokolov, juhiabi Liisi Suitsberg ning õppealajuhataja Viire Hintsi ametikohustusi täitis Kaarel Metssalu. Mõned abituriendid said kätt proovida õpetajana tundi andes.

Lisaks peeti monarhikandidaatide ja õpetajate tiimi vahel maha pingeline, kuid lõbus Rooside sõda, mille võitis napilt pisut elukogenum õpetajate meeskond. Mängu käigus selgus ka kaua oodatud tänavuse aasta Jõuluballi teema. Rooside sõda viisid läbi vilistlased Andree Prees ja Siim Jürise.

Oleme väga tänulikud kõigile Läänemaa Ühisgümnaasiumi töötajatele ja soovime ka edaspidiseks pühendumust ja motivatsiooni oma tööd teha!

Korraldustiimi nimel Marie Keldrima, 11.H õpilane

Fotosessioon õpetajatega: Markus Sein

Vaata pildigaleriid siit

 

10.H õpilased Haapsalu piiskopilinnuses

30. septembril külastasid 10. humanitaarklassi õpilased üldajaloo kursuse raames piiskopilinnust. Täpsemalt õpiti tundma keskaega Haapsalu näitel. Õpilastele tutvustas muuseumit ajaloodoktor Jaak Mäll. Põhjalik ülevaade saadi linnuse arhitektuuri osas ning näitlikult selgitati ka võlvide ladumise tehnoloogiat. Toomkirikus saadi teadmisi füüsikalise valguslahenduse, Valge Daami, tekkimise põhjustest ja selle legendiks muutumise tagamaadest. Väga elavat huvi tekitas võimalus hoida käes keskaegseid relvi ja kaitsevarustust. Huvilistel oli võimalus tasuta tutvuda piiskopilinnuse ja siinse muuseumiga ka pärast koolipäeva lõppu.

Kalle Lõuna, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Sinilinnuaeg

Värskelt möödunud Sinilinnuaeg liikus „kommirünnakute“ ja Munalaulu rütmis. Abituriendid nostalgitsesid ning kümnendikud uudistasid – koolimaja oli elevust rohkem täis kui tavapärasel koolinädalal. Tegemata ei jäänud ükski prääksuga kükk ja lõpuks oli kõigil teada, kelle käes on pump!

Esmaspäeval kuulutati pidulikult välja kümnendike „mampsid ja papsid” ja sinilindudeks pürgijad said enda hoole alla kaunistatud munad, mida oma eluhinnaga kaitsma hakkasid.

Kolmapäev oli kahest päevast esimene, mil kaheteistkümnendikud said oma kümnendikke kostümeerida. Kümnendikud said vahvalt riietatud, silma torkasid erinevad erksad värvid ning teistmoodi lahendused. Vahetunni ajal toimusid kümnendikke liitvad tegevused, mängiti Kahooti ja õpiti kooli kodukorda (näiteks aula toole virnastama).

Neljapäeval valitses kooli traditsiooniks saanud „sinilinnuvärv” – sinine. Sama õhtul toimus ka nn lõpuüritus, mis kulmineerus kaunistatud munade matmise, sinilinnuvande andmise ning tunnustava aplausiga abiturientide ja õpetajate poolt.

Reedel pulbitses koolimaja taas pidulikkusest ja uhkustundest. Kümnendikud jälgisid naerusuiselt, kuidas nende „mampsid ja papsid” Munatantsu laulsid ning tantsisid. Kinnitati allkirjaga sinilinnuks saamist ja vandes antud lubadusi.

Liisi Suitsberg, 12.H klassi õpilane

 

10.MS klass õppis eesti keeles keeleteadlast Wiedemanni

10.MS klass õppis neljapäeval, 24. septembril eesti keeles Haapsalust pärit keeleteadlast Wiedemanni. Wiedemanniga seotud olulised märksõnad said kriidiga LÜGi hoovi kirjutatud. Ka püüti Wiedemanni joonistada.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

11.M klass käis õppekäigul „Ennot avastamas”

11.M klass käis 21. septembril õppekäigul Lääne Maakonna Keskraamatukogus, õppides kirjanduse raames tundma luuletaja Ernst Enno elu ja loomingut. Külastati Enno-teemalist juubelinäitust, lisaks tutvuti näitusega „Ernst Enno ja teised luuletajad”. Õppekäik raamatukokku sai võimalikuks tänu raamatukogu vastutulelikele töötajatele.

Edasi suundus 11. M klass Haapsalu vanale kalmistule, kus luuletaja kalmul süüdati küünal, mindi ka Enno mälestussamba juurde ja Enno kodumaja juurde. Klassis aga illustreeriti ka ise Enno luuletusi.

Vaata õppekäigu kohta videoklippi siit

Loe, mida uut saadi teada ning mis mõtteid tekitasid Enno luuletuste põhjal loodud illustratsioonid siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

2019/2020 õa

2020

Muuseumiöö LÜGis

Rahvusvaheline muuseumiöö toimub tavaliselt mais. Käesoleval aastal lükkus selle tähistamine 29. augustisse. Eestis avas oma uksed üle 180 muuseumi, sh Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolimuuseum.

Kõigil huvilistel oli võimalik tutvuda püsiekspositsiooniga “100 aastat eestikeelset gümnaasiumiharidust Haapsalus”, nautida vaadet tähetornist ning uudistada koolimaja. Vaatamata vihmasele ilmale oli külalisi palju, kokku 144.

Muuseumiööd korraldasid õpetajad Kalle Lõuna ja Karl Hein ning 11. sotsiaalsuuna õpilased Raimond Hargats, Liisa Lehtla, Gerli Aun ja Veronika Rotberg.

Kalle Lõuna, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

LÜGi virtuaalne spordipäev

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus esmakordselt virtuaalne spordivõistlus 1.-5.06.2020. Eriolukorra tõttu tuli asjale läheneda loovalt ning virtuaalne spordipäev välja mõeldigi. Võisteldi eraldi, endale sobivas kohas. Proovile sai end panna nii jooksus, rulluisutamises kui ka rattasõidus.

Võistlusel osalenud kõige aktiivsem klass oli 10.S ja kõige aktiivsemad õpetajad Jaana Maripuu ja Renata Lukk, keda premeeriti Haapsalu seikluspargi külastusega. Samal ajal toimus ka diplomi kujundamise konkurss, mille võitis Marlene Schwindt (11.M).

5 km  kõnni/jooksu tulemused

Neiud  – I koht Marie Põlluaed (12.LR), II koht Lisett Mary Aasma (11.M), III koht Ätli Altosaar (11.M).

Noormehed – I koht Kevin Otsus (10.M), II koht  Mattias Kerge (11.M), III koht Marko Kütt (11.M).

Õpetajad – I koht Jaana Maripuu, II koht Renata Lukk.

10 km rulluisutamise tulemused

Neiud – I koht Marie Põlluaed (12.LR), II koht Maria Seppi (10.M).

Õpetajad – I k0ht Jaana Maripuu , II koht Renata Lukk.

20 km jalgarattasõidu tulemused

Neiud – I-II koht Lija Jegisman (10.M) ja Evalota Masing (10.M), III Kristina Saumets (11.LR).

Noormehed – I koht Veiko Vilta (10.M), II koht Rasmus Kuslap (10.H), III koht Kristofer Jalonen (10.M).

Õpetajad – I koht Jaana Maripuu, II koht Renata Lukk.

Diplomi kujundamise konkursi võitis Marlene Schwindt 11.M

Liikumine ja tervis valikaine raames korraldatud spordivõistluse kokkuvõtte koostas  Aliis Vatku

 

 

Maailmareligioonide tundi külastas virtuaalselt peapiiskop Urmas Viilma

Eriolukorraga kaasnev distantsõppe kohustus toob endaga kaasa mitmeid ebamugavusi ja raskusi, ent samas avab ka uusi võimalusi. Nii muudab distantsõpe näiteks märksa lihtsamaks külalisesinejate kutsumise koolitundidesse.

15. mail külastas Läänemaa Ühisgümnaasiumi maailmareligioonide suunaainet virtuaalselt Urmas Viilma, pidades 10.H õpilastele loengu Google Meet keskkonnas.

Urmas Viilma on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop alates 2014. aastast ning Tallinna Toomkooli taasavamise üks algatajaid.

Peapiiskop pidas õpilastele väga sisuka ja huvitava loengu kristlusest, kõneldes kristluse tekkimisest ja ajaloost, Jeesuse isikust ning ajaloolisusest, Piiblist, kristliku usu aluspõhimõtetest, sakramentidest  ning Eesti luterlikust kirikust.

Oma loengus lükkas piiskop ümber mitmeid müüte ja väärarvamusi kristluse kohta ning selgitas luterliku õpetuse olulisust Eesti haridus- ja kultuuriloos. Väga konkreetselt ja arusaadavalt tegi ta ka õpilastele selgeks, milles seisneb luterliku õpetuse tuum.

Karl Hein, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Mattias Kerge sai arvustuste kirjutamise võistlusel Ulakass eripreemia

Mattias Kerge 11. M klassist sai arvustuste kirjutamise võistlusel Ulakass Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eripreemia. Arvustamiseks valitav eesti või välisautori ilukirjanduslik teos peab olema ilmunud (esmakordselt eesti keeles) ajavahemikus 2010-2020.

Mattias arvustas Rein Põdra viimaseks jäänud romaani „Kättemaks. Romaan imelikust teekonnast“, mis ilmus 2019. aastal. Võib julgelt väita, et tegu on selle romaani seni kõige põhjalikuma arvustusega. Žürii tagasiside Mattiase arvustusele: „Tugev mõtisklus autori keelekasutuse ja romaani paigutuse asjus. Tasakaalukalt kriitiline, võrdlev”.

Loe Tartu Tamme Gümnaasiumi poolt korraldatava võistluse kohta lähemalt siit

Loe arvustust siit

Monika Undo, õpilase juhendaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Mattias Kerge võitis teadustööde riiklikul konkursil kolm eriauhinda

2020. aasta õpilaste teadustööde riiklik konkurss on selleks aastaks lõppenud. Tööde esitamise tähtaeg oli 20. veebruar – esitati 195 tööd 218 õpilaselt.  Gümnaasiumiastmes osales 167 uurimistööd, osalenud koole oli kokku 63.

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Loe konkursist lähemalt siit

Õpilaste uurimistöid hindas lisaks riiklikule žüriile 29 koostööpartnerit, kelle poolt anti välja kokku 55 preemiat nii gümnaasiumi- kui põhikooliastme töödele.

Välja antud preemiate ja lisatud selgituste kohta loe siit

ETAGi kodulehel on üleval ka uurimistööde lühivideod – see oli tänavuse konkursi vabatahtlik lisaülesanne, mille õpilased ise koostasid oma töö tutvustuseks. Videosid vaata siit

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilane Mattias Kerge 11.M klassist osales tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil oma uurimistööga  „Muutused Läänemaa metsasuses viimase sajandi jooksul ja nende põhjused“.

Mattiase uurimistööd tunnustati kolme koostööpartneri poolt:

1. Ajakirja Eesti Mets auhind
2. Eesti Maaülikooli eriauhind (rahaline preemia)
3. Keskkonnaministeeriumi eriauhind

Auhinnad ja preemiad jõuavad Mattiaseni eriolukorra tõttu postiga. Tunnustame Mattiase tubli tööd ja soovime palju õnne!

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja, geograafia ja majandusainete õpetaja

 

Virtuaalne LÜGness

Õpilasesinduse VÕLV juhatuse (Siim Luiga, Maria Palk, Mario Konks, Rasmus Valdmann, Kristjan-Sander Peterson) eestvedamisel toimus eriline (seekord siis virtuaalne) LÜGness, mis kestis 1.-12. aprillini. Virtuaalsele LÜGnessile laekus kokku 272 pilti/videot.

1. aprillil esitas monarh Siim Luiga väljakutse, visandada oma kõige kaunim(kooli) sinilind. Teisena tegi asepäälik Maria Palk väljakutse – seisame kätel või pea peal või käte ja pea peal. Kolmandaks väljakutseks oli täpsuslöök vetsupaberiga, mille esitas infopäälik Mario Konks. 1. asepääliku Rasmus Valdmanni väljakutse eesmärgiks oli oma rõõmu jagamine. Kuna pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, siis tuli oma rõõm jäädvustada pildile või videole. Viimase väljakutse esitas 2. asepäälik Kristjan-Sander Peterson. Väljakutse oli kevadpühadele sobilik – välja selgitada kõige sinisem muna.

Täname kõiki osalejaid ja kohtumiseni järgmisel LÜGnessil lindude all!

 

Nädala jooksul toimusid paljudes klassides õpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina juhendamisel ajarännakud. „Ajarännak 1920“ on üleriigiline projekt, mille algatasid Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts.

Õpilastest ajarändurid  jagati rühmadeks, osad pidid kehastama 1920. aasta Haapsalu elanikke ja tollaseid gümnaasiumiõpetajaid ning -õpilasi, teised Eesti või Nõukogude Venemaa rahudelegatsiooni liikmeid. Eeltööna pidid õpilased valmistuma individuaalse rolli täitmiseks. Selleks oli vaja uurida tollaste inimeste kohta lisamaterjale erinevatest allikatest.  Ajarännak kestis ühe ainetunni. Seejuures pidid osalejad nägema välja ja käituma võimalikult ajastutruult. Osalejad vaidlesid Tartu rahu tingimuste üle ja esitasid oma nägemuse piirist. Arutleti, milleks rahu vaja ja mida selle kehtestamine muudaks. Igaüks pidi tutvustama ka enda individuaalset rolli. Ajarännaku käigus tegime fotosid, et jäädvustada tänaseid ajarändureid.

Näidisfotosid ajarännakust. Kasutatud on atribuute kooli muuseumist.

Foto 1. Foto: Karl Hein

10. sotsiaalklassi ajarännakus osalenute ühispilt.

Foto 2. Foto: Kalle Lõuna

Õpetaja Aurelia Üksti rolli kehastas Veronika Rotberg (10.S). Tema rinnas on LÜGi esimese lennu originaallõpumärk, mille õpilased kinkisid armastatud õpetajale.

Foto 3. Foto: Kalle Lõuna

Fotol kehastatakse LÜGi esimese lennu õpilast Liis Tohverit, hilisemat tuntud keeleteadlast. Õpilase peas on omaaegse tekli koopia originaalse hõbedast mütsimärgiga.

Foto 4. Foto: Kalle Lõuna

10.S klassi õpilased kehastusid vastavalt Adolf Joffeks ja Jaan Poskaks. Laual omaaegne koolikell ja õpik aastat 1919, mis oli antud välja Haapsalu õpetajate  poolt.

Foto 5. Foto: Kalle Lõuna

Laual allkirjastamisvalmis . Valgust annab petrooleumlamp.

Foto 6. Foto: Arvo Tarmula

Rahudelegatsiooni sekretär Ilja Serenko (12.RL) trükkimas delegatsioonide läbirääkimisprotokolle.

Foto 7. Foto: Arvo Tarmula

Triin Raid (12.LR) kehastus esimese lennu õpilaseks. Rinnas esimese lennu lõpumärk.

Foto 8. Foto: Arvo Tarmula

Nõukogude Venemaa delegatsiooni juhti Adolf Joffet kehastanud Kristofer Kikut (12.LR) esitleb oma nägemust Eesti-Vene piirist.

Foto 9. Foto: Arvo Tarmula

Mikk Naari (12.RL) kehastatud kindral Jaan Soots andmas allkirja Tartu rahulepingule. Tema käes on haruldane hõbedast sulepea, mis on valmistatud Oskar Viigi töökojas.

Fotod 10A ja 10B. Foto: Arvo Tarmula, töödeldud foto Kristjan Palmiste

Kristofer Kikut ja Mikk Naar kätt surumas. All ajaloolised isikud, keda õpilased kujutasid – Adolf Joffe ja Jaan Soots.

 

Foto 11. Foto: Arvo Tarmula

Ühispilt 12.RL ajaränduritega.

Foto 12. Foto: Kalle Lõuna

Ühispilt 12.H ja 11.H ajaränduritega

 

Tartu rahu 100. aastapäevale ja Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

6. veebruaril toimus LÜGis Tartu rahu 100. aastapäevale ja Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus. Paremad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid piiskop Tiit Salumäe, ajalehe „Lääne Elu“ toimetaja Kaire Reiljan, Haapsalu Linnavalitsuse kultuurispetsialist Teele Jurtom, ajalooõpetaja Kalle Lõuna ja raamatukoguhoidja Anneli Ilves.

Peapreemia pälvis 12.LR õpilane Johanna Jõgi kõnega „102 aastat tagasi sündis ime”

Lisaks peapreemiale anti välja 3 esimest preemiat ja 4 teist preemiat.

Esimese preemia saajad:
Triin Raid (12.LR) kõnega „Kapis hoitud tolmune unistus“
Pia Margaret Reinberg (12.LR) kõnega„Eesti muld ja Eesti süda”
Rachel Sarapuu (12.M) kõnega „Meie Eesti – meie kiiksud”

Teise preemia saajad:
Anastasia Nevski (10.H) kõnega „Üks kõigi ja kõik ühe eest“
Amy Palmits (10.H) kõnega „Eestlane olen ja eestlaseks jään”
Martin Purre (10.S) kõnega „Meie Eesti“
Kirke Treiberk (10.H) kõnega „Mis on minu jaoks Eestis tähtis?”

Parimad saavad rahalise autasu Heino Noore stipendiumifondist.

Anastasia Nevski pälvis lisaks „Lääne Elu“ eripreemia.

Katrin Seppel, juhiabi

Vaata pildigaleriid siit

 

11. ja 12. majandusklassid külastasid Pärimismuusika Aita ja Ugalat

Reedel, 31. jaanuaril sõitsid 11. ja 12. majandusklassi õpilased Ugalasse, muusikali “Once” vaatama. Viljandis külastas 11. klass Pärimusmuusika Aita ning abituriendid käisid ekskursioonil Ugala teatrimajas. Pärimusmuusika Aidas nägime, kuidas nutikaid lahendusi kasutades on võimalik muuta sajanditevanune lihtne ait tänapäevaseks kontserdimajaks. Maja ja selle võimalusi tutvustas meile asjatundlik giid. Teatrimaja lavatagune sisaldas suuri kostüümi- ning rekvisiidiladusid, auditooriumi ja palju muud põnevat. Lisaks jutustas giid näitlejate ning teatriruumide ajaloost. Muusikaliga jäid mõlemad klassid väga rahule ning hoolimata hilisest kellaajast püsis hea tuju reisi lõpuni.

Aulike Põllumägi, Mattias Kerge, 11.M õpilased

 

Omaloominguõhtu

30. jaanuaril toimus VÕLVis omaloominguõhtu. Külas käisid luuletaja Kaur Riismaa, kes rääkis luulest ja tutvustas enda loomingut, ja kooli vilistlane Piia Tomingas, kes täitis ruumi enda loodud muusikaga. Osalejad jagasid oma loomingut ja koos kirjutati ka kohapeal luuletusi, inspireerituna juhuslikult saadud sõnapaaridest.

Marie Keldrima (10.H), Laura Rouhiainen (11.H), Marlene Schwindt (11.M)

 

 

Vene romansside kontsert

Neljapäeval, 23. jaanuaril võttis Läänemaa Ühisgümnaasium vastu õpilasi ja külalisi lüürilise hingamisega. Koguneti, et koos kuulata venekeelseid romansse. Aulas säravad küünlad ja punane valgus aitasid kuulajaid ning esinejaid viia keset päeva õigesse meelestusse.

Esinejaid oli erivanusest ja -kandist. Pikima tee LÜGi läbisid Jõhvi Gümnaasiumi õpilased, kelleks olid Aleksandr Grigorjev, Denni Karin ning Jelizaveta Ool. LÜGi õpilastest astusid üles Karolina Lillemets, Merel Keldrima, Katarina Sits, Samuel Hõim, Nele Lillemäe, Annabel Triebstock ning Anastasia Nevski. Esindatud oli ka Haapsalu Põhikool, kust tulid lavale Karlote Karm ning muusikaõpetaja Ilona Aasvere. Terve kontserdi ajal hõljus aulas romantiline meeleolu, mida ilmestas ka taustal olev video ja pildi esitlus. Üritust juhtisid Aliis Vatku ning Artur Snigurski.

Paljud õpilased puutusid alles esimest korda kokku sellise muusikaga, aga kindlasti avardas üritus kõigi silmaringi. Samuti sai kuulata taustainfot autorite ja lugude kohta.

Romansse saatis klaveril Karin Lükk-Raudsepp, kuid siiski paar lugu sai saadetud artistide endi poolt kitarril ning Ilona esitus kõlas lausa ilma saateta.

Kogu ürituse tiimis oli palju tegusaid õpilasi, kes aitasid peakorraldaja Tiiu Soostari visiooni ellu viia. Suurteks toetajateks ning abistajateks olid kõik vene keele õpetajad, kes julgustasid noortel talendikatel lavale astuda. Nendeks olid Tiiu Soostar ja Varje Sild LÜGist, Jelena Turevitš Haapsalu Põhikoolist ning Jõhvi Gümnaasiumi vene keele õpetajad.

Romansside õrna kõla saatel saadi ka uusi teadmisi ning üritus muutis tavalise koolipäeva kordades erilisemaks. Aitäh kõigile esinejatele ning kuulajatele!

Liisalota Kroon, 11.H klassi õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Marlene Schwindt

 

 

2019/2020 õa

2019

10.H õpilased jõuluajal Haapsalu väikelastekodus

10.H õpilased käisid jõuluajal Haapsalu väikelastekodus lastega tegelemas. Klass jagunes kaheks – üks grupp käis reedel, 13. detsembril, ja teine esmaspäeval, 16. detsembril.

Väikelastekodus võttis meid vastu 6 toredat last, kes tegid rõõmuga kaasa kõik tegevused, mida neile pakkusime. Reedese grupiga lõikasid lapsed päkapikke, joonistasid näod ja keha ning kleepisid habemed. Veel kaunistati piparkooke ja siis esitasid gümnasistid väiksematele ühe jõuluteemalise näidendi. Esmaspäeval volditi ajalehemütse, mängiti seltskonnamänge ja lauldi jõululaule.

Väikelastekodu lapsed on siirad ja sõbralikud ning nendega tegelemine täitis 10.H õpilaste südamed rõõmuga ja tõi hinge jõulutunde.

Jaana Maripuu, 10.H klassijuhataja

 

Jõuluball

17. detsembril toimus traditsiooniline jõuluball, mis seekord pakkus võimalust sukelduda James Bondi maailma ning tunda ennast nagu eriagent või tema stiilne kaaslane. Uksed avas „Casino Royale“ täis glamuuri ja stiilset programmi, mis kulmineerus õhtu Bondi ja tema tüdruku valimisega. LÜGi Bondi tiitli omanikuks sai läbi mitmete missioonide Peeter Kaus ja Bondi tüdrukuks valis hr Bond Merilyn Tüüri. Bondilikult ägedad kesköised kokteilid segas võitjatele Maxim Shmarov.

Õhtut vedasid vapustavad Elena Koit ja Roger Tibar. Balli külalisi tantsitasid ansambel „Shanon“ ja DJ Rauno Jüristo.

 

Eesti keele päev

Eesti keelele pühendatud aasta lõppes Läänemaa Ühisgümnaasiumis konverentsiga „Alguses oli sõna“. See oli ka seotud Emakeele Seltsi korraldatavate eesti keele päevadega eri maakondades.

Aasta, mil täitus 100 aastat eesti keele riigikeeleks saamisest ja F. J. Wiedemanni saksa-eesti sõnaraamatu väljaandmisest, vääris ka suuremat tähistamist koolis, kus keelemees Wiedemann kunagi õppis ja kus on emakeelset gümnaasiumiharidust antud juba 101 aastat. Esinejaid oli kolmest riigigümnaasiumist: Läänemaa Ühisgümnaasiumist, Hiiumaa Gümnaasiumist ja Noarootsi Gümnaasiumist. Lisaks esinesid Krista Kumberg ja Valdur Mikita.

22. novembril kell kümme kogunes kooli aulasse sadakond tõelist keele- ja kirjandusehuvilist. Lisaks gümnasistidele oli kuulama tulnud ka põhikooliõpilasi, raamatukogutöötajaid, õpetajaid ja teisi keelehuvilisi. Konverentsi 14 ettekannet jagunesid kolme plokki: kirjandusuurimused, luulelooming ja viimane osa rääkis laiemalt eesti keelest ja meelest.

Ettekanded olid valminud õpilaste uurimis- või praktiliste tööde põhjal. Lisaks esitati käesoleva aasta kevadel toimunud üleriigilise konkursi „Ood eesti keelele“ auhinnalisi töid. Krista Kumberg kõneles muinasjuttude eripärasest keelest ja Valdur Mikita arutles keele üle endale omasel moel.

Viietunnine konverents möödus kui linnulennul ja kõik esinejad said meeneid Emakeele Seltsilt ja Läänemaa Ühisgümnaasiumilt.

Konverentsi korraldasid Tiina Brock Läänemaa Ühisgümnaasiumist ja Miina Norvik Emakeele Seltsist. Toetasid Emakeele Selts, Tartu Ülikool, Haridus- ja Teadusministeerium, RT-11 (Round Table) Haapsalu klubi ja Läänemaa Ühisgümnaasium.

Üritust kajastasid ka Lääne Elu, ERR ja ETV

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Konverentsi kava

 

11.H loobus enda jõulupakkidest heategevuse kasuks

11.H õpilased tulid sel aastal välja üllatusliku ideega mitte teha üksteisele loosipakke, vaid selle asemel teha kingitused neile, kes seda rohkem vajavad. Heategevuse väljund leiti projektist „Täht idas“. Selle projekti kaudu saab saata kingipakke lastele, kes on kas põgenikelaagrites või suures vaesuses. Kingipakid selles projektis tehakse soo ja vanuse järgi – iga karp saab peale vastava sildi. Kokku tehti 6 suurt kingipakki ja lisaks annetati iga paki kohta 5€ saatmiskulude katteks.

Selle aasta kingipakid lähevad järgmistesse piirkondadesse:

• Indiasse, Kolkatasse laste juurde agulirajoonides
• Gruusias, Gori linnas ja selle lähiümbruses Vene-Gruusia sõjapõgenike laste juurde
• Jordaaniasse Süüria ja Iraagi põgenike laste juurde

On väga tore tõdeda, et  kätte on jõudnud aeg, mil tahetakse järjest enam anda, mitte ainult saada. Eriti südantsoojendav on see, et see idee tuli õpilastelt endalt.

Rõõm oli tegijatel, loodetavasti tunnevad rõõmu ka saajad.

11.H klassi õpilaste nimel klassijuhataja Tiina Brock

 

Läänemaa Koolispordi Liidu meistrivõistlused korvpallis

Läänemaa KS Liidu meistrivõistlused korvpallis 10.-12. klassidele toimusid 26. novembril 2019 Wiedemanni spordihoones.

Läänemaa Koolispordi Liidu meistriteks tulid Läänemaa Ühisgümnaasiumi neidude I ja noormeeste I võistkond. Teise koha saavutasid LÜGi neidude II võistkond ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse noormehed. Kolmanda koha saavutasid Noarootsi Gümnaasiumi neiud ja LÜGi noormeeste II võistkond.

Noormeestest oli kõige resultatiivsem mängija Gregor Uustalu ning neidudest Eliis-Maria Koit (mõlemad LÜG).

LÜGi neidude võidukas võistkonnas mängisid: Arlethe Annus, Anna-Maria Mustkivi, Madli Palk, Madelen Kalvik, Katarina Sits, Eliis-Maria Koit, Liisi Suitsberg, Aliis Vatku.

LÜGi noormeeste I võistkonnas mängisid: Robin Pae, Mario Konks, Kristofer Kikut, Demis Teral, Markus Mursal, Sven Makienko, Kristjan-Sander Peterson, Gregor Uustalu. 

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

LÜG PLAYBACK SHOW 2019

Juba seitsmendat korda küttis kirgi, varastas unetunde ja lõi koolimaja glamuuri täis meie „Playback Show“. 14 etteaste seast oli žüriil (Kai Tarmula, Annely Ott, Antti Kammiste, Kert Jaaniste, AG alias Silver Orissaar, DJ El Ninjo) otsust väga keeruline teha ja appi tuli võtta konkreetne punktisüsteem. Tiimide ühtlast (kõrget) taset kinnitab asjaolu, et pingerea kohtade vahele jäi mitmel juhul vaid 1 punkt. Etteastete kvaliteedist rääkides ei saa üle ega ümber valguskunstniku Remo Sirila suurepärasest tööst.

I koht   11.M – Modern Talking „You’re My Heart, You’re My Soul“

II koht  11.LR – Tones and I „Dance Monkey”

III koht   10.M – ВЕРКА СЕРДЮЧКА „ВСЕ БУДЕТ ХОРОШО“

IV koht   10.H – „Thrift shop“

Publiku lemmik  12.H – Lady Gaga „Bad Romance“

Parim naisstaar Katarina Sits (Sia)

Parim meesstaar Peeter Kaus (Thomas Anders)

Eripreemiad:

Kaarel Metssalu, Siim Luiga, Robin Pae, Sven Makeinko, Mario Konks (Mark Ronson ft. Bruno Mars „Uptown Funk“)

Marii Kasepalu (Lady Gaga)

Maria Palk (Netta + õhtujuhtimine)

Rasmus Kuslap („Thrift Shop“)

Mairi Grossfeldt, huvijuht

Vaata pildigaleriid siit

 

Meie kooli korvpallipäeva üldvõitja 2019 on 10.M klass

Traditsioonilised klassidevahelised korvpallivõistlused toimusid 21. novembril 2019 Wiedemanni spordihoones. Sel aastal aitasid võistlust korraldada valikaine „Liikumise ja tervise“ õpilased, olles kohtunikud, ajavõtjad, võistlustabelite täitjad, autasutajad jm korraldusega seotud abilised.

Päev algas LÜGi monarhi Siim Luiga tervitusega, millele järgnes Jaanis Soosaare selgitus võistluste reeglitest. Peale seda anti sopsuvõistluste start, kus 3 minuti jooksul viskasid iga klassi 5 tüdrukut ja 5 poissi vabaviskeid.

12. klasside sopsuvõistlusel saavutas parima tulemuse 12.M – 9 sopsuga. Korvpallimängus, kus tüdrukute ja poiste tulemus liideti, saavutas I koha 12.LR klass, II koht 12.M ja III koht 12.H.

11. klasside sopsuvõistluse võitis 11.S – 10 sopsuga, korvpalli võitis 11.H klass, II koha saavutas 11.S ja III koha 11.M.

10. klasside sopsuvõistluse võitis ülekaalukalt 14 sopsuga 10.M ja sai kooli parima tulemusega sopsuvõistluse karika aastaks endale. Korvpallivõistluse võitis ülivõimsalt samuti 10.M klass, II koha saavutas 10.LR ja III koha 10.S klass.

Iga vanuseklassi võitja sai aastaks rändkarika ja kringli ning kolm esimest klassi diplomid.

Vahetunnis käisid õpetajad/koolitöötajad sopsuvõistlust sooritamas – tulemuseks  9 sopsu.

Superfinaalis võitis 10.M nii 11.H kui ka 12.LR klassi ja sai endale ka superfinaali rändkarika ning preemiaks võimaluse mängida õpetajate/koolitöötajate võistkonna vastu. 10.M oli võitmatu ka viimases mängus ja võitis seega kõik korvpallipäeva mängud.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge

Sellist pealkirja kannab kirjanik Sass Henno loenguteprojekt, millest ka LÜGi õpilased, õpetajad ja ka lapsevanemad neljapäeval, 14. novembril osa said.

Õpilastele olid mõeldud loengud „Minu lugu. Ausalt“ ja „Julge rääkida“, lastevanemate koosolekul sai kuulda loengut „Sõnade jõud“.

Sass Henno kirjutab selle projekti kohta ise nii: „Olen kokku pannud kolmest umbes tunnipikkusest loengust koosneva kaasahaarava ja hästi isikliku esinemiskava pealkirjaga “Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge.” Põnevust pakkuva pealkirja taga on lõbusal toonil ränkraskeid teemasid ja ka mu enda vigade tunnistamist puudutav ekskursioon inimsuhete äärealadele, kus paljud meist juba lapsepõlves ekslevad, aga kus omapäi asjadest aru saada on täiskasvanulegi keeruline.“

Teemad, millest Sass Henno õpilastele rääkis olid valetamine ja manipuleerimine, tunnete väljendamine, vägivald, alkoholisõltuvus, seksuaalkuriteod, GHB (korgijook) jms.

Õpilastele mõeldud kaks tunniajast loengut kestsid pooleteist tundi ja keegi ei kibelenud siis ka veel minema. Aplaus oli tuline. Õpilasi need teemad kõnetasid, puudutasid või olid silmaringi avardavad.

Tagasisides kõlasid järgmised fraasid: oli hästi huvitav ning mõtlema panev, väga inspireeriv, väga palju äratundmist, vajalik info, aitas mul mõista, puudutav ja aitas end leida, hea sõnakasutusega, ülipõnev, väga aus ja silmi avav, head näited päris elust, motiveeriv, pani sügavalt mõtlema, reaalsusesse toov, ränkrasked teemad lõbusas toonis, väga hariv ja otsekohene, julgeb ennast maha teha ja erineda, 10/11.

Kuuldu ja nähtu põhjal võin tõdeda, et õpilased kuulasid väga suure huviga ja esineja suutis õpilaste tähelepanu kogu loengu aja üleval hoida. Järelikult olid igati vajalikud ja kasulikud loengud.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

   

 

10.LRS õpilaste geograafianädala kohtumine

Geograafiapäeva tähistatakse maailmas alates 1998.aastast Geograafilise Teadlikkuse Nädala raames novembri kolmanda nädala kolmapäeval. Geoinfosüsteemide (GIS) päeva mõte on alguse saanud 1987. aastal USA-s, Eestis toimus esimene GIS päev 1999.a.  GIS on omavahel seotud tarkvara ja andmed, mida saab kasutada geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks.

GIS annab raamistiku ruumiandmete ja nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida – rohkem saab lugeda GISpäeva kodulehelt.

Kolmapäeval, 13. novembril, oli 10. loodus-reaal ja sotsiaalsuuna õpilastel võimalus kohtuda Haapsalu Linnavalitsuse linnageodeediga – geograafia tundi viis läbi Peep Aedviir.

Tunni eesmärk oli  seotud geograafiateaduse rolli, seoste, valdkonnapõhiste arengute ja GIS tehnoloogia tutvustamisega – millised teenused ja uuringud on rajatud GIS tehnoloogiale; kuidas on need seotud igapäevaeluga (kus GISi kasutatakse, ametid, rakendusvõimalused).

Esmalt rääkis Peep Aedviir geograafia uurimismeetodite ja -valdkondade arengust läbi aja, lisaks tõi ta õpilastele näiteid uurimisvahenditest. Ta rõhutas õpilastele geograafia algteadmiste olulisust, tuues näiteid reaalsest elust.

Peatuti veel järgmisetel teemadel:

1. Mõõdistamise tehnoloogia, vajalikkus, mõõtmisvead, topogeodeetiline alus, tööstusmõõdistamine.
2. Geograafia ja geodeesia seosed.
3. Ellipsoid, geoid.
4. Amsterdami null – kõrgussüsteem, mille järgi on Haapsalu 22 cm kõrgemal kui oli.
5. Mis on geodeetiline punkt?
6. Laserskaneerimine, kõrgusjoonte genereerimine looduses.
7. GIS, ortofoto ja aerofoto.
8. Kartograafia, vektor- ja rasterandmed, asukohastatud andmed, aluskaart.
9. Andmekorjemeetodid.
10. Veebikaardid.
11. Mida ja kuidas on tehtud Haapsalus? https://gis.haapsalu.eu/

Koos õpilastega otsiti ja leiti vastuseid tekkinud küsimustele. Geoinformaatika  terminid, mis õpilastele tundusid rasked, said selgituse. Kõikide teemade juures tõi lektor konkreetsed näited, illustreeris veebimaterjali kasutades, miks on GIS andmed/tarkvara vajalikud (nt parklate laiendamine, vanade hoonete rekonstrueerimine, ehitustegevus, kanalisatsiooni- ja veesüsteemid, detail- ja üldplaneeringud, tänavavalgustuse juhtimissüsteem jpm).

Tund oli õpilaste arvates informatiivne, teemade vajalikkusest saadi aru. Arvati ka, et väga paljude elukutsete esindajad on seotud GIS andmete ja rakendustega, osati välja tuua seoseid eri valdkondade vahel.

Täname – Peep Aedviir ja Haapsalu Linnavalitsus!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

 

„Kalapäev“ Läänemaa Ühisgümnaasiumis

29. oktoobril tutvustas Kalanduse teabekeskus Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11.H, 11.R ja 10.R klassi õpilastele kalurikutset ja kalateaduse tegevusvaldkondi. Külas olid kalandusspetsialist Jaak-Velori Sadul, mereinstituudi kalateadlane Lauri Saks ja Läänemaa kutseline kalur Taavi Suitsberg.

Teabetundide eesmärgiks on kalateaduse, Eesti kalanduse ning kalurikutse rõõmude ja väljakutsete vahetu tutvustamine õpilastele ja loodusainete õpetajatele elukutse esindajate pilgu läbi.

Saime vastused järgmistele küsimustele:

– Kuidas saada ihtüoloogiks ehk kalateadlaseks?

– Millega ihtüoloogid tegelevad?

– Kuidas saada kutseliseks kaluriks?

– Kui suured on baasinvesteeringud kutse omandamisel ja tegevusega alustamisel?

– Mis seisus on Eesti kalavarud?

– Mis on levinuimad püügivahendid?

– Miks tasub eelistada kodumaist kala?

Tunni muutis eriti huvitavaks kalur Taavi Suitsbergi püütud ja kaasavõetud Väinamere kalad: haug, ahven, lest, kiisk, ümarmudil, kilu, merisilm, vimb ja särg. Erilist elevust tekitas õpilastes angerjas.

Suur aitäh Kalanduse teabekeskusele,  Lauri Saksale ja Taavi Sutsbergile.

Mall Vainola, bioloogiaõpetaja

 

Jaanus Tehveri külalistund teemal „Milleks süütule advokaat?“

Jaanus Tehver esines abiturientidele ja 10. sotsiaalsuuna õpilastele 31. oktoobril 2019 loenguga õigusteaduse valdkonnast.

Jaanus Tehver on Eesti Advokatuuri esimees, advokaadibüroo Tehver&Partnerid eestvedaja. Jaanus Tehver on eelkõige kriminaalmenetluse ja karistusõiguse spetsialist.

Loengus keskendus Jaanus Tehver õigusemõistmisega kaasnevatele dilemmadele. Küsimustena esitatud seisukohad ärgitasid noori mõtlema põhiõigustele ja nende tagamisele. Millised peaksid olema politsei ja prokuratuuri õigused kurjategijate kinnipidamisel ning süüdimõistmisel? Mida teha, et vältida ekslikke kohtuotsuseid? Kuidas tagada süütuse presumptsioonist kinnipidamine? Kas advokaadi ülesandeks on tagada aus ja õiglane menetlus või vältida oma kaitsealuse süüdimõistmist ning karistamist? Kumb variant on parem, kas kurjategija vabaduses või kurjategija, kes on vanglas, ent ekslike tõenditega?

Jaanus Tehver esitas näiteid erinevatest põhjustest, mille alusel inimesi ekslikult süüdi mõistetakse. Nii tõi ta välja valetunnistused (mis on samuti kuriteod), loogikavead, alusetu enesesüüdistamine, menetluse ja õiguse tõlgendamise vead ning vigased ekspertiisid (inglise keeles junk science).

Raamatusoovitusena esitas Jaanus Tehver Daniel Kahnemani „Kiire ja aeglane mõtlemine“, mis selgitab inimese mõtlemist ja otsuste langetamise protsesse.

Loengu lõpus vastas Jaanus Tehver õpilaste küsimustele.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

 

Siim Kallas Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Reedel, 18. oktoobril külastas meie kooli Siim Kallas ja tutvustas 12.M klassile ühiskonnaõpetuse tunni raames enda vaateid maksunduse alal.

Siim Kallas on Reformierakonna üks rajajatest. Ta on olnud Eesti Panga president, Eesti peaminister ja kaks ametiaega Euroopa Komisjoni volinik. Täna on Siim Kallas Eesti Vabariigi Riigikogu aseesimees, autoriteetne opositsioonipoliitik ja õppejõud.

Meie kooli külastas Siim Kallas eelkõige majandusõppejõuna. Ta tutvustas erinevaid maksusüsteeme ja nende ajaloolist kujunemist. Eesti majanduses tõi ta positiivsena esile proportsionaalset tulumaksu ja seda, et oleme üks väheseid riike, kus on kaotatud „saatanlik“ ettevõtete tulumaks. Üksikisiku tulumaksu edasist vähendamist ei pidanud Siim Kallas realistlikuks. Samas sotsiaalmaksu kärpimine oli tema arvates lausa hädavajalik. Opositsioonipoliitik Kallas tänast valitsuse poolt koostatud riigieelarvet ei kritiseerinud, ent kavandatavat pensionitõusu küll: „Lubate 100 eurot pensionitõusu ja annate 7 eurot.“ Siim Kallase sõnul ei tohi lubaduste ja tegelikkuse vahel nii suuri erinevusi olla. Kavandatavat pensionireformi nimetas Kallas ebaselge sisuga ja tänase seisuga ebamõistlikuks plaaniks.

Majandusklassi õpilastele pani Siim Kallas südamele, et majanduse alusdistsipliiniks on raamatupidamine. See tuleb endale kõigepealt selgeks teha ja siis võib juba edasi liikuda. Välispoliitikas tuli vaatluse alla Brexit ja selle mõju Euroopa Liidule ja Iirimaale. Siim Kallas rõhutas, et noored peaksid püüdlema lisaks Eesti ülikoolidele ka välisülikoolidesse: „Vähemalt korra tuleks seal ära käia.“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi VII monarh on Siim Luiga

Monarhikandidaadid kuulutati välja Sinilinnunädala alguses, 23. septembril. Valimisnädal sai aga tõsise hoo sisse 30. septembril, mil kandidaadid pandi ootamatusse olukorda – nende teadmisi oma kooli kohta testiti samal ajal Twisterit mängides. Lisaks toimus esimene debatt, mille läbiviijaks oli LÜGi V monarh Hanna-Liina Salumets.

1. oktoobril pidi aga iga kandidaat kirjutama lühikese kõne ja seda esitama. Toimus ka teine debatt kogenud õpetaja Kalle Lõuna juhtimisel. Kahel debatil anti tiitlitaotlejatele võimalus tutvustada enda nägemust monarhi ülesannetest, näidata enda loomust ja kõnelemisoskust ning selgitada publikule enda valimisvideot ja tunnuslauset.

Otsene ja vabatahtlik hääletamine toimus 2. oktoobril. Õpilaskonna selleaastaseks valimisaktiivsuseks oli 86%.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi VII monarh on Siim Luiga.

Asepäälikuks valiti Maria Palk ja infopäälikuks sai Mario Konks.

Monarhi valimisnädala projektijuhid olid Robin Pae ja Sven Makienko.

Marie Keldrima, 10.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

 

 

27. septembril tõusid lendu meie sinilinnud ja lõppes kooli Sinilinnuaeg

Esmaspäeval, 23. septembril said 10. klasside õpilased teada, milliste 12. klassi õpilaste hoole ja tähelepanu all nad sel nädalal on. Samuti jagati kümnendike hoole alla jäävad värvilised keedetud munad.

Kolmapäeval ehk esimesel teemapäeval „Ametid“ oli koolis näha mitmeid erinevaid tegelasi. Leidus ehitajaid, aeroobikaõpetajaid ning isegi psühholoogilisi nõustajaid. Vahetunnis toimusid teemakohased mängud.

Neljapäeval kandsid kõik „tibud“ kooli traditsiooni kohaselt sinist ja lahendasid vahetunnis tiimitöö ülesandeid – moodustades näiteks hiiglaslikke sinilinde. Õhtul toimus kogu nädala kulminatsioon ehk sinilindude proovilepanek, mis lõppes vande lugemise ja kümnendikke tunnustava aplausiga.

Reedel kinnitasid pidulikud kümnendikud allkirjaga oma Sinilinnuajast osavõttu ja vandes antud lubadusi.

Robin Pae, 12.H klassi õpilane

Vaata pildigaleriid siit

     

 

Olümpiapäev Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Euroopa spordinädalal, 24. septembril pidas Läänemaa Ühisgümnaasium olümpiapäeva, mis toimus Haapsalu lossihoovis. Üritus viidi läbi praktilise töö raames 11. klasside õpilaste Demis Terali, Sille Männiku ja Gregor Uustalu poolt.

Iga klass mõtles omale riigi nime ja tegi endale lipu ning plakati, mis tutvustasid nende riiki. Klasside kõrval osales ka õpetajate poolt kokku pandud tiim. Päev algas rongkäiguga koolihoovist lossiparki. Õpilasesinduse poolt andis tervitused edasi Siim Luiga ja päeva kuulutas avatuks kooli direktor Ain Iro. Oli ka olümpialipu heiskamine päris olümpiahümni saatel ning olümpiatule süütamine. Sportlase vande andis Liisalota Kroon ja kohtuniku vande Karmo Einmann. Sellele järgnes kultuuriprogramm, kus klassid esitasid oma riike tutvustavad esitused, mis klassid olid eelnevalt ette valmistanud. Ennem sportima minemist tehti osalejatele väike soojendus ja mängud võisidki alata.

Võisteldi kuuel erineval alal: auto vedamine, mobiilide täpsusvisked, T-särgi vahetus, rennipall, tandem-suusatamine ja mullipallide jooks.

Autasustamisel toimus ka loterii, kus oli võimalik saada erinevaid auhindu.

Olümpiapäeva karika võitis 11.M klass. Kuid tähtis ei olnud võit vaid võimetekohane osavõtt. Kõige olulisem oli siiski meeskonnatöö ja klassi ühtekuuluvustunne ning kaasvõistlejate austamine.

Avamine ja lõpetamine oli olümpiahartat jälgides, et õpetada õpilastele olümpiaalaseid teadmisi. Päeva juhtis LÜGi vilistlane Rivo Reinsalu.

Suured tänud kõikidele sponsoritele ja toetajatele: Vanalinna Bowling, treeningstuudio Hantel, AC sport, SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid, Eesti Barbecue Assotsiatsioon, Terken, Haapsalu Spordikeskus, Loodusvägi, Rhumveld Baltic ja Läänemaa Ühisgümnaasium.

Gregor Uustalu, 11.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

Vaata videot siit

 

 

Õpilasfirma TaimTime osales majanduskonverentsil Äriplaan 2020

Kolmapäeval, 25. septembril toimunud Eesti suurimal majanduskonverentsil Äriplaan 2020 esindas meie kooli eelmisel aastal alustanud õpilasfirma TaimTime koosseisus Marlene Schwindt, Anita Raag, Liisi Sillat ja Merilyn Tüür 11.M klassist.

Konverentsil pidasid loengu 13 erinevat ettevõtjat, juhti, omanikku, kinnisvaraarendajat, samuti Eesti panga asepresident ja Eesti Vabariigi peaminister. Äripäev kinkis kõikidele esinejatele TaimTime’i tehtud tooted.

Õpilasfirma ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi nimi on ära märgitud Äriplaan 2020 inforaamatus ning firmat tutvustati konverentsil kõigile Alexela kontserdisaalis viibinutele.

Konverents keskendus mitmele olulisele teemale Eesti majanduses ja selle tulevikus, muuhulgas keskkonnaalane jätkusuutlikkus, investeerimine, globaalne majandus, majanduskriis ja palju muud.

Marlene Schwindt, 11.M õpilane

 

Eesti keele tund kunstigaleriis

9. septembril toimus 10.H eesti keele tund Haapsalu Linnagaleriis, kus parajasti on üleval endise LÜGi kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla näitus „Sprotid õlis“.

Kuna eesti keele kursusel oli teemaks keelemärgid ja nende erinevad vormid, siis üks neist on kindlasti kunstikeel. Seda läksidki õpilased uurima ja oma kunstialast keeletaju katsetama.

Esmalt rääkis tööde autor näituse ideest ja tööde sünniloost laiemalt. Seejärel valisid õpilased näitusesaalist neid enim kõnetanud teose(d) ning kirjutasid, millest valitud töö neile kõneleb ja seejärel proovisid väljendada seda, mida see võis kunstnikule tähendada, millist lugu tema seal võis kujutada. Õpilaste tõlgendused olid väga huvitavad ja avarapilgulised. Kuna näitusel on lisaks kunstitaiestele üles riputatud ka luuletused, mis on kunstnikul sündinud inspireerituna oma töödest, siis ei saanud ka neist mööda vaadata. Õpilastel oli ülesanne leida iga luuletuse juurde sobiv töö ning seda ka põhjendada. Oli kokkulangevusi nii autoriga kui ka uusi ja huvitavaid nägemusi ja seletusi.

Kokkuvõtteid tehes sai ka Tiiu Randmann-Mihkla kuulda noorte värskendavaid ja omalaadseid tõlgendusi oma teoste kohta. Tund oli rikastav nii õpilastele, õpetajale kui ka kunstnikule.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Tuletõrjespordi mängud Türil

12.09.2019 osalesid Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased Türil X üle-eestilistel tuletõrjespordi mängudel kolmandat korda. LÜGi võistkonna koosseisus osalesid võistlustel Jan Jeeberg (11.H), Katarina Sits (11.H), Robin Särg (10.M), Erko Puskar (10.M), Rasmus Kuslap (10.H) ja Eliis-Maria Koit (11.H).

Võistlus koosnes kahest osast. Esimesena tuli läbida ringteatejooks, mis õnnestus meie kooli õpilastel väga hästi ja saavutati kiiruselt 2. aeg. Mootorpumba hargnemise võistluses ebaõnnestus meie kooli võistkonnal voolikute ühendamine, kus kaotasime palju väärtuslikku aega ning pidime leppima 9. ajaga. Kokkuvõttes andsid kahe võistluse tulemused meile 5. koha.

Individuaalvõistlusena oli kavas konksredeliga tornijooks, kus Eliise-Maria Koit ja Katarina Sits saavutasid vastavalt aegadele 4. ja 5. koha.

Kokku võttis mängudest osa 510 õpilast üle Eesti.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

Vaata pildigaleriid siit

 

 

2018/2019 õa

2019

KAMA 3 – kursus arenevatele marketingi turgudele

KAMA 3 kolmas turundusseminar toimus 23. märtsist 21. aprillini Tallinnas. Seminarid toimusid laupäeviti, neid oli kokku neli, lisaks 24 tunnine ööseminar. Tallinnasse kursusele kogunesid gümnasistid ja üliõpilased (50) üle Eesti.

Seminaride teemad:

1. Bränding ja turundusstrateegia
2. Graafiline disain ja tootedisain
3. Sotsiaalmeedia ja fotograafia
4. Avalik meedia ja videograafia

Kursuse lõpuseminar toimus kahel päeval, kus 24 tunni jooksul tegid tiimid tervikliku turunduslahenduse Eesti suurele ettevõttele – Coca-Colale. Koostati  turundusstrateegia, bränding, reklaamfotod, video ja veebileht.

Kogu kursuse jooksul tegelesid noortega Eesti parimad turunduseksperdid, disainerid, meediaeksperdid, fotograafid. Esimesel seminaril jagunesid noored tiimidesse, kellega koos tegutseti kogu kursuse jooksul. Iga seminariga kaasnesid ka kodused ülesanded, millega tiimid tegelesid seminaride vahepealsel ajal oma kodudes.

Läänemaa Ühisgümnaasiumist kandideerisid kursusele kolm õpilast – Eliisbeth Lääne 12.M klassist, Rasmus Valdmann 11.M klassist ja Kaarel Metssalu 10.H klassist. Kõik kolm läbisid kursuse tervikmahus.

Rasmus ja Eliisbeth töötasid tiimis, kes pälvis tunnustuse – nende tiim sai parima tervikliku turunduslahenduse preemia Coca-Colalt. Nende turunduslahendus leiab Coca-Cola poolt edaspidi kasutust :).

Kama Hackathon: 24 tunniga tervikliku turunduslahenduse lõppvõistlusest  Coca-Colale saab vaadata videost

Rasmuse mõtted:

„Pühendada viis laupäeva järjest, et õppida turundust ja näha suuremate firmade tööd, tundus lahe võimalus. Peale neljandat korda, ei oodanud ma enam viimasest seminarist nii palju, sest me polnud oma tiimiga eelmistel kordadel mitte ühtegi võitu koju toonud. Alati jäime mingi detaili võrra alla, seetõttu kadus ka motivatsioon viimase kokkusaamise osas. Kuid siiski ei andnud me alla. Viiendal nädalal tuli meie tiimi juurde veel kaks väga kasulikku tiimiliiget. Arendasime 24h Coca-Cola poolt antud ülesandeid ning lõppkokkuvõttes tulime hästi toime, kuna me ju ikkagi võitsime. Meie eeliseks oli see, et me ei maganud keegi üle 3 tunni ja tiimisiseselt suutsime end ära jaotada, kes mida teeb. Seetõttu tegutsesime efektiivselt. Muidugi meil oli ka suurim tiim, mis omakorda oli nii pluss kui miinus. Programm andis mulle tutvusi, ja mitte vähe, mida ka lootsin sealt saada. Jäin rahule, tip-top korraldus.“

Kama kõigi tegemiste kohta saab lähemalt lugeda siit.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Kevadine spordipäev

24. mail toimus 10.-11. klasside spordipäev. Spordipäeval võisteldi mitmetel kergejõustikualadel, milleks olid kuulitõuge, kaugushüpe ja 100 m jooks. Võitjad selgitati välja mitmevõistluse punktide põhjal. Toimus ka pendelteatejooks, milles saavutas esikoha 10.M klassi võistkond.

Külaliseks tulid meile Päästeameti päästjad, kes tutvustasid noortele tuletõrjesporti. Spordipäeval said noored ka ise tuletõrjespordis oma osavuse proovile panna ning osavaimad olid 11.LR klassi õpilased.

Karmen Räli ja Ele-Riin Niit, 10.S õpilased

Vaata pildigaleriid siit

 

Kirjandustund Jim Ashileviga

Kes meist ei ihkaks kõike seda, mis on päris? See erutab-huvitav alati rohkem kui mängult tehtu. Isegi filmid ja raamatud tunduvad eos põnevamad, kui põhinevad päriselt toimunud sündmustel. Seepärast on suur vahe, kas näha kirjaniku fotot õpikus, vaadata Youtube`ist mõnd intervjuud temaga või kohtuda kirjanikuga silmast silma, kuulda tema enda suust lugusid tema enda elust, saada võimalus talt endalt küsida kihelust tekitav küsimus. See toimib, see mõjub! Esmalt tekib huvi inimese vastu ja seejärel tema teose vastu ja kui hästi läheb, võib sellest tekkida juba laiem huvi kirjanduse vastu. Selline salajane soov on vast igal kirjandusõpetajal, kes mõne kirjaniku  kooliseinte vahele kutsub.

Seekord osales Jim Ashilevi 10.H ja 11.H kirjandustunnis ning see oli väga meeleolukas. Vaatamata sellele, et Jim ausalt rääkis, kui kirjanduskauge ta keskkooli ajal ise oli, vaatamata sellele, et ta ei kiitnud enda teoseid taevani, oli ta noortele väga inspireeriv. Ta pühkis  vähemalt korraks kirjanduselt kui selliselt tolmukorra ära, näitamaks noortele, et kirjandus ei pruugigi olla nii halb, igav ja elukauge, vaid võib olla midagi üllatavalt puudutavat, ausat ja nauditavat. Päris kirjanik ei ole miski raamitud pilt seinal, ikka lihast-luust inimene oma puuduste, hirmude, eksimuste ja siira rõõmuga. Lisaks kirjandusele rääkis Ashilevi ka elust laiemalt, mis noori eriti kõnetas. Miks muidu panid õpilased pärast kohtumist kirja järgmisi mõtteid: „Hästi inspireeriv inimene. Tema jutt paelus mind väga. Mul ei hakanud sellel kohtumisel kordagi igav. *** Ta jättis endast väga laheda mulje, mis ajab lausa tema raamatut lugema. *** Ma sain väga palju motivatsiooni temast, et ka ise kirjutamist jätkata. Ta meenutas mulle kohati mind …. Sain ka mõtteid enda tuleviku suhtes ja idee, kuhu edasi õppima minna. …. Ta on suur inspiratsioon mulle, et edasi pingutada ja pürgida. *** Ta rääkis väga avatult ja humoorikalt. Tundus väga sõbralik ja seltsiv. …. Ta võiks mu sõber olla.“

Kuna Jim Ashilevil oli müügiks kaasas ka pakk eksemplare enda romaanist „Kehade mets“, siis ostujärjekorra pikkus pärast kohtumist näitas kirjandusõpetajale, et salaplaan läks igati korda. Huvi teose vastu oli väga suur! Kui juba raamat kodus, siis on ka lootust, et ühel hetkel see loetakse ehk läbigi. Oluline on lugeda, oluline on päris asju kogeda, oluline on saada esimene lugemiselamus. See aga ei pea tõesti Tammsaare „Tõde ja õigus“ või Shakespere´i „Hamlet“ olema, see võib vabalt olla Ashilevi „Kehade mets“.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kohtumist kirjanikuga sai toetust EESi projektist “Kohtumine kirjanduslikul ristteel”

 

 

LÜGi noored pääsesid loomevõistluse „Ood eesti keelele“ finaali ja olid seal edukad

9. mail toimus eesti keele aasta raames välja kuulutatud noorte loomevõistluse „Ood eesti keelele“ finaal, kus võitis eripreemia LÜGi 10.H klassi õpilaste grupitööna valminud õppefilm „Eesti keel võhikutele“. Filmiloojad olid Luise-Maria Tombak, Jan Jeeberg, Sander Kollom, Karita Lingkreim ja Darja Zaboronok, juhendaja Tiina Brock. Finaali pääses aga LÜGist veel kolm tööd: kaks filmi ja üks kõne, kokku 10 õpilast. Kõigi autorid olid 10.H klassi õpilased.

Loomevõistluse korraldajad olid Haridus- ja Teadusministeerium ja Põltsamaa Ühisgümnaasium, kus ka finaal toimus. Kokku esitati võistlusele 77 tööd ja finaali kutsuti neist 42. Tööd olid väga eripalgelised: mõminaräpist kõrgstiilis luuleni, joonlauast käsitöökleidini, õppefilmist lauamänguni jne. Kõigi tööde ärakuulamiseks-vaatamiseks kulus kokku 4 tundi, aga see oli sisukalt kulunud aeg – oli inspireeriv, kohati väga meeliülendav, oli nalja ja naeru, oli kurgus pakitsevaid pisaraid.

Pärast väga pikka arutelu valis žürii välja kolm parimat ja andis välja mitu eripreemiat. Meie õpilased said parima õppefilmi eripreemia. Kõik auhinnatud tööd said ka rahalise preemia.

Pärast sellist võistlus ja lõpuüritus võib tõdeda, et eesti keelel on veel pikk-pikk elu ees!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Ajarännak aastasse 1869

3. mail toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis ajarännak aastasse 1869. Tegemist oli üleriigilise projektiga, mille käigus rännati tagasi 1869. aasta maisse, umbes kuu enne esimese üldlaulupeo toimumist. LÜGis osales ajarännakus 63 õpilast 10.S, 11.H ja 11.LR klassidest.

Eeltööna olid õpilased ette valmistanud ajastutruud riided, loosungid, lipud, sildid ja isamaalised luuletused ning valinud endale sobiva rolli.

Ajarännakupäeval oli Haapsalu kreiskooli kogunenud õpilasi, linlasi ja talupoegi. Toimuvat juhatas kooliinspektor Carl Tadovski. Silma paistsid teadusainete õpetaja Carl Jürgens, usuõpetuse õpetaja Vassili Kamenev, koolipoiss Matthias Johann Eisen jt.

Kooli vilistlane Ferdinand Johann Wiedemann oli just avaldanud Peterburis „Eesti-saksa sõnaraamatu“, ent rõõmustamiseks põhjust polnud. Läänemaal oli äsja lõppenud näljahäda. Paljud õpilased olid halvasti riides, valitses toidupuudus ja õppemaksu võlgnevused suurenesid.

Saabub üleskutse osalemaks laulupeol. Tartu on paraku kaugel ja reis nõuab raha ja aega. Kas see tänasel raskel ajal on üleüldse võimalik? Kohapeal tegutseb segakoor, ent laulupeol võivad osaleda vaid mehed. Kuidas minna Tartusse?  Millised raskused teel varitsevad? Milline peaks olema kaasavõetav moonakott? Palju raha võiks kuluda? Praktilised mured kipuvad idealismist võitu saama…

1869. aastal Haapsalu koor üldlaulupeole ei jõudnud. Seekord kirjutati ajalugu ümber: kaks töörühma kolmest tulid järeldusele, et vaatamata kõigile raskustele tuleb siiski laulupeole minna.

Ajarännak lõppes ühispiltidega Läänemaa Ühisgümnaasiumi Kalda tänava poolses osas – just seal paiknes 19. sajandil kreiskool.

Ühes töötoas toimunut kajastas ajaleht Lääne Elu

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

     

 

Tutipidu

18. aprillil toimus südamlik Tutipidu, mis viis meie armsad abituriendid koolitee algusesse. Päev andis võimaluse enne eksameid veel kord lapsekingadesse astuda ja nunnumeeter põhja lüüa.

Hommikul kogunesid tutipeolised „Munatantsuks“ lindude alla, seal jagunesid nad nelja lasteaia rühma ja said endale uue nime: 12.LR – Mömmikud, 12.M – Lepatriinud, 12.H –  Mesimummud, 12.Ü – Miisud.

Rühmadena läbisid nad neli keskust, kus oli võimalus tantsu lüüa, sinilindu voltida, sõbrale kirja kirjutada, näomaalingut saada, oma õpetajat joonistada ning vahepeal ka kõht täis süüa.

Lõpetuseks seati sammud aulasse, kuhu oli ennast sisse seadnud uus musikaalne seltskond, kes esitas kaheteistkümnendikele meie oma kooli bändi loo „Opel” uuendatud versioonis. Seejärel vaadati pilte ja meenutati gümnaasiumi alguse aegu, loeti ette vanne, jagati õnneküpsiseid ja siis heliseski juba lõpukell.

Maria Palk, 11.M õpilane

Vaata fotogaleriid siit

     

 

Rahvusvaheline tantsupäev

29. aprillil tähistatakse üle maailma rahvusvahelist tantsupäeva, mis andis hea võimaluse Tamperest rahvusvahelisest projektist kaasatoodud tantsu õpetamiseks LÜGi rahvale. Seekordseteks eestvedajateks olid 11.H lavakursuslased.

   

 

Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng Läänemaa Ühisgümnaasiumis

17. aprillil toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng, milles osalesid 12.H ning 12.M õpilased ühiskonnaõpetuse tunni raames. Simulatsioon andis õpilastele võimaluse mängida läbi Euroopa Parlamendi töö. Iga mängus osalenud õpilane võttis endale ühe Euroopa Parlamendi liikme rolli. Euroopa Parlamendi presidendiks määrati monarh Gert Käsk ning ajakirjaniku rolli võttis enda peale Jarita Maaria Rintamäki.

Mängus otsisid õpilased lahendusi kolmele probleemile – prügireostusele, noorte tööpuudusele ning naistevastase vägivalla peatamisele. Küsimused arutati esmalt läbi fraktsioonikoosolekutel, siis komisjonikoosolekutel ning viimaks Euroopa Parlamendi täiskogu koosolekul. Probleemide lahendamiseks koostati ühiselt ka eelnõud seadusemuudatusteks, mis täiskogu koosolekul ka vastu võeti.

Meeleolukas ja aktiivne mäng andis õpilastele võimaluse ühiselt arutada läbi erinevate poliitiliste ja maailmavaateliste küsimuste üle. Lisaks said õpilased Euroopa Parlamendi tööd läbi mängides ka hea ülevaade sellest, mis Euroopa Parlament on ning kuidas toimub Euroopa Liidus seadusloome. Kindlasti oli mäng ka suurepärane ettevalmistus tulevasteks Euroopa Parlamendi valimisteks.

Simulatsioonist kirjutas ülevaate mängus ajakirjaniku rolli täitnud Jarita Maaria Rintamäki – tema kokkuvõtte ning pilte mängust võid leida siit

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

   

LÜGness

1. aprillil sai hoo sisse järjekordne LÜGnessi rekordite nädal, mis sai võiduka lõpu 4. aprillil, selleks ajaks oli erinevatel aladel jõudu proovinud juba pea 100 õpilast.

Sellel aastal purustati 6 kooli senist rekordit ning toodi sisse ka uus ala, milleks oli vee joomine, mis oli sel korral ka osalejate poolest vaieldamatult kõige menukam.

Lisaks olid kavas traditsioonilised alad – 100 g sibula söömine, nööbikommide söömine, tagurpidi sõnade ütlemine, rattal seis, kätekõverdused, trepijooks, pallikõks, pastaka pudelisse panemine, ruubiku kuubiku lahendamine, teki tekikotti panemine, pastaka kokkupanek. Korraldustiimis olid: Kaarel Metsalu, Rasmus Valdmann, Mario Konks, Roger Ase, Liisa Salihova ja Gert Käsk.

Parimad tulemused:

Nööbikommide söömine: Siim Suitsberg 27 tk minutis

Pallikõks: Marten Valk 74 korda

Pastaka kokkupanek: Siim Suitsberg 29,65 sek

Sibula söömine: Orm Jondalar Jürgenson 56,02 sek

Teki tekikotti panemine: Karl-Alex Sokolov 17,95 sek, uus kooli rekord

Tagurpidi sõnade ütlemine: Orm Jondalar Jürgenson 28 tk minutis

Pastaka pudelisse nina ja huultega panemine: Katarina Sits 18 tk minutis

Rattal seis: Kädi Raadla 3,53 sekundit, Kaarel Metssalu 28,12 sekundit, uus kooli rekord

Rubiku kuubiku lahendamine: Rasmus Romeo Truuver 33 sek, uus kooli rekord

Trepijooks: Keven Kirs 44,11 sek

Kätekõverdused: Emma Katariina Paajanen 38 tk minutis, Kevin Otsus 70 tk minutis, uus kooli rekord

Vee joomine: Katarina Sits 15,04 sekundit, uus kooli rekord, Siim Luiga 8,16 sekundit, uus kooli rekord

Maria Palk, 11.M õpilane

Vaata pilte siit

     

 

LÜGi õpilased osalesid Looduskultuuri seminaril

Reedel, 5. aprillil 2019 osalesid 12.M õpilased õppepäeva raames Tartu Ülikooli semiootika osakonna, Tallinna Ülikooli Keskkonnaajaloo Keskuse ja Tallinna Loomaaia koostöös korraldatavalt Looduskultuuri seminaril. Seminari ettekanded keskendusid looduse ja inimese kooseksisteerimise väljakutsetele, esinejate hulgas olid näiteks Aveliina Helm, Anneli Palo, Tiit Maran jt.

Seminaril tegi ettekande ka LÜGi õpetaja Rea Raus. Ettekanne keskendus globaalmajanduse problemaatikale ning majanduse lokaliseerimisele kui ühele võimalikule lahendusalternatiivile.

Lisaks huvitavatele ettekannetele oli õpilastel võimalus tasuta külastada Tallinna Loomaaeda.

Rea Raus, inglise keele ja majandusainete õpetaja

 

Ernst Enno etluskonkurss

28. märtsil toimus maakondlik etluskonkurss, mis sel aastal oli ühtlasi Juhan ja Jakob Liivi üleriigilise etlusvõistluse eelvoor. Osalejail tuli peast esitada üks luuletus Juhan või Jakob Liivi loomingust ning proosapala valida nende autorite proosaloomingust, kes on pälvinud Juhan Liivi luulepreemia.

LÜGi õpilastest saavutasid 10.-12. klasside vanuserühmas koha kolme parima hulgas Katarina Sits (10. H) ja Kadi Kärolis Elisabeth Lõhmus (12.H), kes ühtlasi võitis ka peapreemia ning esindab maakonda 20. aprillil Alatskivil toimuvas üleriigilises voorus.

Kadi Kärolis Elisabeth Lõhmus esitas proosatekstina Doris Kareva “Vaikuse lood” raamatust “Sa pole üksi” ning Juhan Liivi luuletuse “Mul kannatlik, hää süda on”.

Katarina Sits esitas proosatekstina katkendi Tõnu Õnnepalu romaanist “Mandala” ja Juhan Liivi luuletuse  “Minu luule”.

Eripreemia sai ka Virdžinja Nargla (11.H), kes esitas proosakatkendi Viivi Luige raamatust ”Varjuteater” ja Juhan Liivi luuletuse ”Laulikutele”.

Kõigi juhendaja on õp Tiina Brock.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

Klassidevahelised võrkpallivõistlused

Klassidevahelised võrkpallivõistlused toimusid sel õppeaastal esmakordselt kahepäevastena – 12. ja 13. märtsil.

Esimesel päeval selgitati välja 10., 11. ja 12. klasside parimad. Ühe geimi mängisid tüdrukud ja teise poisid, tulemused liideti. Võrdsete tulemuste korral arvutati ja võrreldi punktide suhet, mis tegi võistlused põnevamaks ning iga saavutatud või loovutatud punkt võis saatuslikuks saada.

10. klassidest võitis 10.H klass, 11. klassidest 11.M klass napilt 11.LR klassi ees. 12. klassidest oli parim 12.M klass, kuigi tüdrukutest võitsid kõik mängud 12.Ü tüdrukud.

Sel päeval võistlesid veel VÕLVi esindus (3 poissi ja 3 tüdrukut) õpetajate/koolitöötajate võistkonna vastu. Sõbralikus mängus saavutasid võidu sel aastal õpetajate/koolitöötajate võistkond 2:0.

Teisel päeval toimusid superfinaalid. Võrkpallivõistluste üldvõitjaks tuli 11.M klass, 2. koha saavutas 10.H ja 3. koha 12.M klass. Auhinnad olid traditsioonilised – rändkarikad ja kringlid.

Kohtunikud olid endised ja praegused õpilased. Võistluste kuulutuse ja diplomid kujundas Anette Valk 10.S klassist.

Koolidevaheline segavolle „LÜGi karikas“ toimub juba 20. märtsil, mida korraldab meie kooli monarh Gert Käsk.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

   

 

Naistepäeval külastas LÜGi soolise võrdõiguslikkuse volinik Liisa-Ly Pakosta

Naistepäeval, 8. märtsil, külastas Läänemaa Ühisgümnaasiumit soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa-Ly Pakosta.

Volinik kõneles naiste rollist Eesti ühiskonnas minevikus ja tänapäeval ning peamistest murekohtadest naiste ja meeste võrdõiguslikkuse temaatikas – hariduslikust ebavõrdsusest, palgalõhest, soostereotüüpidest, diskrimineerimisest jne. Soolise võrdõiguslikkuse teema on ühiskondlikult aktuaalne ja keeruline, ning ka väga huvitav teema. Loeng andis õpilastele palju uut ja huvitavat informatsiooni ning mõtlemisainet. Loengu sisu kohta võid täpsemat infot leida Lääne elu artiklist.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on kooli kolmandal korrusel üleval ka näitus „Naised ühiskonna südames,“ mis tutvustab naiste rolli arengumaades – Keenias, Ugandas, Afganistanis ja Etioopias.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetus õpetaja

 

 

Sõbrapäev

14. veebruari – ülemaailmset valentini- ja/või sõbrapäeva – tähistas ka meie kool. Päeva värvideks (ka dresscode’iks) olid punane, roosa ja valge ning töötas sõbrapäeva postiteenus.

Vahetunnid olid sisustatud mitmete põnevate mängudega. Näiteks esemete leidmine ja toomine publiku seast, hammaste vahel oleva pliiatsi abil kaardi kaunistamine ja paarilise tundmise mäng. Lisaks sellele, et mängudest osavõtjatel oli lõbus, suutsid nad lõbustada ka pealtvaatajaid ja võitsid rohkesti auhindu.

Vaata pildigaleriid siit

     

 

Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

14. veebruaril 2019 toimus kooli aulas Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Paremad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid piiskop Tiit Salumäe, ajalehe „Lääne Elu“ peatoimetaja Andrus Karnau, ajalooõpetaja Kalle Lõuna, kunstiõpetaja Karel Rahu ja raamatukoguhoidja Anneli Ilves.

Peapreemia pälvis 12.H õpilane Johanna Liiv kõnega „Minu arm – Eesti”

Lisaks peapreemiale anti välja 4 eripreemiat:

Mattias Kerge (10.M) kõnega „Katsumuste kiuste EV 101“

Karita Lingkreim (10.H) kõnega „Miks sa nutad?“

Kaarel Metssalu (10.H) kõnega „Koguneme hiiele!“

Katarina Sits (10.H) kõnega „Hoidkem Eestit ja meie keelt“

 

LÜG Playback Show 2019

7.veebruari õhtul kogunesid Läänemaa Ühisgümnaasiumis meie õpilaste kehastuses värvikad staarid. Publikut köitsid enda lummusesse nii tuntud Eesti tegijad kui ka staarid kaugelt üle ookeani. Esitamisele tuli 14 peadpööritavat lugu ning lisaks loomulikult üllatus õpetajate poolt! Pilkupüüdvalt hoidsid tervikut koos noorhärradest õhtujuhid Vadim Konov ja Raul Paju, kuid et õhkkond liiga mehiseks ei läheks, tervitas Greenroomis osalejaid koloriitne Maria Palk.

Sel aastal oli jäljendajaid hindamas eriti värvikas žürii, kuhu kuulusid Jennifer Marisse Cohen, Sünne Valtri, Pille Minev, Ingrid Mänd, Beebilõust, Andrei Zevakin ja Karl-Christoph Rebane.

Žürii otsused:

Eriauhinnad ehk eriliselt silma paistnud staarid –

Emma Katariina Paajanen

Maria Palk

Peeter Kaus (Jennifer Marisse Coheni eripreemia)

Sven Makienko (Beebilõusta eripreemia)

11.LR (Pille Minevi eripreemia)

12.M (Andrei Zevakini eripreemia)

parim naisstaar – Johanna Liiv

parim meesstaar (teist aastat järjest!) – Vadim Konov

4. koht – 10.H (Moulin Rouge “El tango de Roxanne”)

3. koht (+ Sünne Valtri eripreemia) – grupp „Elori sünna“ ehk Gert Käsk, Vadim Konov, Siim Suitsberg, Ago-Martin Mäesalu ja Karmo Einmann (Backstreet Boys “I want it that way”)

2. koht – grupp „Jackson 12“ (Michael Jackson “Dangerous”)

1. koht – 12.H (Robbie Williams “Let me entertain you”)

Publik valis oma lemmikuks grupi „Elori sünna“ (Backstreet Boys “I want it that way”)

Korraldajad ja tehniline tugi: Emma Katariina Paajanen, Johanna Liiv, Joosep Altmets, Mattias Metsalu, Maria Palk, Viktoria Joonasing, Laura Rohilaid, Targo Kokvel, Kaspar Kohtring, Remo Sirila, Albert Ovtšinnikov, Henry Viiret, Indrek Viiret, Kevin Laanemägi, Markus Jõgi, Martin Noot.

Fotograaf: Maris Raud

Johanna Liiv, 12.H õpilane

Vaata pildigaleriid siit

     

 

11. klasside õppepäev Tartu Ülikoolis 15.01.2019

Juba mitmendat aastat tutvustab ülikool gümnasistidele oma teaduskondi ja õppimisvõimalusi. Ka meie õpilased sõitsid Eesti vanima kõrgkooliga tutvuma. Tutvumine algas ringkäiguga peahoones. Esmalt nägime kõige vanemat auditooriumi, milles on säilinud ajalooline mööbel. Seejärel tutvustas giid meile aulat ja rääkis lühidalt ajaloost. Sellele järgnes pikk ronimine, et jõuda pööningule kartserisse. Selles kambris kandsid karistust reeglite vastu eksinud üliõpilased. Ringkäigu lõpetasime ülikooli kunstimuuseumis, kus erilist tähelepanu pälvisid kaks muumiat.

Seejärel jagunesid õpilased kahte rühma vastavalt oma huvidele: loodus- ja arstiteaduse erialadest ning humanitaar- ja sotsiaalteadustest huvitatud õpilased. Viimane loeng oli kõigile ühine. Andres Kuusik rääkis sellest, kuidas olla atraktiivne.

11.LR klassi õpilaste tagasisidest kokkuvõtet tehes ilmnes, et reis oli meeldiv ja asjakohane. Meeldis ülikooli muuseum, aula ja tutvustav ringkäik. Oli võimalik saada hea ülevaade õppetegevusest ja ülikooli tulevikust. Tore oli, et esines ka üliõpilane, kes rääkis oma kogemustest ja andis mõned soovitused. Andres  Kuusiku loeng haaras kõiki.

Kahjuks ei näinud ühtegi laborit ega õpperuumi. Oleks tahtnud rohkem kuulda tudengite kogemustest. Bussisõit oli küll pikk, aga Tartu Ülikool asub ju Tartus!

Kas tulevikus tahaksid õppida TÜs? Sellele küsimusele vastasid jaatavalt kuus õpilast, nii ja naa arvasid üksteist vastajat.

Õppereisi kulu õpilasele oli null eurot, sest kogu programmi rahastas Tartu Ülikool, ühe bussi eest tasus meie oma kool. Suur tänu!

Varje Sild, 11.LR klassijuhataja

   

 

LÜGi liikumispäev – kelgupäev

17.01.2019 toimus LÜGi liikumispäev – kelgupäev. Vaatamata vihmasele ilmale ja valesti valitud riietusele said õpilased värskes õhus liikuda!

Tänu JK Paralepa abile sai Väikese Viigi jää öösel sadanud lumest puhtaks lükatud ja 2,6 km ring sisse aetud. Tõukekelgud tõi kohale „Tõuka-takka“ omanik Arno Suislepp, kes tutvustas 10. klassidele tõukekelguga sõitmise omapära ja nippe.

10. klasside liikumispäev algas soojendusvõistlusega salvokelkudel paarilise vedamisega. Kahjuks ilmaolud ei lubanud sama võistlust vanemate klasside õpilastega läbi viia ning 11. ja 12. klassid said läbida vaid tõukekelguraja.

Kõige kiiremini läbisid 2,6 km jääraja 12.H klassi õpilased ajaga 10.49. Neile järgnesid 12.LR ajaga 11.26. Üldkokkuvõttes saavutas 3. koha 11.H, kes olid parimad 11. klassidest. 10. klasside kiiremad olid ajaga 13.11 10.S.

Liikumispäeval ei olnud oluline võit vaid ikka oma klassiga meeskondlik osavõtt ja rõõm liikumisest – vaatamata ilmale! Ei ole halba ilma – on valesti valitud riietus!!!

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

    

 

2018/2019 õa

2018

Jõuluball 2018

20. detsembril toimus traditsiooniline jõuluball, mis oli sel korral eriti tähtederohke. Ballil osales rekordiliselt pea kakssada viiskümmend külalist. Programmi värvisid lummavad lauljad, imelised tantsijad, publikut naerutavad näitlejad ning maagiast pakatav mustkunstnik Aleksandr Zamashka. Õhtut vedasid vapustavad Liina Salumets ja Taniel Johan Eller. Kaasakiskuvat tantsumuusikat pakkus vaimustav Imre Saarna and The Beat, kes panid tantsuplatsil kõik tähed tõeliselt särama. Peo lõpetas DJ puldis Markus Sein. Õhtutähtede tiitli võitsid Johanna Liiv ja Gert Käsk (12.H). Võrratuid hetki jäädvustasid fotograafid Markus Sein ja Kaarel Metssalu.

Maria Palk, 11.M õpilane

Vaata jõuluballi pilte siit

      

 

Koolimuusikal “100 aastat koolielu”

2018. aastal oli lisaks Eesti Vabariigile ilus ümmargune sünnipäev ka Haapsalu gümnaasiumiharidusel. Sündmuse 100 aastat gümnaasiumiharidust Haapsalus tähistamise kulminatsiooniks ja suurprojektiks oli koolimuusikal, mis toetus Haapsalu I Keskkooli ja Haapsalu Gümnaasiumi muusikalitraditsioonile.

Noorte-muusikale pole kunagi liiga palju. Eriti neid, mis räägivad just oma kooli lugu – seekord siis väikelinna saja-aastase kooli lugu, mis vaatamata läbi aastakümnete pidevale reformimisele on nagu ühe suure pere lugu. Pealegi on vähe neid aastakümneid, mil muusikateatrit Haapsalu koolides tehtud ei ole. Meil kogukonnana on hoida nii imeline traditsioon.

Esimese etendusena Haapsalu gümnaasiumite muusikateatri ajaloos toodi lavale 1968. aastal Eugen Kapi kooliooper “Talvemuinasjutt”, viimaseks (enne seekordset) oli muusikal “Valeühendus”, mis loodi 2016 juba Läänemaa Ühisgümnaasiumis. See valiti Haapsalu kultuuriteoks 2016, lavastaja Kai Tarmula pälvis aga aasta kultuuritegija tiitli.

Haapsalu haridusjuubeli tähistamiseks loodava muusikali tööprotsess algas juba kevadel 2017 koos libreto autori Annel Aknaga arhiividest materjalide otsimisega ja vilistlastelt koolilugude korjamisega. Inspiratsiooni allikateks on õpilaste, õpetajate ja koolitöötajate mälestused.

Lavastusprotsess lavastaja Kai Tarmula eestvedamisel algas detsembris 2017 ja vältas 2019. aasta aprillini. Protsessi oli haaratud suur hulk õpilasi, õpetajaid ja vilistasi. Lisaks libreto autorile ja lavastajale on vilistlased näiteks saateansambli liikmed.

Laval oli 31 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast.

Näitlejad: Arlethe Annus, Roger Ase, Karmo Einmann. Estin Engbusk, Vadim Konov, Gert Käsk, Hendrik Laanjõe, Tailia Leer, Johanna Liiv, Nele Lillemäe, Joosep Lillemägi, Brita Lubi, Siim Luiga, Kadi K. E. Lõhmus, Aveli Meeles, Ago Martin Mäesalu, Mikk Naar, Raul Paju, Maria Palk, Erik Mihkel Pukk, Hanna Pähn, Sten Raak, Pia Margaret Reinberg, Viktor Romanov, Märten Matthias Rääli, Kariina Sarapuu, Reneli Saumets, Katarina Sits, Siim Suitsberg, Annabel Triebstock, Anette Marilin Villand

Laulujuhid: Karin Lükk-Raudsepp, Ilona Aasvere

Ansambli juht ja seaded: Antti Kammiste

Ansambel: Madis Kari, Kristo Kuuse, Jaan Lehepuu, Mart Mikson, Mattias Mutso, Tõnis Soots, Priit Zimmermann, Jaak Vasar

Koreograafid: Kai Tarmula, Karoline Suhhov (lõputants „Aeg ei peatu“)

Videokunstnik: Anti Rannus

Video ja reklaamid: Peeter Särg (Naxti)

Heli ja valgus: Karl Jakob Nöör, Remo Sirila

Tehniline tugi: Mati Hunt

Juuksurid: Marje Päeske, Annika Toomemägi (Salong Plus)

Meigikunstnikud: Elis Niils, Kelli Neitsov, Laura-Liisa Srubitśek

Lavatagune abitiim: Hanna-Liina Salumets, Kaarel Koit

Produtsent: Mairi Grossfeldt

Aitäh: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Haapsalu Linnavalitsus, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Maivel OÜ, Salong Plus, Naxti OÜ

Koolimuusikali lavastamise eesmärgid:

• 100 aastat gümnaasiumiharidust Haapsalus tähistamine;
• kvaliteetne huviharidus;
• õppe- ja huvitegevuse integreerimine;
• traditsiooni hoidmine;
• koostöövõimaluse pakkumine õpilaste, õpetajate, vilistlaste ja kogukonna vahel;
• noorte omaalgatuse, ettevõtlikkuse, isetegevuse toetamine ja professionaalsete võimaluste pakkumine nende kultuurihuvi suurendamiseks;
• kogukonna kultuurihuvi suurendamine läbi oma linna noortele kaasaelamise.

Tulem:

• 4 etendust täismajale: 6.-8. detsember 2018 (sh suur vilistlaste kokkutulek) + 3. aprill 2019
• aprillil etendus Paide Muusika- ja Teatrimajas kooliteatrite riigifestivalil
• Kooliteater 2019 laureaat
• Kooliteater 2019 parima juhendaja tiitel: Kai Tarmula ja Mairi Grossfeldt
• Eesti Kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupi aastapreemiad Läänemaa Ühisgümnaasiumile muusikali „100 aastat koolielu” väljatoomise eest
• Haapsalu Aasta õpetaja 2018 – Karin Lükk-Raudsepp
• Haapsalu säravaim kultuurisündmus 2018 – LÜGi muusikal „100 aastat koolielu”
• Haapsalu Noortesõbralik tegu 2018 – juuksurite Annika Toomemäe ja Marje Päeske vabatahtlik panus muusikalis „100 aastat koolielu”

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata muusikali esietenduse pildigaleriid siit

 

LÜGis pidas loenguid Tartu Ülikooli keeleteadlane

7. detsembril pidas LÜGis kolm loengut Anton Malmi (11.H, 10.LR, 12.LR klassile), kes õpib Tartu Ülikoolis Eesti ja Soome-ugri keeleteadust ja on esimese aasta doktorant. Loengud toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi välja kuulutatud programmi raames, mis mõeldud Tartu Ülikooli õppejõududele, doktorantidele ja töötajatele, kes saavad külastada erinevaid koole Eestis. Kuna Anton Malmi on kunagi õppinud Wiedemanni Gümnaasiumis (asus praeguse LÜGi majas) aastatel 2000-2005, siis oli tal huvi endalgi loenguid oma kunagises koolimajas pidada.

Doktorant rääkis oma uurimistööst Tartu Ülikoolis ja üldiselt Eesti ja Soome-ugri keeleteaduse õppekavast. Kuna ta tegeleb foneetikaga (keeleteaduse haru, mis uurib häälikute akustikat, produktsiooni ja taju), siis oma doktoritöös uurib ta, kuidas eestlased hääldavad eesti keele peenendust ehk palatalisatsiooni ja kuidas seda teevad eestis elavad venelased.

Oma ettekandes keskendus Malmi peamiselt sellele, et keeleteaduse õppimine ei tähenda ainult õpetajaks või toimetajaks õppimist, vaid on ka väga perspektiivikas võimalus õppida keeleteadlaseks. Ta näitas erinevaid pildi- ja videomaterjale ning rääkis ka eesti keele hääldusest. Kõige selle juures oli hämmastav teada saada, kuidas temast endast sai keeleteadlane, vaatamata sellele, et tal keskkoolis ei läinud sugugi hästi.

Loengud olid väga huvitavad, kus saadi teada, et eesti keele foneetika uurimisel on vaja matemaatika ja füüsika põhjalikke teadmisi. See oli kindlasti uus ja üllatav info paljudele. Loodame Tartu Ülikooliga sellist koostööd ka jätkata.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

  

 

12.Ü klassi õpilased osalesid kogukonnapraktika programmis

Kogukonnapraktika on programm, mille käigus abituriendid siirduvad valitud vabaühendustesse lühiajalisele praktikale. Saadud kogemused aitavad noorel saada heaks kodanikuks, kes on valmis panustama kohalikku ellu. LÜG on osalenud programmis alates 2014. aasta sügisest, olles üks esimesi kogukonnapraktika koole Eestis.

2018. aasta novembris ja detsembris olid 12.Ü klassi õpilased praktikal erinevates vabaühendustes.

Läänemaa Vähiühingus organiseerid Kaspar Joonas Laurmann ja Tailia Leer meeleoluka Bingo-õhtu, kujundasid jõulukaarte ja aitasid teavitada ühiskonda ühingu tegevusest. Noorte tegevusega jäädi väga rahule. Lõpuseminaril hindasid õpilased just seda praktikat kõige kõrgemalt.

MTÜ Kogukonnatoa praktikandid organiseerisid Taebla raamatukogus noortele lugemis- ja meisterdamisõhtuid. Läänemaa Toidupanga tegevuses osalenud noored kogusid abivajajatele toitu.  Läänemaa loomade varjupaigaga liitunud noored sotsialiseerisid kasse ja koeri.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

   

 

Üle-Euroopaline tõlkevõistlus Juvenes Translatores

22. novembril 2018 osales Läänemaa Ühisgümnaasiumi võistkond üle-Euroopalisel tõlkevõistlusel Juvenes Translatores.

LÜG valiti esmakordselt võistlejate hulka. Meie kooli esindasid Anni Kallas (11.H), Ronja Emili Veski (11.H), Vilma Marie Loos (12.Ü), Astrid Luide (11.LR) ja Märten Matthias Rääli (11.LR). Kõik osalejaid osalesid võistlusel oma kooli ruumides, korraldusmeeskond saatis selleks vahetult enne võistlust tõlgitavad tekstid. Tõlkimise keerukus seisnes erinevate metafooride, kõnekäändude ja vanasõnade tõlkimises, mis olid põimitud alusteksti.

Võitjate autasustamine toimub 2019. aasta alguses Brüsselis.

Rea Raus, inglise keele õpetaja, LÜGi võõrkeelte töörühma eestvedaja

 

LÜGi vilistlane, ajakirjandustudeng Madleen Vapper andis 11.H meediakursuse tundi

Reedel, 23. novembril astus esmakordselt klassi ette õpetaja rollis LÜGi hiljutine abiturient Madleen Vapper, kes õpib esimest aastat Tartu Ülikoolis ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval. Madleen oli aktiivne LÜGi meediaklubi eestvedaja ja tema uuendatud on ka Meediaklubi blogi – see oli erialavaliku oluliseks mõjutajaks.

Madleen rääkis väga paeluvalt ja samas süsteemselt õppimisest Tartu Ülikoolis üldiselt ja samas lähemalt oma eriala spetsiifikast. Olles õppinud seal vaid kaks kuud, pidas ta oluliseks praegustele gümnasistidele südamele panna iseseisva õppimise ja eriti uurimistööde tegemise oskust, mida ülikoolis on eriti vaja. Temal  on kahe kuuga juba kolm uurimistööd tulnud teha, igaüks mahuga paarkümmend lehekülge. Madleen tõi välja kõik raskused, mis alguses üliõpilast ees ootavad ja andis ka nõu, kuidas neist kõige lihtsamalt jagu saada. Ülioluliseks pidas ta enesejuhtimise oskust, sest mitte keegi ülikoolis enam tähtaegu ega tegemata töid meelde ei tuleta ja tagasisidet saab samuti vaid n-ö näpuotsaga. Samuti rääkis ta ka selle eriala hüvedest, näiteks prii ligipääs tasulistele veebilehtedele. Kuna eriala talle väga meeldib, siis igasugused raskused on tema jaoks pigem huvitavad väljakutsed ja pakuvad arenguvõimalust, lisaboonusena mõjuvad kõik toredad-lõbusad koolitööd ja vabal ajal ühiselt ettevõetav.

Omalt poolt loodame, et tulevikus näeme teda mitte ainult klassi ees kogemusi jagamas, vaid ka suures meedias ilma tegemas.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

 

Kadrina trükimeedialaager 2018

2.–4. novembril toimus Noorte Meediaklubi korraldatud meedialaager Kadrina keskkoolis, laagri teemaks oli koolilehe kirjutamine. Meie koolist osalesid laagris Liisi Suitsberg, Kaarel Metssalu, Liisalota Kroon, Rasmus Valdmann, Anni Kallas, Andremar Lembergs ja Maria Palk.

Kadrinasse kogunes umbes sadakond gümnasisti ja üliõpilast üle Eesti. Koos veedeti 48 tundi, mille jooksul kirjutati valmis ajaleht nimega „Kadrinaalne virutaja” ning blogi.

Laagris toimus töö järgmistes toimetustes: meelelahutus, välisuudised, siseuudised, arvamus, sport ning foto. Toimetusi juhtisid tegevajakirjanikud ning ajakirjandustudengid. Laagrile lisasid vürtsi veel üllatusesinejad, kelleks oli Tiina Kaukson (Õhtuleht), Anette Parksepp (ERRi portaali toimetaja).

Järgmine laager toimub juba kevadel ning seal on võimalik õppida tegema raadiosaadet, uudiseid, blogipostitust ning vlogg’ima.

Rohkem infot Noorte Meediaklubi kohta saad siit

Maria Palk, 11.M õpilane

 

LÜGil külas filosoof Margus Vihalem

16. novembril käis Läänemaa Ühisgümnaasiumil külas Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudi filosoofia õppejõud Margus Vihalem, kõnelemas 12.M, 12.Ü ning 11.H õpilastele teemal „Milleks on meile vaja filosoofiat?“.

Külalisesineja pidas õpilastele põneva loengu, mille keskmes olid väga sügavad, isiklikud ning olulised küsimused, nagu näiteks: Mis on filosoofia? Milliste küsimustega filosoofia tegeleb? Mis teeb elu mõttekaks ja elamisväärseks? Mis on elu? Milleks on ühiskonnale vaja filosoofiat? Millist kasu annab filosoofia õppimine?

Pärast ülimalt põneva loengu lõppu said ka õpilased võimaluse küsida filosoofilt küsimusi. Külalistunni lõpus jätkus arutelu õpilastega veel filosoofia praktilisuse, loomade õiguste ning keskkonnafilosoofia teemadel.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

 

Raamatukogutunnid rikastavad kirjanduseõpet

Viimase nädala jooksul on 10.H klass saanud kirjandustundi kahel korral pidada Haapsalu raamatukogudes: Haapsalu Lasteraamatukogus ja Lääne Maakonna Keskraamatukogus.

Esimese tunni viis läbi Krista Kumberg hingedepäeval lasteraamatukogu hubases saalis, kus ta tutvustas uuemat noortekirjandust, et õpilased nende seast oskaks sobiva teose lugemiseks valiks. See oli väga inspireeriv tund ja noored leidsid endale just neile sobivad romaanid.

Teine tund toimus 6. novembril keskraamatukogus kirjaniketuuri Sõnaränd raames. Kuna toreda juhusena kattus kirjandusetund kirjanike esinemisega raamatukogus, siis oli sinna vaja lihtsalt kohale minna. Esinesid ja oma tekste esitasid järgmised autorid: luuletaja Andra Teede, näitekirjanikuna tuntud Loone Ots, suvise lavastuse „100 Valget Daami“ autor Piret Jaaks ning sõnamänguliste proosa lühivormide meister Veiko Märka. 10.H õpilased olid eelmises kirjanduse tunnis eeltööna ka nimetatud autoritega tutvunud, raamatukogus sai sellele teoreetilisele tunnitööle elus-ilus jätk. Peale Piret Jaaksi, kes luges järjejutuna üht juba ilmunud novelli, lugesid kõik ette oma veel käsikirjaversioonis olevaid tekste. Saal saadi mitmel korral südamest naerma või muhelema. Nii mõnigi õpilane ja ka siinkirjutaja arvasid, et Veiko Märka peatselt ilmuv „Lingvistiline mats“ on teos, mille kindlasti läbi tahaks lugeda. Koostöö raamatukogudega on koolile tänuväärne võimalus kirjandust õpilastele lähemale tuua, seda elusamaks muuta. Kui kooliajal seal majas ikka aeg-ajalt käia, siis on ka suurem tõenäosus, et õpilased ka oma hilisemas elus sinna satuvad. Seega, läheme ikka ja jälle – kutsutuina ja ka kutsumata.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Tamur Tohver pidas loenguid LÜGis

29. oktoobril pidas LÜGis loenguid Polygon teatri ja teatrikooli üks asutajatest ja lavastajatest Tamur Tohver. Lektor võttis ühendust ettevõtlusnädala ja algatuse Minu Lugu projektijuhiga (Triin Pikk) sooviga jagada oma lugu ettevõtlusega alustamise põhjustest ja ettevõtjaks kujunemise etappidest. Samuti soovis ta jagada oma kogemusi ja teadmisi teatriõppe ja teatritegemise valdkonnast humanitaarsuuna õpilastega. Teise tunni ajal olid kohtumisel kõikide majandusklasside õpilased ja kolmanda tunni ajal 11. ja 12. humanitaarklassi õpilased.

Mõtted ja tähelepanekud majandussuuna õpilastele peetud loengust:

* Ettevõtete tegevusvaldkonnad on erinevad, kuid ettevõtjad lähtuvad oma tee leidmisel eelkõige kutsumusest.

* Oluliseks ressursiks alustamisel ei pea alati olema raha, pigem toetavad oma tee leidmisel soov teha midagi teistmoodi / leida iseenese seest motivaatorid.

* Oluline on koostöö – nii ettevõtlusega alustamisel kui ettevõtte arengu planeerimisprotessis, “leida koht võrgustikus”.

* Tegutseda tuleb südame järgi, teha seda, mis meeldib.

* Mõtete väljendamisel on suureks abiks sõnastada eesmärgid.

* Selgeks tuleb mõelda, mida tegevusega ütleda tahetake / mida oma ellu tahetakse.

* Turg on toodetest küllastunud, valida tuleb oma vaatenurk.

* Investeerima peab  endasse, peab õppima, kogema, seadma sihid.

* Aeg on oluline faktor, sest muutused toimuvad pidevalt, nii muutub ka turusituatsioon ja nii on jällegi uued väljakutsed / võimalused – tuleb katsetada, investeerida, tegutseda.

* Ükski muster ei muutu, kui ei tee midagi teisiti.

* Paindlikkus nii mõtetes kui tegudes on edasiviiv jõud.

Humanitaarsuuna õpilased said aga teada, mida õpitakse Polygoni teatrikoolis, mis sellest sügisest tegutseb ka Haapsalus – see ei keskendugi tulevaste näitlejate väljaõpetamisele, vaid teatriõppe tulemusena õpitakse olema terviklikum ja end paremini tundev ja juhtiv inimene. Selline inimene saab paremini hakkama igal alal, mille ta valib (ka ettevõtluses ja riigiteenistuses). Näiteks õpitakse, kuidas saada inspiratsiooni, kuidas seda hoida, kuidas end hästi väljendada ja kuidas hoida eneseusku – kõiki neid oskusi on vaja igal elualal.

Tamur Tohver rääkis õpilastele, et tema pole kunagi tööl käinud, ta on alati läinud vaid tundi, proovi jne, ühesõnaga ta on teinud kõike, mis on tema jaoks tore. Tavaliselt aga tööd kahjuks toredusega ei seostata, see on pigem sageli väsitav ja stressi tekitav.

Lektor rõhutas, et kõik, mida inimene tahab saavutada, tuleb eelnevalt enda jaoks sõnastada. Ta nimetas seda inimese pealisülesandeks (ehk siis eesmärgiks). Kui see on sõnastatud, siis väheneb ka hirm ebaõnnestumise ees, mis on sageli suureks piduriks. Kõik, mis enda jaoks sõnastatud, saab elujõu ja hakkab toimima / toimuma.

Samuti soovitas Tohver teha tagasivaateid ehk analüüsida oma õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ning kõneles veel paljust muust inspireerivast.

Päriselu oli taas koolis ja inspireeris!

Artikli panid kokku Imbi Raudkivi (majandussuuna juht) ja Tiina Brock (humanitaarsuuna juht)

   

 

“Ole silmapaistev – helkivate aksessuaaride workshop”

1. oktoobril toimus 11. humanitaarklassi õpilastele “Ole silmapaistev – helkivate aksessuaaride workshop”, mida juhendasid EKA moedisaini eriala üliõpilased (LÜGi vilistlane) Karl-Christoph Rebane ja Susanna Kõgel.

Helkivatest ja helkurmaterjalidest esemete, aga miks mitte ka ulmeliste kunstiobjektide loomise töötoad on üks osa Eesti Maanteeameti ja Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna koostöös sündinud projektist. Eesmärk on teadvustada õpilasi enda ja oma lähedaste nähtavaks tegemise tähtsusest ja seda just loomingulisel moel. Paljud meist tahavad välja näha omapärased ja erilised ning helkur või helkiv toode on üks suurepärane võimalus lasta isikupäral särada ka kõige pimedamas öös.

Projektiga seoses leiab aset näitus ”Illuminatsioon”, mis avatakse 1. novembril Telliskivi Loomelinnakus.

Osa töötoas valminud kunstiteoseid pannakse välja kunstikooli ja LÜGi ühisnäitusele Haapsalu Linnagaleriis veebruaris 2019.

Mairi Grossfeldt, huvijuht

   

 

Ansambel Berka pani meeleoluka punkti hõimupäevadele

Reedel, 19. oktoobril lõppes LÜGis Ungari-teemaliste hõimupäevade tähistamine. Nädal aega pakkus söökla ungaripäraseid toite ja õpilased ning koolitöötajad said end proovile panna Ungari-teemalises viktoriinis. Reedel oli kõige selle toreduse finaal. Viktoriinist osavõtjad said kõik meened, mille oli välja pannud Tallina Ungari Instituut. Tore oli, et ka õpetajad ja töötajad sel korral osalesid! Päeva lõpetas aga ansambel Berka Ungarist, kes viibis esmakordselt Eestis ja andis siin kokku mitu kontserti. Ungarlased tutvustasid oma rahvapille ja esitasid traditsioonilisi lugusid.

2008. aastal loodud Ansambel Berka viljeleb moldva csángóde muusikat, mis on Ungari rahvamuusikaaustajate üks lemmikuid. See muusika on levinud Rumeenia aladel elava ungarikeelse rahvusvähemuse seas ja kannab endas veel keskaegseid jooni. Csángóde traditsioonilisteks muusikariistadeks on vilepillid furulya ja kaval, ning viiul, samuti lautopärane instrument koboz ja ja trumm, millel kõlavad ungari, rumeenia ja isegi balkani viisid.

Väga meeldiv oli ka see, et sedapuhku rääkisid kõik ungarlased ka ungari keelt, mille kuulmine siin Eestis väga harukordne on, tõlgiks oli kaasas Siiri Erm-Nairismägi.

Kontserdi lõpuosas oli ka üllatusmoment, mil üks vabatahtlik neiu ja noormees riietati ungari traditsioonilistesse rahvarõivastesse. Ka lisaloo mängimisest Berka ei pääsenud – sedavõrd meeldis nende ehe ja hoogne esitus kuulajaile! Peale kontserti tegi kooli Meediaklubi ka väikese intervjuu bändi ainsa naisliikmega, fännid tegid ansambliliikmetega pilte ja küsisid autogramme. See oli imetore lõpp Ungari päevadele ja ühtlasi kogu 1. perioodile.

Ansambli „Berka” Eestis esinenud liikmed:
Dorottya Tóth – laul ja tantsuõpetus
Szabolcs Endrődi – vilepillid furulya ja kaval ning klarnet
Dávid Botlik – lautopärane pill koboz
András Bergics – viiul, torupill

Ansambli esinemised Eestis said teoks tänu Rahvuskultuuri Fondi rahalisele toele

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Vaata hõimupäevade galeriid siit

     

 

Kirjandustund Haapsalu tänavail

Haapsalu ei saa uhkust tunda just eriti paljude kirjanike üle, seepärast need vähesed, kes meie linnaga seotud on, vajavad erilist meelespidamist ja esiletõstmist. Kuigi võiks eeldada, et gümnaasiumisse tulnud õpilased teavad, kes on Ernst Enno ja kuidas on ta Haapsaluga seotud, siis kogemus on näidanud, et nii see alati pole. Ikka on klassis õpilasi (vahel päris palju), kes ei tea, millise kirjaniku ausammas on Kalda tänaval ja et miks on oluline väike kollane maja endise maavalitsuse  õuel Lahe tänavas või et Vanal kalmistul kesklinnas on nimetatud poeedi haud. Kui ei tea, tuleb õpetada. Seda enam, et Ernst Enno ka siinkirjutaja üks suuri lemmikuid on.

Seetõttu toimus eelmisel nädalal ühel päikselisel päeval 11.H klassil kirjanduslik jalutuskäik Haapsalu tänavail, käes vaid töölehed ja pastapliiatsid. Retk algas kooli lähedalt Enno kodumaja juurest (Lahe 8), kus sai räägitud Enno varasemast elust kuni Haapsalusse kolimiseni ja ka tema tööst Haapsalus koolinõunikuna. Õpilased täitsid lünktekstiga töölehte, mis hoidis neid kuulajaina aktiivseina. Edasi kulges retk Vanale kalmistule Enno ja tema abikaasa hauaplatsi juurde. Seal räägiti Enno elu lõpust ja veidi ka loomingust ja loeti Enno luulet. Ka küünal süüdati Enno kalmul. Sealt edasi viis jalutuskäik Enno ausamba juurde Kalda tänaval, kus tema loomingust põhjalikumalt kuulda sai. Töölehed said lõplikult täidetud, silmaring avardatud ja hing värvilisest-päikselisest sügisest toidetud ning 75 min märkamatult möödunud. Ka sellist õppimist on vahel vaja.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Kogukonnapraktika laat

Kogukonnapraktika laat toimus 15. oktoobril LÜGi aulas. Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

Kogukonnapraktikat tutvustas kogukonnapraktika koordinaator Helen Talalaev Vabaühenduste Liidust.

Programmis osalevad 12.Ü klassi õpilased valisid kogukonnapraktika laadal kohalike vabaühenduste seast endale meelepärased praktikakohad ning osalevad kuu aja jooksul aktiivselt organisatsiooni tegevustes, täites endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet.

Meie noortele pakuvad võimalusi praktikaks Läänemaa Vähiühing, Läänemaa loomade varjupaik, Hoovõtukeskus, Innovatsioonikeskus Innokas, Toidupank, Haapsalu Käsitööselts, LC Haapsalu Valge Daam, Kogukonnatuba, Vabaühenduste Liit, Pällo Noorte Töökoda jt.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

LÜGi VI monarh on Gert Käsk

Alates 5. oktoobrist, kui kuulutati välja LÜGi õplasesinduse VÕLVi juhiks pürgijad, on proovile pandud nende sõnaseadmine, reageerimisvõime, loomingulisus ja nutikus. 9. ja 10. oktoobril toimusid tavakohased debatid, esimese läbiviijaks LÜGi neljas monarh Andree Prees ja teist juhatas debati-staažikas õpetaja Kalle Lõuna.

Hääletamine, otsene ning vabatahtlik (õpilaste valimisaktiivsuseks 83% – võrreldes eelmise aastaga kõrgem!), viidi läbi 11. oktoobril.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi VI monarh on Gert Käsk.

     

 

Lääne-Eesti koolinoorte II ajalookonverents

8. oktoobril toimus LÜGi aulas Lääne-Eesti koolinoorte II ajalookonverents.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilastest esinesid konverentsil:
Liisi Kajo (juhendajad Liisi Karydi ja Valdis Kajo) “Hiiumaa rõhkude valmistamine”,
Brita Lubi (juhendaja Monika Undo) “Libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni”,
Ranar Leisson (juhendaja Knud Jessen) “Haapsalu tänavate nimed läbi aegade”,
Kirke Triin Lembinen (juhendaja Imbi Raudkivi) “Haapsalu koolid 100 aasta jooksul 1918-2018“,
Siim Suitsberg (juhendaja Tiina Brock) “Minu vanaema Maie Seppeli ja vanatädi Liia Belusovi mälestused Siberisse küüditamisest 1949”,

Konverentsi peakorraldajaks oli muuseumipedagoog Karin Mägi, konverentsi modereeris Haapsalu ja Läänemaa muuseumide juhataja Anton Pärn. Külalisesinejaks oli Eesti Mäluinstituudi teadur Hiljar Tammela, kelle ettekanne kandis  pealkirja “”Kes vana asja meelde tuletab…” ehk miks uurida ajalugu?”.

Pärast konverentsi toimus koolimaja tutvustav ekskursioon, mille viis läbi 12.Ü õpilane Kirke Triin Lembinen.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

   

 

LÜGis algasid hõimupäevad

LÜGis avati hõimupäevad, mis sel aastal on pühendatud Ungarile ja ungarlastele. Sel puhul on koolis üles pandud teemakohane infostend ja näitus fotodega Budapestist, mille autor on Ungari aukonsul ja Munkacsy Mihaly nimelise Eestimaa Ungarlaste Ühingu juhataja István Bán.

10. oktoobril toimus ka kohtumine selle ühingu kahe liikmega, kelleks olid Munkacsy Mihaly nimelise Eestimaa Ungarlaste Ühingu liikmed Gabriella Nad ja ühingu juhataja István Bán. Mõlemad esinejad on Eestimaa ungarlased. Gabriella Nad on töötanud pikka aega ka giidina, juhatades Ungari reise. Lisaks tõid külalised kaasa hulganisti kingitusi, mis jagatakse järgmisel nädalal toimuva Ungari-teemalise viktoriini võitjatele, ja raamatukogule annetati mitu eksemplari ungari nüüdiskirjanduse ühe kõige populaarsema ja parema autori János Háy novellivalimik „Budapesti sillad“. Kõik need kingitused ja raamatud on Tallinna Ungari Instituudi poolt.

Kohtumisel õpilastega anti põhjalik ülevaade Ungarist kui maast, ungari keelest, kultuurist ja ajaloost. Sai kuulata nii Ungari hümni, vaadata rahvatantsu kui näha-kuulda Ungari kaasaegset popmuusika esitajaid.  Kohtumise sisse mahtus ka mini keeletund ja vähemalt esmane sõnavara sai küll kuulajatele selgeks. Seda tõendas kohtumise lõpus toimunud viktoriin, mille tublimatele vastajatele jagati Ungarist toodud maiustusi.

Järgmisel nädalal pakutakse õpilastele koolisööklas Ungari kööki tutvustavaid roogasid ja hõimupäevad lõpetab  Ungaris tuntud etnobänd Berka oma kontserdiga.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

    

 

Õpetajate päeva stend „Siis kui meie õpetajad koolis käisid…“

Sedakorda otsustasid meie kooli õpetajad õpetajate päeva puhul vaadata tagasi oma käidud kooliteele. Pärast mõningast kappides, pööningutel ja ajus ringituhlamist leiti nii mõndagi huvitavat, mida teistega jagada. Nii saigi üles pandud stend.

Stend sai huvitav ja emotsionaalne. Fotodel näeme oma ajastu koolivormides püüdlikke tulevasi pedagooge, kelle silmis põles juba siis tuline soov kedagi õpetama hakata.

Igati eeskujulikud õpilased olid need meie õpetajad! Küll nad said häid hindeid ja kiitusekirju! Käekirjad olid justkui näidised. Aga mitte kõikide õpetajate killukesi eluloost ei näe me stendil. Küllap nemad annavad meile edaspidi teada, kuidas neil koolis läks.

Lähemalt saame teada, kuidas koolielu käis, neilt õpetajatelt, kes oma juhtumistest ja eluolust meile kirjutasid. Nagu sealt selgub, ei olnud see koolielu nii lihtne ega roosiline midagi – kontroll õpilaste üle oli kohati päris tugev ja ega õpilasedki alati kukupaid polnud. Vigureid on ikka tehtud.

Küllap see väljapanek on tore vaadata kõigile – praegused õpilased saavad võrrelda oma koolielu oma õpetajate omaga ja õpetajatel oli kindlasti värskendav oma kooliaegset aega meenutada. Kasulik kah!

Anneli Ilves, raamatukoguhoidja

 

Brita Lubi osales ettekandega esimesel Eesti humanitaarainete õpilaskonverentsil

Brita Lubi 12.M klassist osales 28. septembril Tartus toimunud Eesti esimesel humanitaarainete õpilaskonverentsil HUNTS ettekandega „Libahunt rahvapärimuses ja kirjanduses“. Ettekanne põhines Brita Lubi eelmise aasta uurimistööl „Libahundimotiivi muutumine rahvapärimusest nüüdiskirjanduseni“.

HUNTSi eesmärk on aidata teadvustada humanitaarainete vajalikkust, parandada humanitaarteaduste mainet ühiskonnas ning pöörata õpilaste tähelepanu humanitaarteadustele võimaliku edasise atraktiivse karjäärisuunana. HUNTS toob kokku õpilased ja teadlased tutvustama oma värskeid mõtteid ja vaateid ning arutlema uute ja innovaatiliste meetodite üle, valmistades sel moel ette uut põlvkonda humanitaarteadlasi ja suurendades humanitaarteaduste kõlapinda. Tänuväärne on veel see, et õpilased saavad  konverentsil vahetut tagasisidet.

HUNTSi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum ja Hugo Treffneri Gümnaasium.

Brita Lubil on HUNTSi kohta vaid positiivseid sõnu. Lubi: „Üritus andis juurde esinemiskogemust ja näitas, milliseid teemasid on teised käsitlenud. Peale igat kolme-nelja ettekannet toimus teemade arutelu ning kommenteerimine. Sain kiita. Samuti mainis üks korraldajatest, et minu töö tundus olevat pigem ülikooli esimese või teise kursuse tudengi ettekanne kui gümnaasiumiõpilase oma. Kindlasti soovitaksin HUNTSil osalemist ka teistele.“

Rahule jäid ka korraldajad, mainides, et humanitaarteadlastel on, mida maailmale öelda ja maailmaga jagada!

Loe HUNTSist lähemalt ja Brita Lubi ettekande kokkuvõtet siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Brita Lubi uurimistöö juhendaja

 

Sinilinnuaeg

24.-28.09 said tuule tiibadesse meie sinilinnud. Esmaspäeval teatati 10. klasside õpilastele nende 12. klasside ristijad. Teisipäev oli kõigile hoovõtuks ning kolmapäeval läks programm hooga lahti. Ristitavad said enne tunde enda hoole alla muna ning neid kostitati erinevate ülesannetega. Kolmapäeval ehk esimesel teemapäeval „Eelmise sajandi disko“ oli kool täis tõeliselt stiilseid diskotajaid ning aulas viidi pikal vahetunnil läbi lõbusaid ühismänge. Neljapäeval, mil traditsiooniks on kanda vaid sinist, tutvuti mänguliselt kooli reeglitega. Õhtul toimus värvikas nö katsumuste rada, kus tuli kümnendikel läbida mitmeid töötube ja takistusradu, mis kulmineerus vande andmisega. Reedel kinnitasid pidulikud kümnendikud allkirjaga oma Sinilinnuajast osavõttu ja vandes antud lubadusi. Kogu ettevõtmisest ei puudunud ka “Munatants” ja ,,kommirünnak”!

 Johanna Liiv, 12.H õpilane

Projektijuhid Anette Marilin Villand ja Gert Käsk

Fotod Anni Kallas ja LÜGi õpilaste erakogu

Vaata pildigaleriid siit

     

 

Maailmareligioonide päev Tallinnas

25. septembril 2018 käisid Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10.H ning 12.Ü õpilased Tallinnas, tutvumas erinevate usunditega. Õpilased külastasid islami kultuurikeskust, Tallinna juudi sünagoogi, krišnaiitlikku templit ning osalesid paavst Franciscus I missal.

Päev algas külaskäiguga Eesti islami keskusesse. Kohtuti Rauno Ruusiga, kes kõneles õpilastele lühidalt islamiusu aluspõhimõtetest. Kõneldi Koraanist ja Muhamedist, moslemite toidu- ja palvetamistavadest, palverännaku tegemisest Mekasse ning ka Eesti islami koguduse tegevusest. Õpilased said ka vahetult tuttavaks islami kultuuri eripäradega – näiteks pidid ka õpilased pühakotta astudes võtma jalast kingad ning tütarlapsed pidid juuksed katma salliga.

Seejärel kiirustati Tallinna juudi sünagoogi. Sinna saabusid õpilased just siis kui lõppes juutide sukkoti-püha jumalateenistus, mistõttu oli maja täis koguduseliikmeid. Siiski leiti aega, et ka seal tutvustada õpilastele judaismi aluspõhimõtteid – anti ülevaade juudi usupühadest, juutidele eriomadest käskudest ja keeldudest jne. Enim avaldas õpilastele muljet 2007. aastal valminud sünagoogi imepärane sisearhitektuur – eelkõige sünagoogi saali kaunid puitnikerdused. Nii nagu igas pühakojas, tuli ka seal austada kohalikke usutavasid – poisid pidid panema pähe kipa ehk pigimütsi, et mitte astuda jumalakotta paljapäi.

Kolmandaks külastati Tallinna Krišna Teadvuse Ühingu templit. Krišnaiitlus on hinduismist välja kasvanud usuvool ning juba säärase templi olemasolu Tallinnas tuli enamikele õpilastele üllatusena. Seal tutvustas oma usku õpilastele munk Lennart ehk Lila-shuka das. Enamikele õpilastele meeldis just see külaskäik kõige rohkem – krišnaiitlus tundus kõigist usunditest kõige eksootilisem ja sestap ka kõige huvitavam. Lisaks oma usu loenguvormis tutvustamisele ja õpilaste küsimustele vastamisele Lennart ka laulis õpilastele olulisimat krišnaiitlikku mantrat „Hare Krišna“. Ka õpilased said võimaluse kaasalaulmiseks. Lisaks said õpilased krišnaiitide juures ka süüa maitsvat indiapärast taimetoitu.

Viimaks külastasid õpilased ka paavst Franciscuse missat Tallinna Vabaduse väljakul. Et Rooma paavstiga oli kohtuma tulnud üle 10 000 inimese, tähendas see õpilastele teatavaid ebamugavusi – pikalt tuli seista järjekorras ning hiljem jaheda sügisõhu käes püstijalu paavsti saabumist oodata. Et väljakule oli kogunenud suur hulk inimesi, tuli leppida ka pideva trügimisega. Ladinakeelset pikka jumalateenistust oli raske jälgida. Kõigest sellest hoolimata olid aga õpilased õnnelikud, et neile avanes võimalus paavsti ise, oma silmaga lähedalt näha ning sellest olulisest üritusest osa saada.

„Maailmareligioonide päev“ oli pikk ja mitmekülgne ning silmaringi avardav. Samas oli nelja erineva usundiga tutvumine õpilastele ka väsitav, mistõttu kõigil oli ka hea meel õhtul kella seitsmeks tagasi koju Haapsallu tulla.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

    

 

2017/2018 õa

2018

Noore looduskaitsja kursus Junior Ranger 2018

Kursus on korraldatud Keskkonnaameti poolt ja toimus kõigis Eesti rahvusparkides juuni lõpus/juuli alguses. Eesmärgiks on tutvustada õpilastele looduskaitse põhimõtteid ning keskkonnakaitsjate tegevusi ühe rahvuspargi näitel. Kursuse käigus õpitakse uusi liike ja nende uurimismeetodeid, tutvutakse kohaliku kultuuripärandiga, matkatakse looduses. Sihtrühma õpilased (6.-12. klass), kes soovisid osaleda, saatsid kandideerimiseks motivatsioonikirja. Igas rahvuspargi keskuses sai osaleda kuni 20 õpilast. Õpilased kursustele valiti välja motivatsioonikirjade põhjal.

Noore looduskaitsja programmi algatas Euroopa Kaitsealade Liit (EUROPARC Federation) – üleeuroopalist kursust korraldab föderatsioon alates 2002. aastast, Eestis on kursusi korraldatud 2004.aastast. Lähemalt saab kursuste kohta lugeda siit.

Matsalu Rahvuspargis toimus kursus 26.-28. juunil 2018, Algallika külalistemajas. Meie koolist osales kursusel Kirke Triin Lembinen 11.Ü klassist, Piia Tomingas 12.M klassist ja Sirli Leesment 12.H klassist. Kursuse läbimise kohta said kõik kolm ka tunnistuse.

Kolme päeva tegevustesse mahtusid järgmised loengud ja tegevused:

• millega uuritakse 21.sajandil linde
• teod ja karbid Eesti looduses ja inimeste elus
• pisiimetajate töötuba (püük, vaatlused, tegevusjäljed)
• veeohutuspäev Varblas
• veematk, surfhunt
• fotojaht
• vaba aja tegevused

Kirke Triinu tagasiside:

“26. juunist kuni 28. juunini osalesin Matsalu rahvuspargi noore looduskaitsja kursusel Junior Ranger 2018. Kursusel käsitleti erinevaid teemasid ja peeti nende kohta loenguid.

Esimesel päeval oli teemaks salajased, avalikud ja lendavad kaamerad meie metsades ehk kuidas ja millega 21. sajandil linde uuritakse. Läbi selle teema õppisin tundma röövlinde ja erinevaid kaameraid, mida kasutatakse loomade vaatlemiseks nagu näiteks droonid ja rajakaamerad. Teiseks teemaks oli imetajate töötuba, kus räägiti Eestis elavate imetajate liikidest ja seejärel panime lõkse üles pisinärilistele. Järgmisel hommikul õnnestus üle 25 pandud lõksust kätte saada ühe väike-karihiire laip, keda me ka hiljem lahkasime.

Teisel päeval rääkisime tigudest ja karpidest looduses ja inimese elus. Õppisin tundma liike, kes elavad Eestis ning mida nad söövad ja kuidas elavad. Hiljem sai näha ka väljaspool Eestit leiduvaid karpe ja tigusid. Olin üllatunud, kui mitmekesine on tegelikult karpide ja tigude elustik.

Kolmandal päeval räägiti meile ka veeohutusest ja sellest kuidas hädasolijat vees aidata.

Hommikul vara käisime ka linnulaulu kuulamas. Kuulsime küll väheseid linde, kuid märkasime looduses mitmeid orhideeliike ja rääkisime nendest ja lindude elust.

Kursusele kandideerimiseks kirjutasin motivatsioonikirja, kus tuli kirjutada oma varasemast kokkupuutest Matsaluga rahvuspargiga ja seosest loodusega.

Kokkuvõttes olen selle võimaluse eest väga tänulik ja mul on hea meel, et osalesin, kuna sain palju uusi kogemusi ja teadmisi, mida mul tulevikus kindlasti vaja läheb.”

Kirke Triinu arvates olid kolm päeva looduses väga huvitavad ja silmaringi arendavad. Lisaks eelnimetatud teadmistele kogus ta teadmisi ka selle kohta, kuidas looduses käituda/toime tulla, jätkusuutliku majandamise põhimõtete kohta ning õppis kolme päeva jooksul loodust vaatlema ja märkama.

Palju õnne Kirke Triinule, Piiale ja Sirlile kursuse eduka läbimise ja lõpetamise eest! 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

   

 

10.LR Roosta seikluspargis

8. juunil 2018 veetsime kauni pärastlõuna Roostal. Käesoleva aasta alguses toimus SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid poolt korraldatud veebikonkurss „1982“, mille veebinäituse võitis Doora Elmi ja võistkondlikult 10.LR klass. Autasuks oli tasuta seikluspargi külastus kogu klassile. Õpilased otsustasid selle võimaluse nüüd kasutada ja lõpetada õppeaasta sportlikult. Ilm oli igati soodne ja tuju hea.

Seikluspargis on kõigepealt vaja ära kuulata instruktorite nõuanded, peale panna ronimisrakmed, läbida õpperada ja alles seejärel tohib minna kolmele erineva raskusastmega rajale. Sinine rada on kõige kergem. Elemendid on ühe meetri kõrgusel maapinnast. See on mõeldud lastele ja ka teismelistele, kes tahavad oma võimetes selgusele jõuda.

Punane rada on raskem ja sobib endas kindlatele seiklejatele. Elemendid on paigutatud 4-5 m kõrgusele. Kõige raskem on must rada. Tegevus toimub 8-10 m kõrgusel. Sobib sportlikele inimestele. Radasid pidevalt hooldatakse ja täiustatakse.

Aga ega ei peagi kõiki radasid läbima. Saab tegutseda vastavalt isiklikele võimetele. Kui enam ei jaksa, siis saab lihtsalt puhata või mere ääres jalutada.

Enamik õpilastest oli selles pargis juba varem seigelnud. Siiski jäid kõik väga rahule – oli see ju viimane võimalus sel õppeaastal ühiselt aega veeta.

Varje Sild, 10.LR klassijuhataja

       

 

10. LR õppepäev Tallinnas

17. mail 2018 viibis 10.LR klass õppepäeval. Külastasime tervishoiumuuseumi ja loodusmuuseumi. Mõlemad muuseumid asuvad Laial tänaval.

Tervishoiumuuseumis oli võimalik vaadata püsinäitust „Avameelselt Sinu kehast“. Kaasaegne ja põnev näitus inimanatoomiast. Teematubades on põhjalikult näidatud inimkeha erinevad elundid. Erinevate eksponaatide kaudu saab iga huviline täieliku info meie anatoomiast ja füsioloogiast. Paljud eksponaadid on „käed külge“ – läbi praktika teadmiste poole.

Väga põnev näitus on „Elada või mitte?“. Küsimus on suhkrus, mis ümbritseb meid igal pool, avalikult ja peidetult, looduslikult ja keemiliselt. Kui palju on suhkrut erinevates toiduainetes? Millal on suhkrut liiga palju? Kas saab ka ilma?

Loodusmuuseumis oli põnev näitus „Müstiline ürgmeri“. Kas te teate, et meie tänapäevane Eesti asus 600 miljonit aastat tagasi hoopis lõunapoolkeral. Näitus tutvustab seda pikka arengut ürgmere põhjas, minevikust tänapäeva. Baltika ürgmeres elasid eriskummalised olendid. Näitus on teostatud tänapäeva arvutitehnikat kasutades. Lisaks on võimalik vaadata ka 360 kraadi VR filmi, mis kestab umbes 8 min.

Kõrvalsaalis oli huvitav näitus Läänemerest. Ülemistel korrustel on võimalik süsteemselt tutvuda kogu Eesti loodusega.

Õhtul külastasime Vene Teatrit. Teater asub endises Gloria Palace kinos. Hoone projekteeris lätlane Fridrihs Skujinis ja hoone avati 05.10.1926 F. W. Murnau filmiga „Faust“. 1930. aastal avati samas hoones ka tantsulokaal. Kino töötas 1940. aastani. Teater asutati pärast 2. maailmasõda ja esimene etendus toimus selles teatris 15.12.1948. Hoone on väga ilus, omapärane, luksuslik. Enne etendust mängis kohvikus Nõmme muusikakooli õpetaja harfi. Imeline elamus!

Vaatasime Boriss Vahtini etendust „Üks täiesti õnnelik küla“. Filosoofiline mõistujutt ühe Vene küla Aadamast ja Eevast – Mihhejevist ja Polinast. Lugu inimkonnast, kes oskab armastada ja töötada. Tragöödia on tihedalt põimunud õnnelootusega. Armastuse võimalikkusest sõja tingimustes.

Näidendi autor on Peterburi 1960-ndate aastate kirjandusrühmituse Linlased liige. Etendus toimus vene keeles, aga kõigil soovijatel oli võimalus kasutada tasuta kõrvaklappe, kust sai kuulata tõlget eesti keelde.

Varje Sild, 10. LR klassijuhataja

 

11.Ü klassi õpilased osalesid 29. mail heakorraüritusel Linn Lilleliseks

Heakorrapäeva eesmärk oli ühendada erivajadustega ja erivajadusteta noori ja teha koos heakorratöid.

Tegemist on üleriigilise projektiga, mis toimus juba 12. korda. Osalejad jagati rühmadeks ja seejärel õpiti üksteist lähemalt tundma – üheks eesmärgiks oli erivajadustega noorte lõimimine. Lisaks Haapsalu noortele osales ürituse  ka Tallinna õpilasi.

Järgnesid heakorratööd, põhiliselt tegeleti prügi koristamisega. Algselt reklaamitud lillede istutamine jäi ära proosalisel põhjusel – lilled on juba istutatud.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

  

 

11.Ü ja 11.H õpilased Viljandis õppereisil

11.Ü ja 11.H õpilased käisid 24. mail Viljandis õppereisil. 11.Ü õpilased tutvusid Viljandi kultuuriakadeemiaga ning 11.H õpilased Kondase Keskuse ja Ugala teatriga. Ühiselt külastati Pärimusmuusika Aita, Viljandi vanalinna ja Lõhavere linnust.

11.Ü õppereis sai alguse kultuuriakadeemia nn muusikamajast, seejärel tutvusime ka ülejäänud kahe majaga. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias tutvustas meie vilistlane Brita Kaljuvere õpetatavaid erialasid. Õpilased osalesid õpitoas, mille käigus tuli usaldada kaaslast pimesi ja panema proovile olla juhtija või juhitav.

Ugala teatris said õpilased ülevaate eesriidetagusest maailmast, Kondase keskuses õpiti tundma Eesti ühe omapäraseima naivismi esindaja loomingut. Paul Kondase looming tekitas õpilaste seas elavat arutelu.

Pärimusmuusika Aidas saadi põhjalik ülevaade pärimusmuusika teabekogust ja pärimusmuusika traditsioonist Viljandis.

Kultuuriakadeemia tudeng Anna-Maria tegi meile meeleoluka ekskursiooni Viljandi vanalinna tänavatel ja lossimägedes. Tagasiteel külastasime muinasaegset Lõhavere linnust, Madisepäeva lahingus langenud vanem Lembitu kodulinnust. Eelmisel õppeaastal külastasid ühiskonnaainete õppesuuna õpilased Läänemaa muinaslinnuseid ja oskasid seetõttu hinnata näha ka linnuse eripärasid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

   

 

11.Ü õpilased tutvumas õigusteadusega

18. mail andis kursuse “Inimene ja õigus” raames üldhariva loengu õigususteadusest ringkonnaprokurör Indrek Kalda. 21. mail tutvusid õpilased Haapsalu kohtumajas toimununud istungitega. Täiendavaid selgitusi jagasid kohtunik Piia Jaaksoo, kohtuistungi sekretär Gerda Raidla ja prokurör Indrek Kalda.

Loengus andis prokurör Kalda ülevaate Eesti õigussüstee

mist, õigusteaduse õppimise võimalustest ja iseenda tööst. Loengu käigus tutvustas prokurör erinevaid kaasuseid. Enim arutelu tekitas kohtuotsus aastast 2015, mille järgi mõisteti süüdistavale KarS § 114 alusel 15-aastane vangistus.

Pärnu Maaakohtu Haapsalu kohtumajas  õnnestus vaadata kahte erinevat kohtuistungit. Mõlema istungi kohtunik oli Piia Jaaksoo ja kohtuistungi sekretär Gerda Raidla. Esimese istungi prokuröriks oli Indrek Kalda. Kohtualune oli noor meessoost isik, keda süüdistati narkootiliste ainete omamises ning tarvitamises. Tegemist oli kriminaalasjaga, ent juhul kui konfiskeeritud kanepi hulk olnuks 0,12 g võrra väiksem, olnuks tegemist väärteoga. Noormehele määrati karistuseks üks aasta tingimisi vangistust 15-kuulise katsejaga.

Teine istung toimus videosilla vahendusel. Prokurör asus Paides, advokaat ja kannatanu esindaja Tallinnas ja kohtunik Haapsalus. Tegemist oli eelistungiga, mille käigus lepiti kokku kohtuistungite toimumise aeg ja täpsustati tehnilisi küsimusi.

Enne istungite toimumist tutvustas kohtuistungi sekretär Gerda Raidla meile kohtumaja. Esimese istungi vaheajal jagas täiendavaid selgitusi Indrek Kalda. Kahe istungi vahepealsel ajal tutvustas oma tööd ja vastas küsimustele kohtunik Piia Jaaksoo.

Õpilased kinnistasid loengu ja kohtumaja külastusega enda seniseid teadmisi ja laiendasid silmaringi. Samuti mõistetakse nüüd paremini kohtuniku töö iseloomu.

Õpilane Tailia Leer: “Mõistsin, et kohtuniku töö on väga vajalik. Samas on see üks raksemaid töid, sest see nõuab väga suurt tähelepanuvõimet, julgust ja vastutust.”.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, sotsiaalsuuna juht

  

 

Arvustuste kirjutamise võistlus Ulakass

Ulakass on arvustuste kirjutamise võistlus, mis tänavu toimus juba 16. korda. Arvustamiseks valitav eesti või välisautori ilukirjanduslik teos peab olema ilmunud (esmakordselt eesti keeles) ajavahemikus 2008-2018.

Meie kooli õpilased olid tänavu väga aktiivsed arvustuste kirjutajad.

3. koha pälvis Piia Tomingas 12.M klassist, kelle töö kandis pealkirja „Aken sürreaalsusest olevikku“ (juhendaja Monika Undo). Nimelt arvustas Piia Tomingas kogu „Ringtee laotuses“, autoriks Aare Kristoforos Arndt. Muide, kuna autorile Piia arvustus väga meeldis, kinkis ta tänutäheks Piiale kõik oma kogud koos pühendustega.

Konkursil osalesid veel Carmen Köster 11.M klassist (juhendaja Monika Undo, Kristiina Köster 12.M klassist (juhendaja Monika Undo), Liivia Lints 12.H klassist (juhendaja Tiina Brock), Jarita Maaria Rintamäki 11.M klassist (juhendaja Monika Undo), Liisa Rootare 12.H klassist (juhendaja Tiina Brock), Madleen Vapper 12.H klassist (juhendaja Tiina Brock).

Võistlusele esitatud arvustusi saab lugeda siit

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Mudel Euroopa Parlamendi sessioon välismaal

Osalesin EPBSR Poola sessioonil, mis on lahti kirjutatuna Läänemeremaade Mudel Euroopa Parlamendi sessioon.

Eesti delegatsiooni kuulusid peale minu veel neli noort ja arukat õpilast, kes olid valitud koolidest üle terve Eesti. Meiega oli kaasas Euroopa Maja peadirektor. Eestist lahkusime 10. aprilli hommikul lennukiga. Esimene päev oligi delegatsioonide kohale sõitmise päev Poola linna Ilawasse. Mul oli sel päeval sünnipäev ja minu „host“ perekond õnnitles mind õhtul kohale jõudes imearmsalt.

Poolas olime ajavahemikus 10.-15. aprill. Ilm oli terve nädala imeline. Esimesel päeval oli päikseline ja soe, ligi 27 kraadi. Teised päevad olid üldiselt veidi jahedamad ja sadas ka vihma, aga õhk oli meeldivalt kevadine.

Teisel päeval olid meil koolis „teambuilding“ tegevused. Tutvustasime ennast ja mängisime erinevaid meeskonna ühtsuse loomiseks mõeldud mänge. Õhtul algas meil töö komisjonides. Mina olin õigus-, kodanikuvabaduste ja turvalisuse komisjonis ja meie põhiprobleemiks oli, millise seisukoha peaks Euroopa Liit võtma separatistide liikumise osas. Komisjoni töö näeb välja nii, et esiteks otsitakse välja probleemid, mis antud teemaga seoses tekivad ja seejärel otsitakse neile toimivad lahendused. Need  kantakse ette üldkogu ees ja üldkogu otsustab seejärel, kas resolutsioon võetakse vastu või ei.

Meie komisjoni töö sujus väga kenasti. Tekkisid mõned lahkarvamused, aga me jõudsime enamuses lõpuks ühele arvamusele. Meie komisjoni resolutsioon võeti vastu.

Lisaks töötamisele tehti meile ka tuur Ilawas, mille käigus saime näha linna ümbruses olevaid vaatamisväärsusi. Tore ülevaade Poola kultuurist anti meile kolmandal õhtul toimunud kultuurilisel üritusel. Viimasel hommikul oli kohe kahju ära tulla.

Meeletult vahva kogemus oli ja ma soovitan kõigile, kes soovivad oma ellu tuua põnevust, intelligentseid arutelusid ja tutvuda uute suurepäraste inimestega minna MEPile. MEP sessioonid toimuvad Eestis ja sealt saab edasi minna ka rahvusvahelistele MEPidele. Peaasi on olla julge ja haarata võimalusest!

Helen Lember, 12.H õpilane

  

 

Koolinoorte meistrivõistlustel curlingus 6. koht

Koolinoorte meistrivõistlustel curlingus, mis toimusid 19. aprillil 2018 Tallinnas Tondiraba jäähallis, saavutasid tubli 6. koha LÜGi 11.LR õpilased Joosep Altmets, Joosep Lillemägi, Karl-Ruuben Kauksi ja Raul Paju. Võistkonna liikmetest kaks olid varem ühe korra curlingut mänginud ja kaks noormest õppisid mängu kohapeal selgeks.

Esimese mängu Kristiine Gümnaasiumi vastu võitsid poisid kindlalt 3:1. Järgmises raundis jäädi napilt alla Rahumäe Põhikooli võistkonnale 0:1. Finaalis tuli tunnistada Tallinna Läänemere Gümnaasiumi paremust.

Kindlasti on meie kooli õpilased ühe uue kogemuse võrra rikkamad, mis annab kindlust järgmisel aastal taas osaleda ning kõrgemale kohale pürgida.

Koolinoorte curlingu võistluse võitis Rocca al Mare, II koha sai Tallinna 32. keskkool ja III koha Tallinna Läänemere Gümnaasium.

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

  

 

Õpilaste teadusfestival 2018 – vabatahtlikud abilised Johanna Jõgi ja Marie Põlluaed 10.LR klassist

Õpilaste teadusfestival 2018 toimus 12.-13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis (ERM). Lisaks tööde autoritele ja juhendajatele olid festivalile oodatud vabatahtlikud abilised, kes juba kolmapäeval, 11. aprilli õhtul ERMis ettevalmistustega alustasid.

Vabatahtlikuna töötamist koordineerib Eesti Teadusagentuur. Õpilased, kes osalevad teadustööde riiklikul konkursil ja on kandideerinud Noore uurija stipendiumile, on Õpilaste Teadusliku  Ühingu (ÕTÜ) liikmed. ÕTÜ taaskäivitati 2004. aastal. Lähemalt saab ühingu tegevusest ja ajaloost lugeda siit.

Noore uurija stipendiumikonkursist saab lugeda siit.

2017. aasta Noore uurija stipendiumikonkursi stipendiaadid on ka meie õpilased Johanna Jõgi ja Marie Põlluaed 10.LR klassist. Nemad said kutse osaleda vabatahtlikuna festivali töös, mida nad ka kolme päeva jooksul Tartus tegid.

Tüdrukute muljed:

Johanna: “Võtsin vabatahtlikuna osa tänavusest Õpilaste Teadustööde Festivalist. Seda korraldas Eesti Teadusagentuur. Selle asutuse kaudu festivalist kuulsimegi.
Festival toimus Eesti Rahva Muuseumis ja seda külastas ligi 2700 teadushuvilist. Vabatahtliku töö oli minu jaoks uus kogemus. Teha oli palju. Kaelakaartide sorteerimine, töötubade ettevalmistamine ja isegi restoraniala valvamine ja tagasiside küsimustike täitmine. Viimased ülesanded olidki ehk kõige vahvamad. See on küll kulunud fraas, aga kohtusime siiski paljude toredate inimestega ning saime palju mõtlemisainet tulevikuks. Kolme päeva jooksul oli ringijooksmist-sättimist-sehkendamist muidugi päris palju, aga see kogemus oli seda väärt. Kavatsen osaleda ka järgmisel aastal. Kas vabatahtlikuna või oma uurimustööga, seda näitab aeg.”

Marie: “Seekordne Õpilaste Teadusfestival toimus Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Mina sain ettepaneku vabatahtlikuks tulla Noore uurija stipendiumikonkursi koordinaatorilt Teadusagentuurist. Kolm Tartus veedetud päeva olid väga huvitavad ja tegemisi täis. Minu ülesandeks oli abistada osalejaid ja külastajaid, andes neile vajalikku infot bussiaegade või festivali kohta. Vabatahtlikuks olemise ajal tutvusin väga paljude huvitavate uute inimestega. Kindlasti soovitan ka teistel osa võtta vabatahtlikust tööst, sest rõõm tööst ja inimesed, kellega koos töötada, on seda väärt.”

Soovime vahvat avastamisrõõmu teadusmaailmas Johannale ja Mariele 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Õpilased käisid tutvumas Haapsalu kogudustega

Neljandal perioodil käisid valikaines „Usundiõpetus“ osalenud õpilased tutvumas erinevate Haapsalus tegutsevate usuorganisatsioonidega.

Esmalt tehti tutvust suuremate kristluse vooludega. Katoliiklust tutvustas õpilastele külalisesinejana kooli kutsutud filosoofiadoktor Heiki Haljasorg. Õigeusuga tutvuti promenaadil asuvas Maria-Magdaleena kirikus ning vana surnuaia juures asuvas Neeva Aleksandri kirikus. Õpilastele kõnelesid õigeusust preestrid Jüri Ilves ja Daniel Lepisk. Luterlust tutvustas õpilastele piiskop Tiit Salumäe Jaani kirikus.

Seejärel said õpilased ülevaate ka Haapsalus tegutsevatest väiksematest kristlikest konfessioonidest. Käidi külas Endla tänaval Seitsmenda Päeva Adventistide Haapsalu koguduses ning külastati ka sealsamas üle tee asuvat metodisti kirikut. Oma usust kõnelesid adventkoguduse pastor Marge Randlepp ning metodisti pastor Urmas Rahuvarm. Järgmisel tunnil külastati Haapsalu Baptistikogudust ning kogudusevanemat Eenok Palmi ning ülejärgmisel tunnil Haapsalu Vabakogudust, kus Valdo Nõlvak kõneles nelipühi liikumisest ning vabakogudustest.

Viimaks tutvuti ka teiste Eestis tegutsevate religioonidega. Mittekristlikke usuorganisatsioone on Eestis märksa vähem kui kristlikke. Haapsalus korraldati külaskäik vaid  Jehoova Tunnistajate Kuningriigisaali. Ida religioone tutvustas õpilastele aga külalisesinejana kooli tulnud krišnaiitlik munk Lennart Eistre ehk Lila Shuka-Das.

Kokku külastati 8 erinevat kogudust ning kohtuti klassiruumis 2 külalisesinejaga. Ekskursioonid kogudusehoonetesse ning tutvumised eri usutunnistuste esindajatega andsid hea laiahaardelise ülevaade Eesis tegutsevatest usuorganisatsioonidest. Põhjalikult õpiti tundma ka Haapsalu linna – nii mõnegi hoone puhul olid õpilased tõeliselt üllatunud, et tegemist on kogudusehoone, mitte elumajaga.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

     

 

Tutipidu

12. aprillil oli Läänemaa Ühisgümnaasiumi abiturientidel tutipidu, mis tähistab ühe teekonna lõpu algust.

Tutipeo vaatenurgad

Korraldajate vaatenurk:

Meie üheteistkümnendikena järgisime traditsioone ja leidsime, et Tutipidu on kõige mõistlikum läbi viia kasutades keskustesüsteemi ehk abiturendid käivad klassidena töötubades, kus on erinevad ülesanded. Tutipeo päevaks olid meil valmis neli töötuba: sinilindude voltimine, ,,LÜGi viimase kirja postkast’’, klassijuhataja tund ja ringmängude jaam. Pärast töötubades askeldamist koguneti aulasse, kus lõpetajaid ootasid ees veel mõned üllatused. Olime kutsunud esinema Haapsalu Linna Algkooli 1.C klassi oma Playback Show etteastega. Näha oli, kuidas esitus abiturentidele meeldis ja mälestusi esile kutsus. Lisaks olime teinud neile ühislaulu, mis samuti kirevaid emotsioone tekitas. Kõik abituriendid lugesid ka tutipeolise vannet. Peale seda kinkisime neile enda poolt valmistatud küpsised, mille küljes olid sedelid õpetajate poolt koostatud iseloomustustega. Lõpetuseks võtsid sõna veel huvijuht Mairi ja direktor Ain. Oli südantsoojendav näha abiturentide rõõmsaid ja ka mingil määral kurbi emotsioone. Jääme neid igatsema!

Koolitöötajate vaatenurk:

Direktorile meenus oma kooliaeg ning tekkis nostalgiline tunne. Samuti oli tema arvates tegu väga armsa üritusega ning tekkis pisikene kahjutunne – nimelt sai ta koos abiturientidega veeta nii vähe aega koos.

Klassijuhatajate sõnul oli väga tore vaadata, kuidas kolme aastaga on väikestest häbelikest kümnendikest sirgunud võimekad ja arukad noorukid. Samuti tekitas tutipidu neis väga positiivseid emotsioone – kajama jäid märksõnadena armas ja südamlik. Tore oli vaadata, kuidas abiturientide nimel oldi vaeva nähtud.

Abiturientide vaatenurk: meie jaoks oli tegu äärmiselt südamliku ja hästi armsa üritusega. Eriti jäid silma särasilmsed üheteistkümnendikud, kes tegid seda üritust suure rõõmuga. Väga meeldis selleaastane söögikorraldus, nimelt teenindasid üheteistkümnendikud kõiki abituriente ning kaetud olid lauad ka koridoris – kamp sai olla kenasti koos. Tore oli ka see, et panustati ühistegevustele – klass sai koos mängida ja viimast korda titekaid asju teha. Üldmulje oli väga tore – sai nutta, sai naerda, sai viimast korda koolis ringi möllata.

Gert Käsk, Hanna-Liina Salumets, Kaarel Koit, Johanna Rasu

   

 

Emma Katariina Paajanen osales õpilaste teadustööde riikliku konkursi teises voorus

11.M klassi õpilase Emma Katariina Paajaneni uurimistöö „Perekond kaasaja Eesti noortekirjanduses“ valiti õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru. Nii osaleski Paajanen õpilaste teadusfestivalil 12.-13. aprillil Eesti Rahva Muuseumis oma uurimistööd tutvustava stendiettekandega. Tänavu juba 17. korda toimunud konkursi eesmärgiks oli tõsta noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele. Žürii esimees Krista Aru oli sunnitud nentima, et tase oli väga kõrge ja ühtlane. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak tõdes: „Te kõik olete võitjad ning Eesti teaduse edendajad. Innustan kõiki konkursil osalenuid jätkama ja end tulevikus teadusega siduma.“

Emma Katariina Paajanen: „Mõlemad päevad olid täis melu ja möllu. Töid oli väga erinevaid − alumiiniumpatareidest kuni rahvariiete valmistamiseni. Eriti üllatasid mind algklasside õpilased, kes oma postrite ja töödega väljas olid. Rahvast käis mõlemal päeval palju. Sain oma tööst palju rääkida nii retsensentide, juhendajate kui ka külastajatega. Minu töö vastu tundsid huvi nii kirjanduseõpetajad kui ka kirjastuses töötavad inimesi. Samuti üllatas mind, kuidas mõned reaal- ja loodusteemaliste uurimistööde juhendajad peatusid minu töö juures ning alustasid vestlust. Kahe päeva jooksul sain oma uurimistööst rääkida  14 tundi. Festivali päevad olid küll pikad, kuid vägagi kogemusterohked.“

Loe Emma Katariina Paajaneni uurimistöö kokkuvõtet „Õpilaste teadustööde riikliku konkursi kogumik 2018“ (lk 101).

Vaata ka videot (alates 1.06). Video autor Madis Leppik.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, uurimistöö juhendaja

 

 

ÜRO noordelegaadi kohtumine 12. klassidega

Kolmapäeval, 11. aprillil külastas Läänemaa Ühisgümnaasiumit ÜRO noordelegaat Kätlin Kuldmaa. Delegaat viis 12. klasside õpilastele läbi töötoa, mille eesmärgiks oli panna õpilased mõtlema, kuidas muuta maailma paremaks.

Läbi töötoa tutvustati õpilastele Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni ning ÜRO kestliku arengu eesmärke. Arutleti teemade üle nagu säästev areng, inimõigused, vaesus, sooline võrdõiguslikkus, riikidevaheline koostöö ja keskkonnaprobleemid.

Töötuba oli korraldatud mitmekesiselt ja haaravalt – õpilased pandi liikuma, töötama rühmades, arutlema ja kaasa rääkima. Delegaat uuris noorte seisukohti – milliseid tänapäeva maailma puudutavaid küsimusi peavad nemad kõige olulisemaks? Õpilastele anti ülesanne välja mõelda ja põhjendada, milliste probleemide lahendamisele ning milliste eesmärkide saavutamisele peaks ÜRO nende arvates enim tähelepanu pöörama.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

   

 

Kooliteater 2018

6.- 8. aprillil toimus ,,Kooliteater 2018 Tartu”. Vabariiklikul teatrifestivalil esindas Läänemaad LÜGi draamaring ,,Või Midagi Sellist” etendusega ,,Kotkas”. Festival tõi kokku noori üle terve vabariigi ning kokku esines 15 kollektiivi. ,,Või Midagi Sellist” auhindu koju ei toonud, kuid kiideti peaosas näidelnud Eero Eksi ning tagasiside etendusele oli hea. Teatritruppe hindas ka viieliikmeline žürii – Helena Pruuli, Helen Rekkor, Margus Kasterpalu, Madis Kolk ja Reimo Sagor.

Liina Salumets, 12.H õpilane

 

LÜGnessi rekordid

2.–6. aprillini toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis järjekordne LÜGnessi rekordite nädal. Erinevatel aladel oli võimalik igaühel end proovile panna. Tänavu oli võimalik võistelda ka ühel uuel alal, milleks oli Rubiku kuubiku lahendamine. Sellel alal püstitati ka koolirekord, mida on võimalik järgnevatel aastatel ületada. Samuti uuendati teki tekikotti panemise reegleid ja uue reeglistiku järgi püstitati samuti koolirekord. Varasemad rekordid purustati lisaks pallikõksimises nii poiste kui ka tüdrukute arvestuses ning rattal seisus. Head harjutamist järgnevaks õppeaastaks nii uutel kui traditsioonilistel aladel ning olge valmis püstitama uusi rekordeid!

Käesoleva õppeaasta alavõitjad ja rekordipüstitajad:

100 g sibula söömine – Karl-Armin Võsur (1 minut)

Nööbikommide söömine – Hardi-Mikk Meitern (24 tk minuti jooksul)

Tagurpidi sõnade ütlemine – Orm Jondalar Jürgenson (24 sõna minuti jooksul)

Rattal seis – Kristo Enn (08.51 sekundit – kooli rekord!), Kriss-Lyna Prees (03.93 sekundit)

Kätekõverdused – Emma Paajanen (47 korda minuti jooksul), Emil Laur ja Rauno Tapner (60 korda minuti jooksul)

Trepijooks – Marko Maisalu (45.48 sekundit), Annabel Triebstock (48.93 sekundit)

Teki tekikotti panemine – Kriss-Lyna Prees (29.07 sekundit – uue reeglistiku järgi kooli rekord!)

Pallikõks – Marie Urvik (10 korda 5 sekundi jooksul – kooli rekord!), Kristo Enn (95 korda 51 sekundi jooksul – kooli rekord!)

Rubiku kuubiku lahendamine – Erki Pajula (42 sekundit – kooli rekord!)

Pastaka pudelisse panemine – Viktoria Tutuko ja Vadim Konov (16 korda)

Pastaka kokkupanemine – Siim Pikkaro (29.08 sekundit)

Johanna Liiv LÜGnessi rekordite nädala korraldustiimist

LÜGnessi rekordite nädala pilte vaata siit

     

 

Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng LÜGis

Neljapäeval 5. aprillil toimus LÜGis Euroopa Parlamendi simulatsioonimäng 10.H ja 12.H klassi õpilastele. Mängu käigus said noored reaalse Europarlamendi liikme rolli ja pidid kaitsma enda seisukohti fraktsioonis, komisjonis ja täiskogu ees. Korraldaja Marge Laansoo (Civitta Eesti AS) sõnul oli tegemist väga meeldejääva mänguga, sest meie noored olid julged suhtlejad ega kartnud oma arvamust avaldada.

   

 

Muusikalained vallutasid Läänemaa ühisgümnaasiumi

26. märtsil toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Mingi Muusika Üritus, mis kannab sellist nime just oma olemuse tõttu – lavale võivad astuda kõik, kellel laulupisik sees ja kedagi ei hinnata. Mingi Muusika Ürituse võlu seisneb selles, et esinejatel on võimalus laulda nii omaloomingut kui ka lemmikartistide laule, mille tulemusena on tegu väga särtsaka ja omanäolise ettevõtmisega.

Sellel korral tähistas MMÜ oma neljandat sünnipäeva, mis ei jäänud märkamata ka ürituse õhtujuhtidel. Õhtujuhid, Gert Käsk ja vilistlane Andree Prees, katsid saali ees usinalt vastavas stiilis sünnipäevalaua, kus ilutsesid kaunis kaktusepott, hapukurgipurk, maisihelbed ja ka piim. Õhtujuhtide vahepalad olid nii maitsekalt humoorikad ja tabavad, et moodustasid omaette show.

Lavalaudu vallutasid erinevad esinejad: klassikollektiividena esinesid 11.LR ja 12.H ja terve hulk soliste ning erinevaid gruppe. Neid saatis ürituse jaoks kokku pandud bänd – klaveril Karin Lükk-Raudsepp, basskitarril Karel Rahu, trummidel Kristjan Lepik ja kitarril Kristo Kuuse. Kuid bändi olemasolu kohalikke muusikategijaid ei takistanud. Kooliõpilased mängisid ka ise kitarri ning esines ka LÜGi vastne poistebänd. Kokku oli üle kahekümne esinemisnumbri, rokkmuusikast võõrkeelsete hittlugudeni. Üritusele pani meeleoluka punkti õpetajate ühisnumber – ümbertöötlus Propelleri loost ,,Helinälg”, kus põhiosa oli kanda kooli direktoril Ain Irol. Mingi Muusika Üritusel valitsev meeleolu oli väga vaba ning hubane: lava ees sai show´d nautida kott-toolidel lesides ja kõigile esinejatele pakuti preemiaks muffineid.

Kahetunnine kontsertprogramm lõppes ülevas meeleolus ja kindla veendumusega, et see traditsioon peab LÜGis säilima!

Hanna-Liina Salumets, õpilasesinduse juht ehk monarh

Vaata pilte siit

   

 

Keeltepäevade kontsert

15. märtsil toimus keeltepäevade kontsert, kus osalesid Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased ja külalised Hiiumaa Gümnaasiumist.

Õppida teist keelt tähendab elada teist elu. Inimesed suhtlevad keele abil – annavad edasi oma mõtteid, soove, tundeid. Kontserdil edastati seda kõike läbi luuletuste ja laulude erinevates keeltes.

Kontserdil esitati venekeelseid luuletusi ning lauldi rootsi, vene, inglise ja prantsuse keeles. 12.M klass esines luulekavaga eesti keelest. Hiiumaa Gümnaasiumi õpilased esinesid kavaga eesti keele auks. Kontserdi juhid olid Sten Raak ja Viktoria Joonasing.

Tiiu Soostar, vene keele õpetaja, kontserdi korraldaja

Vaata pilte siit

   

 

11. klassi õpilased tutvusid Tartu Ülikooliga

Reedel, 9. märtsil külastasid Läänemaa Ühisgümnaasiumi 11. klassid Tartu Ülikooli.

Väljasõit algas kooli juurest kell 7.30. Kell 11.30 saabusid õpilased Tartu Ülikooli kirikusse, kus tegutseb Tartu Elektriteater. Seal näidati Tartu Ülikooli videolavastust, mille viis läbi Anatoli Tafitšuk. Kaasaegne ja interaktiivne etendus, mis koosnes videotest, 3D-animatsoionidest ning Tafitšuki etteastest, andis hea ülevaate Tartu Ülikoolis õpitavatest erialadest ning Tartu Ülikoolis õppimise plussidest ja miinustest.

Pärast etendust anti  pisut aega, et omal käel tutvuda linnaga ning kiirelt haarata endale toidupoolist, seejärel koguneti uuesti Tartu Ülikooli peahoonesse, et saada osa sisseastumise infotunnist. Infotunnis räägiti õpilastele, kuidas toimub ülikooli sisseastumine – mida kujutab endast akadeemiline test, milline roll on riigieksamitel ning mida läheb vaja erinevatel erialadel õppima asumiseks.

Pärast infotundi kõneles õpilastele lühidalt ka Tartu Ülikoolis ajalugu ja ajakirjandust õppiv Läänemaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Grete Põlluste. Grete rõhutas Tartu Ülikooli kõrget taset ning rääkis iseenda kogemustest – Tartu seltsielust, meelelahutusest ja tudengiorganisatsioonidest. Grete jagas õpilastele ka praktilist infot – näiteks andis ta ülevaate sellest, millised on tudengi igapäevased kulutused ning kui palju jääb õpingute kõrvalt vaba aega, et näiteks poole kohaga tööl käia. Lisaks vastas ta õpilaste küsimustele.

Seejärel jagunesid õpilased kaheks rühmaks – esimene rühm jäi peahoone auditooriumisse, kus neile anti ülevaade täppis-, loodus- ja arstiteaduste erialade õppimisest Tartu Ülikoolis. Teine rühm liikus edasi peahoone kõrval asuvasse Jakobi tänava õppehoonesse, kus anti ülevaade humanitaar-, sotsiaal- ja kunstide valdkonna erialadest.

Mõlemale rühmale oli kutsutud ka külalisesineja, kes andis põhjalikuma ülevaate ühest erialast või uurimisvaldkonnast, millele Tartu Ülikoolis võib pühenduda. Esimesele rühmale esines molekulaarimmunoloogia professor ja juhtivteadur Pärt Peterson, kes pidas loengu teemal „Immuunsus: geenid ja keskkond meie ümber“. Teine rühm kohtus aga energilise etnoloogiadoktorandi Keiu Telvega, kelle loengu teemaks oli „Noore etnoloogina tänavakunstnike seas“. Loengus kirjeldas ta, kuidas etnoloog võib teaduslikult uurida nii Soomes töötavaid ehitustöölisi, tänavakunstnikke kui ka Siberi põlisrahvaid.

Pärast erialadega tutvumist jäi õpilastele veel ligi kaks tundi aega iseseisvalt Tartu linnaga tutvumiseks, poodides käimiseks ja söömiseks. Nii mõnigi õpilane sattus sel õppekäigul Tartusse esimest korda, mistõttu vaadata oli palju.

Tagasisõitu Haapsalu poole alustasime õhtul kell 18, Haapsalusse jõudsime alles kell 22.00. Põhjalik õppepäev oli selja taga ning õpilased olid väsinud. Tartu Ülikoolist oli neil aga põhjalik ülevaade olemas. Nii mõnigi õpilane mainis, et kaalub tulevikus Tartu Ülikooli õppima asumist. Küsimusele „miks“ vastati, et eelkõige seetõttu, et Tartu on linnana meeldiv – ilus, hubane ja mõnusa õhkkonnaga.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

   

 

I innovatsiooni- ja inspiratsioonikonverents

23. veebruaril 2018 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis I innovatsiooni- ja inspiratsioonikonverents. Konverents toimus kursuse „Innovatsioon ja tulevikukujundus“ kokkuvõttena. Kursuse käigus õpilased uurivad ja mõtestavad  innovatsiooni sisu ning lähenemisi uuenduslikele mõtteviisidele ja lahendustele. Keerukatele probleemidele lahenduste otsimine algab probleemi nägemisest, analüüsimisest, väärtussüsteemide võrdlusest ning nõuab terviksüsteemse mõtlemise harjutamist. Innovaatilisi lahendusi saab pakkuda nii tehnoloogilisest vaatepunktist kui ka igapäevasituatsioone uuest vaatenurgast mõtestades, seetõttu olid konverentsil esitatud ettekanded samuti väga mitmekesistest teemavaldkondadest.

Esimese ettekannete ploki moodustasid globaalsete probleemide ning tehnoloogiliste arendustega seotud ettekanded (Helery Piir, Eliisbeth Lääne, Älice Kollo, Rasmus Romeo Truuver, Markus Häidberg, Marcus-Indrek Simmer) ning teise ploki ettekanded, mis käsitlesid eetilisi probleeme ning igapäevaelu küsimusi (Dan Taidla, Aulike Põllumägi, Karl-Armin Võsur, Andri Meister, Merilyn Tamm, Getter Leppikson, Elery Kallas, Annaliis Tähe).

Konverents toimus lühiformaadis, kus ettekanded keskendusid lühiülevaate andmisele problemaatikast ning võimalikele lahenduskäikudele. Konverentsi ideed on kavas edasi arendada ning kooli traditsiooniliseks ürituseks kujundada.

Rea Raus, inglise keele õpetaja, konverentsi korraldaja

 

Piia Tominga kõne märgiti ära kõnekonkursil „Kirjuta Eestile“

Vabariigi Presidendi Kantselei korraldas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kõnekonkursi „Kirjuta Eestile”. President Kersti Kaljulaid kutsus noori üles arutlema selle üle, mida tähendavad nende jaoks meie maa ja inimesed, mida peab üks 100-aastane riik oluliseks pidama, et hästi ja õnnelikult edasi kesta.

Konkursile laekus 160 kõnet, nende hulgas 25 videot. Parima kõne autoriteks on neli noort Tallinna 32. Keskkoolist ning autorid esitavad ka oma kõne 21. veebruari Narvas, kui president annab kätte riiklikud teenetemärgid. Ära märgiti 8 tööd, nende seas ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12.M klassi õpilase Piia Tominga kõne „Aeg ei ole ruumist tähtsam“.

Parimate kõnede autorid kohtuvad president Kersti Kaljulaidiga.

Piia Tominga kõne ilmus Eesti Päevalehes

Lisaks on Piia Tominga kõne avaldatud ERRi kodulehel

Kuula võidukõnet

Kõnesid hindasid teiste seas kirjanik Andrus Kivirähk ja EV 100. aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Sõbrapäev

14. veebruar – sõbrapäev – täitis meie LÜGi südamete ja armastusega, dresscode’iks sai punane, roosa ja valge. Abiturendid õnnistasid päeva lausa lennupulma abieluettepanekuga. Samuti ei puudunud sõbrapäevalaadalt abiturientide maiustustelaud, millest saadud tulu läheb pulma korraldamiseks.

Kogu päeva liikusid ringi Sõbraposti sõbralikud postiljonid. Vahetundides toimusid “lindude all” sõbra tundmise ja koostöö mängud. Samuti traditsioonile Südamemäng, kus otsiti sama numbriga kaaslast, kellega osaleti ühise pildiga fotokonkursil. Žürii kuulutas konkursi võitjateks Liisa Truu ja Raul Paju.

Vaata pilte siit

Fotod Rasmus Valdmann

   

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli õpilaste ühine kunstinäitus

7. veebruaril 2018 avati Haapsalu Linnagaleriis Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Haapsalu Kunstikooli õpilaste ühisnäitus.

Kunstinäitust hakati Haapsalu Kunstikooliga ühiselt planeerima juba aasta tagasi, kui pandi paika näituse teema, aeg ja koht. Pealkiri hõlmab nii Eesti Vabariigi iseseisvuse mõtet, kui ka sõna “iseseisvus” tähendust noore jaoks.

Teoste hulgas on animatsioonid, maalid, tekstid, film ja installatsioonid. Näha saab ka üht  kollektiivset teost, mis on tehtud mõlema kooli õpilaste poolt ning pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

Vaata kunstinäituse avamise pilte siit. Fotod Tõnu Tiit

   

 

Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

2. veebruaril 2018 toimus kooli aulas Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Paremad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid riigikogu liige Andres Ammas, piiskop Tiit Salumäe, ajalooõpetaja Kalle Lõuna, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maret Järveots, ajalooõpetaja Karl Hein ja raamatukoguhoidja Anneli Ilves.

I koha vääriliseks tunnistati 12.M klassi õpilane Piia Tomingas kõnega “Aeg ei ole ruumist tähtsam”.

II koha sai Karl-Armin Võsur (10.H) kõnega „Sinine ja must ja valge“.

III koha sai Johanna Liiv (11.H) kõnega „Eesti lugu“.

Välja anti ka kaks eripreemiat:

Markus Häidberg (10.H) kõne eest „Ümmargune Eesti 100“ ja

Lisett Loderaud (12.M) kõne eest „”Eestlaseks ei sünnita vaid eestlaseks kasvatakse” (Lauri Vahtre)“.

    

 

11.M õpilastele käis tundi andmas Salva Kindlustuse esindaja

Esmaspäeval, 22. jaanuaril oli ettevõtluse tunni ajal 11.M õpilastel külas Karin Aido Salva Kindlustusest.

Õpiti ning käsitleti kindlustuse teemasid:

• valdkonnad;
• Eesti kindlustusseltsid;
• vajalikkus;
• kohustuslikud ja vabatahtlikud kindlustused, nende liigid;
• kahjukindlustus;
• vastutuskindlustus;
• õnnetusjuhtumikindlustus;
• kindlustusmaksete kujunemine jpm.

Pikemalt peatuti eluliste teemade juures, arutleti ja õpilased said oma küsimustele vastused – miks on tarvis sõlmida tervisekindlustus; mis vahe on reisi- ja reistõrkekindlustusel; miks ja mida on mõistlik kindlustada oma kodu soetades või eluaset üürides; kuidas ja kuhu teatada kahjust jne.

Teemade käsitlemise juures tõi Karin Aido näiteid konkreetsetest juhtumitest, mis väga hästi illustreerisid vastavaid teemasid. Tunni lõpus andis lektor asjakohaseid ning eakohaseid soovitusi, näiteks miks ei tohi juhtida autot, millel puudub liikluskindlustus jne.

Tunni eesmärgid said täidetud, õpilased jäid tunniga rahule. Tunnist kokkuvõte tehakse järgmises ainetunnis.

Täname Salva Kindlustuse AS ja lektorit Karin Aidot.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

 

2017/2018 õa

2017

Jõuluball

21. detsembril 2017 leidis aset Läänemaa Ühisgümnaasiumi Jõuluball “Külmadkuumad 50ndad”. Lavalaudadel särasid kulturistid, tuleneelajad, Marilyn Monroe ja Dean Martin, õhtujuhtideks olid vilistlased Siim Jürise, Kristjan Tedremaa ja Kristo Allikas. Etteastete vahepeal said külalised end kostitada Drive-In-is, haarata näppu popkornituubi või suhkruvati ja keerutada ketsi. Svingimise saateks mängis „Kirsipuu ja Kasesalu BeatBand“. Õhtu lõpetas DJ Dr Maagia.

Veetlevaid ja stiilseid külalisi jäädvustas fotograaf Markus Sein.

Lisett Loderaud, 12.M õpilane

Jõuluballi fotosid vaata siit

Fotod Markus Sein

     

 

LÜGi noored osalesid kogukonnapraktika programmis

Kogukonnapraktika on programm, mille käigus abituriendid siirduvad valitud vabaühendustesse lühiajalisele praktikale. Saadud kogemused aitavad noorel saada heaks kodanikuks, kes on valmis panustama kohalikku ellu. Läänemaa Ühisgümnaasium on osalenud programmis alates 2014. aasta sügisest, olles üks esimesi kogukonnapraktika koole Eestis.

2017. aasta novembris ja detsembris oli 40 noort praktikal 11 vabaühenduses, täites endale meelepäraseid ja arendavaid ülesandeid. Praktika käigus tuli enda tegevust kirjalikult analüüsida, koolis toimunud seminaridel tutvustada ja vastata küsimustele. Populaarsemad vabaühenduse olid Haapsalu Toidupank, Läänemaa ja Haapsalu loomade varjupaigad, Hoovõtukeskus, Spordiliit Läänela, Läänemaa Vähiühing jt.

Täname kõiki vabaühendusi meie õpilaste juhendamise eest.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Kogukonnapraktika Haapsalu Toidupangas

Kogukonnapraktika Hoovõtukekuses

Kogukonnapraktikad loomade varjupaikades

Kogukonnapraktika Läänemaa Vähiühingus

Kogukonnapraktikad erinevates vabaühendustes

 

Loeng Euroopa Liidu välispoliitikast

5. detsembril pidas LÜGis loengu Euroopa Liidu välispoliitikast Alar Olljum.  Ettekandes keskenduti eelkõige rändekriisile ja Euroopa Liidu tegevusele Lähis-Idas.

Alar Olljum töötab alates 2006. aastast Euroopa välisteenistuses ja on Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Araabia poolsaare ja Iraani-Iraagi peadirektoriaadi töötaja.

Loengu käigus tuli välja Alar Olljumi seos Haapsaluga. Nimelt on tema ema õppinud meie koolimajas asunud rootsikeelses gümnaasiumis. 1944. aastal põgenesid tulevase suursaadiku vanemad Läände. Alar Olljum sündis ja sai hariduse Kanadas, ent Eesti taasisesisvumisel oli ta üks esimesi kodumaale naasnud väliseestlasi. Ta aitas ülesehitada Eesti välisministeeriumit ja on olnud Eesti suursaadikuks Leedus. Tänastele noortele soovitas diplomaat õppida keeli, eriti araabia keelt.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, ühiskonnaainete suuna suunajuht

 

Projekt “Lahe geograafiatund” Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Esmaspäeval, 4. detsembril olid meie koolis külas Tartu Ülikooli noorgeograafid, projekti “Lahe geograafiatund” raames. Külalised andsid kaks geograafiatundi – 10.H ja 12.M klassi õpilastele.

Projekt on käimas mitu aastat, valdkonniti sisaldab projekt nelja teematundi. Meie koolis viidi läbi planeerimise teematunnid, mille sisu ning eesmärgid on allpool lühidalt kirja pandud:

Pealkiri: geograafia roll meie elukeskkonna planeerimisel

Sisu: Planeerimisalase geograafiatunni laiem eesmärk on õpilastele tutvustada, mida planeerimine endast kujutab ning kuidas ise aktiivse kodanikuna planeeringutes kaasa rääkida. Selleks on õpilastel võimalus asuda ise planeerijate rolli ning tunnis grupitööna tegeleda oma kodukoha või riiklikul tasandil aktuaalse planeeringuga, kus ülesandeks on erinevaid allikmaterjale kasutades leida kompromisse tehes planeeringule parim lahendus. Tund imiteerib planeerimise mõningaid etappe: end taustinformatsiooniga kurssi viimine, arutelu grupis ja kompromisside tegemine, planeeringu tutvustamine klassikaaslastele, põhjendades oma arvamust ning tuues välja enda planeeringu poolt- ja vasturääkivad argumendid.

Õpilkasi juhendasid noorgeograafid Laura Altin ja Kristin Keskküla.

Tunnid algasid geograafia uurimisvaldkondade lühida tutvustusega. Tundide tegevus oli suunatud õpilaste omavahelisele koostööle, seega jagunesid õpilased rühmadesse. Teemaks oli planeerimine, lähtuvalt inimeste liikumisest, transpordist.

Planeerimisülesande sisu – Tartu kesklinna ühendamine ümbritsevate piirkondadega – oli järgmine: etteantud aluskaartide põhjal pidid rühmad tegema otsustuse, kuhu rajada parklad – nimelt 3 autoparklat ja 6 rattaringlusparklat. Piirkond/ruum, milles õpilased oma otsustusi tegid, oli piiritletud Tartu kesklinnaga piirnevate aladega – kesklinnas palju töökohti, igapäevaselt liigub palju inimesi, transport tihe. Aluskaartidel oli nt välja toodud andmed kesklinnas töötavate elanike elupaikade kohta, hommikusel ja õhtusel tipptunnil olulisemaid ristmikke ja sildasid läbiv autode arv ja ehitustingimused/piirangud antud alal. Tehtud otsustused anti edasi kaasõpilastele ning neid pidi põhjendama. Noored geograafid abistasid õpilasi ülesande lahendamise juures, kui neil tekkis küsimusi ning rühmad said ka sisulist tagasisidet oma tehtud otsustuste kohta.

12.M kaks õpilast oma projektitööd esitlemas

Harivad ja huvitavad tunnid olid!

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

   

 

Meeliärgitav Playback Show

30. novembri õhtupimeduses oli Läänemaa Ühisgümnaasiumi lava täidetud uskumatu värvikusega. Pilke püüdsid ühtviisi säravalt nii Siimud (õhtujuhid Siim Maivel, Siim Luiga, Siim Suitsberg ja Siim Pikkaro), Eesti klassikud kui välismaised artistid. Taas üllatasid oma esinemisega õpetajad!

Esimest korda võis Playback Show vaatajate hulgas näha lausa rahvusvahelist seltskonda, koos muude värviliste ja sulelistega viibisid publiku seas ERASMUS+ õpilased Hispaaniast, Soomest, Rootsist ja Saksamaalt.

Kõiki imiteeringuid oli hindamas vaprate ja ilusate žürii, kuhu sellel aastal kuulusid Krista Lensin, Kai Tarmula, Antti Kammiste, Aleksander Ots ja Brandon Bogatšov.

Kuna säravaid artiste oli sedavõrd palju, jagati mitmeid eriauhindu. Eriauhinnad pälvisid Mario Konks, Alger Lazarev, Eero Eks, Demi Link, Kriss-Lyna Prees, Ksenija Ivanova ja Anastasiya Leppel.

Parimad meesstaarid – Vadim Konov ja Karmo Einmann. Parim naisstaar – Viktoria Joonasing.

Publiku lemmik – 11.H (Fitz and The Tantrums “HandClap”)

4. koht – 12.H (Ivo Linna “Julge laul”)

3. koht – 11.Ü (Katy Perry “Swish Swish” ft. Nicki Minaj)

2. koht – 11.H (Fitz and The Tantrums “HandClap”)

1. koht – 12.M (Queen “I Want To Brake Free”)

Korraldajad: Kaarel Koit, Emma Katariina Paajanen, Joosep Altmets, Liivia Lints, Virdžinja Nargla, Marko Maisalu, Siim Pikkaro, Artur Matto, Rasmus Valdmann, Dan Taidla, Alger Lazarev.

Lisett Loderaud, 12.M õpilane

Pildigaleriid vaata siit

Fotod Markus Sein

   

 

Konkurss „1982“ ja seda käsitlev muuseumitund

Teisipäeval, 21. novembril andsid SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid töötajad Maarja Kõuts ja Karin Mägi muuseumitunde, mille käigus 11.Ü ja 10.LR õpilased harjutasid museaalide kirjeldamist, räägiti nõukogude ajast ning tutvustati võistlust „1982“.

2018. aasta veebruaris plaanitakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul avada näitus„1982“. Näitusel on esindatud Rõudes elanud Ants Maripuu argielu kajastavad fotod, millest enamik pärineb aastatest 1982-1986.Sellega seoses kutsutakse noori leidma kodudest üles asju, mis on pärit aastatest 1980-1986 ja saatma neist esemeist muuseumile fotosid.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, ühiskonnaainete suuna suunajuht

  

 

Väitlejad Presidendi väitlusturniiri finaalis

LÜGi esindasid Presidendi väitlusturniiri finaalvõistluses Jarita Maaria Rintamäki (11.M), Helen Lember (12.H ) ja Kristiina Köster (12.M).

Tegemist  oli kõigi aegade  suurima osalejate arvuga Eestis toimunud väitlusturniirisarjaga, milles osales üle 200 õpilase 44 võistkonnaga. 18. novembril Tallinna Inglise Kolledžis toimunud finaalturniiril oli väitlusteemaks “Võrdõiguslikkusesse uskuv Eesti naine peaks minema vabatahtlikult ajateenistusse”. Meie kooli võistkond saavutas kokkuvõttes 17. koha.

Rahuloluks annab põhust teadmine, et eelvõistlusel alistati hilisem Eesti parim väitlusvõistkond – Gustav Adolfi Gümnaasium.

Üheks väitlusturniiri kohtunikuks oli president Kersti Kaljulaid. Presidendi sõnul jõuame nii kooli kui tööelus kaugemale, kui omandame väitlemise oskuse, suudame olla üksteise vastu mõistvamad ja oskame enda seisukohti paremini mõistetavaks muuta. Kersti Kaljulaid: „Olen kindel, et selle väitlusturniiri läbinutest saavad edaspidi Eesti parimad väitlejad.“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, ühiskonnaainete suuna suunajuht

 

Eesti diplomaatia 100. aastapäevale pühendatud loengud

Seoses Eesti diplomaatia 100. aastapäevaga esinesid meie koolis 17. novembril välisministeeriumi esindajad. Diplomaat Jüri Trei pidas loengu Eesti välispoliitika ajaloost ning diplomaatilisest protokollist ja etiketist. Teda assisteeris välisministri nõunik Madis Roodla.

Tiina Kallasmaa, konsulaarabi büroost, esines teemal „Reisi targalt“.

Jüri Trei alustas enda loengut ülevaatega sündmustest Petrogradis 1917-1918 ja Eesti välisteenistuse sünnist. Diplomaatilise etiketi osas anti ülevaade erinevatest valdkondadest: kätlemine, riietumine kutsele vastavalt, kehaasend, lipuasendid jms. Loengut ilmestasid  Jüri Trei isiklikud meenutused koostööst Lennart Merega ja pikaajalise diplomaadikarjääri jooksul kogetud juhtumitest.

Tiina Kallasmaa loeng keskendus Eesti kodanikega välismaal ettetulevatele probleemidele ja nende lahendamise võimalustele. Iga nädal vajab mõni Eesti kodanik välimaal ajutist reisidokumenti, raha kodumaale sõitmiseks või abi arstiabi saamiseks. Samuti käsitleti erinevate riikide seadusandlust, töötamist välisriikides, fiktiivabieludga kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Soovijatel võimalik end panna proovile minikursusega „Reisi targalt“

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, ühiskonnaainete suuna suunajuht

  

 

Väitlusklubi jõudis Presidenditurniiri finaali

Läänemaa Ühisgümnaasiumi Väitlusklubi osales 5. novembril 2017 Kadrioru Saksa Gümnaasiumis toimunud Presidendi väitlusturniiril. Turniiril väideldi teemal “Poliitilised kampaaniad koolides peaksid olema keelatud”. Võistluse viisid läbi Eesti Väitlusselts ja Vabariigi Presidendi Kantselei. Meie kooli esindasid Helen Lember (12.H kl), Kristiina Köster (12.M), Jarita Maaria Rintamäki (11.M) ja varumängija Rachel Sarapuu (10.M). Tegemist oli noorte esimese võistlusväitlusega.

Kokkuvõtvalt saavutati meeskondlikult kõrge 5. koht, mis tagas pääsu finaalvõistlusele, mille üks kohtunik on president Kersti Kaljulaid. Spiikrite arvestuses saavutas Kristiina 6. koha, Helen 10. koha ja Jarita Maaria 15. koha (50 spiikrist).

Keskkoolide väitlusformaadis on kaks võistkonda – jaatus ja eitus. Võistkonnas on kolm liiget ja üks varuvõistleja. Väitlust kuulab kohtunik või kohtunike paneel, kes väitluse põhjal otsustab, kumb pool väitluse võitis ning annab pärast väitlust ka tagasisidet. Üks väitlusvoor kestab umbes 1,5-2 tundi.

Esimeses voorus meie võistkonnal loosiga ei vedanud, vastaseks tuli Tallinna Inglise Kolledži I võistkond. Meie noortel õnnestus mängleva kergusega kaitsta jaataja poole plaani õigsust. Teises voorus oli meie vastaseks Gustav Adolfi Gümnaasium. Tegemist oli ääretult pingelise ja põneva väitlusega, mõlemad osapooled olid väga heas hoos. Peakohtunik hindas toimunu taset kõrgemaks äsajanähtud USA üliõpilasväitlusest. Kohtunike häältega saime 3:0 võidu. Kolmandas voorus oli meie vastasteks Tallinna Inglise Kolledži, VHG-i ja Reaalkooli õpilaste liitvõistkond. Ka selles matšis evisime võiduvõimalusi, ent päeva lõpus andis tunda väsimus. Saime napi kaotuse tulevaselt turniiri võitjalt. Sellele vaatamata jõudsime viie parima võistkonna hulka, mis tagab pääsu Presidenditurniiri finaali. Finaal toimub järgmise nädala laupäeval teemal „Võrdõiguslikkusesse uskuv Eesti naine peaks minema vabatahtlikult ajateenistusse“.

Kristiina Kösteri mõtteid väitlusturniirist.

Arvestades, et meil oli esimene turniir, siis läks meil üle ootuste hästi. Võitsime tuntud koole nagu GAG ja TIK, mis näitab, et me oleme väga tasemel ja kõik sõltub ikka inimestest, mitte kooli mainest. 

Väitluse juures on oluline ettevalmistus ja arvan, et see oli meil suureks trumbiks. Saime kohtunikelt isiklikku tagasisidet, mis aitas igas järgnevas voorus õppida eelnevast.

Kogu väitluse aja olin ärevil ja pinget oli õhus tunda, eriti 3. vooru ajal, kus oli otsustav see, kas saame finaali või mitte. Lõpuks kaotasime, ent  kõigis voorudes saadud kõrged punktisummad viisid meid finalistide sekka.

Ootan põnevusega järgmist turniiri ja arvan, et kui väitlusesse käe sisse saad, siis satub sellest kiiresti hasarti ja keeruline on lõpetada. Tunnen, et väitlus on minus arendanud mitmeid külgi, eriti esinemisjulgust, väljendamisoskust, mõtlemist ja palju muud. Tunnen, et väitlus on minu jaoks, kõik sai alguse proovimisest. 

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, ühiskonnaainete suuna suunajuht

 

Säutsupääsuke Keiti Vilms esines Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilastele

Läänemaa ühisgümnaasiumi külastas 31. oktoobril Keiti Vilms, kes 2016. aastal pälvis keeleteo rahvaauhinna Facebookis ja Twitteris avaldatud kalambuuride (mäng kõlaliselt sarnaste, kuid tähenduselt erinevate sõnadega) eest ning kellelt on ilmunud Eesti esimene säutsukogumik „@keitivilms”. Kokku on Keiti Vilms kirjutanud umbes 11 000 säutsu.

Kes on Keiti Vilms? President Toomas Hendrik Ilves on tõdenud: „Keiti Vilms on meie aja Aavik ehk Aaviku Avatar, õigemini vist Avatarlanna ehk Avatartar, kokku siis Aaviktar. Nagu Johannes Aavik ja Ilmar Laaban evib ta imepärast keeletunnetust.“

Lisaks on Vilmsi nimetatud ka digiajastu Koidulaks. Koidulat kutsuti Emajõe ööbikuks, Vilmsi aga nimetatakse säutsupääsukeseks, sest ta on kirjutanud, et e-Eesti rahvuslind on säutsupääsuke.

Vilms on naine, kelle käekotis leidub alati raamat, ka Haapsalusse tulles oli tal paar raamatut kotis. Nagu Vilms ei väsi kordamast: lugemus on tähtis, lugemus loeb. Vilmsi raamatukogu on aukartustäratavalt suur: kodus on tal tuhandeid raamatuid. Eriti armastab Vilms lugeda luulekogusid. Nagu ta ise ütles, siis ta põeb luulerõugeid.

Vilmsi kalambuurid on tabavad ja päevakajalised, need on tema jaoks kui emotsioonide päevikud, näiteks tuulega ei mängita. Peale kalambuuride kirjutab Vilms ka palindroome (sõna, lause või luuletus, mis jääb samaks ka tagant ettepoole lugedes), näiteks keelesuvede edevuseleek, ja spoonerisme (sõnamäng, mille puhul vahetatakse sõnade esitähed), näiteks saamatu rabas raamatusabas.

Eestlastele on tavaliselt omane midagi koguda. Keiti Vilms kogub ka – eestikeelseid sõnu. Vilms püüab õppida iga päev ühe uue eestikeelse sõna. Selleks töötab ta läbi erinevaid sõnaraamatuid. Üks tema seni avastatud lemmiksõnadest on klimbimm, mis tähendab pidu, pillekaart.

Vilmsi eesmärgiks on saada Johannes Aaviku vääriliseks keeleuuendajaks. Teisipäeviti, kolmapäeviti ja neljapäeviti on „Vikerhommikus“ eetris „Sõnasäuts“, mille saatejuht Keiti Vilms tutvustab unar- ja uudissõnu.

Vilms rõhutas õpilastele, et eesti keel on üks rikkamaid keeli maailmas, Keiti Vilmsi näited kõnelesid tegelikult enda eest. Vilms pani ka mõtlema kirjanduse olemuse üle.

Kohtumine Keiti Vilmsiga leidis aset kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi gümnaasiumi koordineeritava projekti „Kirjanik (ja keegi veel)” raames.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Hõimunädal tõi Läänemaa ühisgümnaasiumisse Soome kultuuri

Läänemaa ühisgümnaasiumis lõppes hõimunädal, mis tänavu oli pühendatud soomlastele. Nii pakuti sööklas Karjala pirukaid, üleval oli näitus muumitrollide loojast Tove Janssonist, avati koomiksinäitus „Meie naaber Soome“.

Hõimunädalal külastas kooli Eestis õppiv Soome tudeng Venla Rantanen. Kuigi Rantanen on eesti keelt õppinud vaid pisut rohkem kui kolm aastat, on tema eesti keele oskus suurepärane. Rantanen pani gümnasistid nii jenkat tantsima kui ka laulma. Ta õpetas soomekeelseid väljendeid ning õpilased said kohe omavahel soome keeles dialoogi pidada.

Rantanen tutvustas gümnasistidele Soomet ja Soomega seotud märksõnu. Näiteks said õpilased teada, et soome keeles puudub õ-täht ja soomlastele ei meeldi teietada. Rantanen tõi välja põnevaid fakte, näiteks et Soomes on rohkem kui 34 000 järve. Rantanen tutvustas põgusalt ka Soome ajalugu. Kuulata sai soome muusikat.

Lisaks külastas Läänemaa ühisgümnaasiumi Soomes elav ajakirjanik Enriika Vunk, kes rääkis oma tähelepanekutest Soome kohta. Juttu oli nii Soome koolisüsteemist, arstiabist, palkadest, liikluskultuurist ja paljust muust. Vungi jutust jäi kõlama aga mõte, et teise riiki kolides on oluline eelkõige lugupidamine selle riigi ja rahva vastu.

Hõimunädal tõi Soome õpilastele lähemale.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Kätte on jõudnud LÜGi V monarhi aeg

Alates möödunud nädala kolmapäevast, 4. oktoobrist, kui kuulutati välja LÜGi õplasesinduse VÕLVi juhiks pürgijad, on kooli uksi ja seinu kaunistanud erinäolised afiššid. Valimisnädal ise sai stardipaugu esmaspäeval, 9. oktoobril, mil esimese ülesandena tuli kandidaatidel esitleda oma tutvustusvideot. Järgnevatel päevadel oli kohataotlejatel võimalus endid eri külgedest demonstreerida. Vahetunde sisustati lustakate ülesannetega, kus proovile pandi nii reageerimisvõime, loomingulisus ja ka jõud. Teisipäeval ja kolmapäeval toimusid tavakohased debatid, esimese läbiviijaks auväärne õpetaja Kalle Lõuna ning teist juhatas Kristjan Tedremaa, LÜGi esimene monarh.
Hääletamine, otsene ning vabatahtlik (õpilaste valimisaktiivsuseks 76,4%), sai toimuma neljapäeval.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi V monarh on Hanna-Liina Salumets.
Asepäälikuks valiti Liivia Lints.
Monarhi teatepulga andis üle LÜGi IV monarh Andree Prees.

      

 

Sinilindudeks saamise nädal

Eelmisel koolinädalal (26.-28.09) said tuule tiibadesse meie sinilinnud. Alates teisipäevast, mil nn ristitavatele teatati nende ristijad ja hoole alla anti muna, kostitati kümnendikke erinevate ülesannetega. Kolmapäeval ehk esimesel teemapäeval „Harilik maaelu“  korrastasid uued õpilased üheskoos kooli aulas näiteks kartulivagusid ning neljapäeval stiilsete sinilindudena tutvuti mänguliselt kooli reeglitega. Õhtul toimus traditsioonile värvikas nö katsumuste rada, mis kulmineerus vande andmisega. Reedel kinnitasid galantsed ja pidulikud kümnendikud allkirjaga oma Sinilinnunädalast osavõttu ja vandes antud lubadusi. Kogu ettevõtmisest ei puudunud ka “Munatants” ja ,,kommirünnak”!

projektijuht Liina Salumets ja meediajuht Lisett Loderaud

Vaata pildigaleriid siit

   

 

Spordinädal LÜGis

Üle-eestilist spordinädalat korraldasid Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile kolmandat korda. Nädala eesmärgiks on pakkuda võimalikult paljudele Eesti elanikele toredaid ja positiivseid liikumisega seotud kogemusi. Spordinädal leiab aset kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. 2017. aasta spordinädala üle-Euroopaline avamisüritus toimus Tartus, 23. septembril, Tartu Rattamaratoni raames.

Meie kooli spordinädal algas 26. septembril hommikuse virgutusvõimlemisega kooli aulas. Sama päeva pikkadel vahetundidel võistlesid kõik klassid korvpallivisetes ja rennipallis, kus osales ka õpetajate-koolitöötajate võistkond.

Kehalise kasvatuse tundides jooksid kõik õpilased sügisjooksu Paralepa metsas. Tüdrukud jooksid 1000 m ja poisid 3000 m. Kooli rekordi 1000 m jooksus püstitas 12.SST õpilane Elen Radutski   ajaga 4.09 . Poistest jooksis kõige kiiremini 3000 m Raul Paju (11.LR) ajaga 13.05.

5. oktoobril toimus spordinädala raames ka orienteerumispäev Paralepa metsas, kus orienteerumisklubi „Okas“ aitas korraldada kogu kooli õpilaste orienteerumisvõistluse.

Spordinädala parimate autasustamine Coop auhindadega toimub I perioodi viimasel nädalal!

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja, spordi- ja tervise suuna suunajuht

 

 

2016/17 õa

2017

Kevadine spordipäev

Reedel, 26. mail oli LÜGis kevadine spordipäev, millest võtsid osa 10. ja 11. klasside õpilased. Haapsalu staadionil oli kavas pendelteatejooks, tuletõrjespordi võistlus, klassidevaheline jalgpall, saapavise ja 100 m jooks.

Spordipäeva üldvõitjaks kuulutati 10.H  klass (õpilaste osalusprotsent 100, võitsid tuletõrjespordi ja jalgpalli võistluse, pendelteatejooksus saavutati II koht).

Tulemused

Pendelteatejooks

10. klassid: I koht 10.M kl (ajaga 2.05,8); II koht 10.H kl (2.09,8), III koht 10.LR (2.11,7)

11. klassid: I koht 11.SST kl (ajaga 2.09,1), II koht 11.M kl (2.10,3), III kl 11.H kl (2.17,2)

Tuletõrjespordi võistlus

10. klassid: I koht 10.H kl (ajaga 5.54), II koht 10.RL (6.06), III koht 10.M kl (6.11)

11. klassid: I koht 11.M kl (ajaga 6.25), II koht 11.SST (6.28), III koht 11.R (6.32)

Klassidevaheline jalgpall

10. klassid: I koht 10.H, II koht 10.LR, III koht 10.M

11. klassid: I koht 11.SST, II koht 11.M, III koht 11.H

10.H ja 11.SST klassi vahel peeti superfinaal, mille võitis 11.SST.

100 m jooks

10. klassid: I koht Reneli Saumets (ajaga 14,26), II koht Myrell Kalda (14,53), III koht Adele Lass (15,00).

I koht Morten Saar (11,64), II koht  Karmo Einmann (11,86), III koht Ago Martin Mäesalu (12,28).

11. klassid: I-II koht Elen Radutski (13,90) ja Marie Urvik (13,90), III koht Lisett Loderaud (14,32).

I koht Kasper Vao (11,96), II Ben-Ranno Nõmmik (12,56), III koht Kaur Muuli (12,67).

Saapavise

10. klassid: I koht Riin Rosenberg (21 m), II koht Adele Lass (19 m), III koht Liisa Sadam (18,5 m)

I koht Gert Käsk (27,5 m), II koht Robin Ulla (27 m), III koht Rauno Tapner (26,5 m)

11. klassid: I koht Marie Urvik (23,5 m), II koht Maarja Kruuse (23 m), III koht Demi Link (22 m)

I koht Ben-Ranno Nõmmik (32 m), II koht Henri Jakobson (30 m), III koht Emil Laur (29 m)

   

 

Tagasi kooli Euroopa nädal

Tagasi kooli Euroopa nädala raames külastas meie kooli Kristi Täht (EL eesistumise projektijuht). 9. mail neljanda tunni ajal toimunud kohtumisel osalesid 10.M ja osaliselt 11.M klassi õpilased.

Kristi Täht andis ülevaate Euroopa Liidu (EL) institutsioonidest (Parlament, Nõukogu, Komisjon), EL eelistest ja kasulikkusest liikmesriikidele. Pikemalt peatuti Eesti eesistumise temaatikal. Eesti on EL eesistujamaa 2017. aasta juulist kuni detsembrini. Eesistujariigi ülesanne on korraldada EL Nõukogu istungeid, samuti töörühmade tööd. Saavutatud kokkuleppeid tuleb eesistujal esindada ja kaitsta läbirääkimistel Euroopa Komisjoni ja Parlamendiga. EL Nõukogu võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu kõigi liikmesriikide jaoks siduvad otsused.

Lisaks andis lektor ülevaate oma ametist ja sellest, milline on eesistumise personalivajadus. Põhimõtteliselt jaguneb personal kaheks – sisupersonaliks ja tugipersonaliks.

Kohtumisel andis lektor sõna ka õpilastele, arutleti koos, õpilased said oma küsimustele vastused. Veel jagas Kristi Täht soovitusi tööintervjuude, kandideerimise ja CV kirjutamise osas ning julgustas õpilasi end proovile panama ja erinevates projektides/tegevustes osalema – lisaboonused CV-sse.

Kohtumise lõppedes tehti ühispilt ja maiustati kommidega 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

 

Kohtumine USA suursaadikuga

USA suursaatkond veetis 5. mail meeleoluka päeva Haapsalus ja Läänemaal tähistades koos kohalikega Läänemaa ja Haapsalu Ameerika päeva. Külalisi võõrustasid Haapsalu Linnavalitsuse liikmed ning kavas oli palju huvitavat, muu hulgas LÜGi õpilaste vestlusring suursaadiku James D. Melville´iga ning korvpallimäng USA saatkonna ja Haapsalu linna – Läänemaa Ühisgümnaasiumi esinduse vahel.

Fotod: Arvo Tarmula

     

 

Tutipidu

20. aprillil toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Tutipidu, mille raames oli kooli peal näha lõbusates ja armsates riietes abituriente. Tutipidu alustati kogunemisega lindude all, kus tantsiti Sinilinnu-nädalast tuntud nn „munatantsu“ ning seejärel suundusid tutipeolised aulasse mängima. Aulas jagunesid abituriendid klassiti oma „kasvatajate“ juurde, kelleks olid üheteistkümnendate klasside õpilased. Rühmadena liiguti keskuste vahel, kus sai laulda, sõbrapaelu punuda ning oma isikliku linnu voltida. Tutipeo lõpetuseks vaadati õpilaste poolt tehtud videot, kus õpetajad ja õpilased meenutasid helgemaid mälestusi seoses abiturientidega, anti vanne ning iga lõpetaja sai kingituseks sinilinnuga küpsise. Tutipeo viimaseks elemendiks oli lõpukell, mille helina saatel ei suutnud paljud lõpetajad pisaraid tagasi hoida.

Hanna-Liina Salumets, Tutipeo projektijuht, 11.H õpilane

    

 

Lügnessi rekordid

4.-7. aprillini toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis järjekordne LÜGnessi rekordite nädal. Erinevatel aladel oli võimalik igaühel end proovile panna. Tänavu oli võimalik võistelda ka kahel uuel alal, milleks olid teki tekikoti sisse panemine ning pallikõks. Mõlemal uuel alal püstitati koolirekordid, mida on võimalik järgnevatel aastatel ületada. Varasemad rekordid purustati trepijooksus ning kätekõverdustes. Head harjutamist järgnevaks õppeaastaks nii uutel kui traditsioonilistel aladel ning olge valmis püstitama uusi rekordeid!

Käesoleva õppeaasta alavõitjad ja rekordipüstitajad:

Nööbikommide („Skittles“) söömine – Geerit Kikut (19 tk minuti jooksul)

100g sibula söömine – Erki Pajula (1 minut ja 6 sekundit)

Tagurpidi sõnade ütlemine – Andree Prees (21 sõna)

Pastaka pudelisse panemine – Eero Eks (18 pastakat minuti jooksul)

Pallikõks – Greete Tikerpuu (7 kõksu – kooli rekord!), Kristo Enn (35 kõksu – kooli rekord!)

Trepijooks – Johanna Maria Koplik (48.93 sekundit – kooli rekord!), Morten Saar ja Kristo Enn (43.65 sekundit – kooli rekord!)

Pastakate kokkupanek – Rahel Elisabeth Toffer (27.89 sekundit)

Rattal tasakaalu hoidmine – Greete Tikerpuu (4.49 sekundit), Karel Saarkopli (6.37 sekundit)

Kätekõverdused – Kaisa Valm (53 minuti jooksul), Johannes Schönberg (69 minuti jooksul – kooli rekord!)

Teki tekikoti sisse panemine – Birgita Käsk (8.79 sekundit – kooli rekord!)

Tekstisõnumi kirjutamine – Sandra Saarniit 4 minutit ja 41 sekundit.

LÜGnessi korraldustiimi juhid: Liivia Lints ja Anette Lunev

         

Kohtumine EKA moedisaini osakonna juhataja Piret Pupparti ja moe- ja tekstiilidisaini magistrandidega

13. aprillil 2017 kohtusid Haapsalu Linnagaleriis Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10.Ü klassi õpilased Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonnajuhataja ja professor Piret Pupparti ning  EKA moe- ja tekstiilidisaini magistrandidega. Eesti Kunstiakadeemia tutvustas oma näitust “Analoogist”. Möödunud sügisel võtsid EKA moe- ja tekstiilidisaini magistrandid mõtteliselt lahti analoog seadmeid, et uurida nende olemust ja hingeelu, et luua uusi funktsionaalseid materjale. Leidnud end inspireeriva funktsiooni või seadme katsetasid tudengid erinevate materjalide ning ideedega kuni jõudsid igaüks omanäolise materjali või kantava prototüübini.

Õpilased nägid linnagaleriis täiesti uusi lähenemisi moekunstile läbi analoog tehnoloogia – tõlkiv kaelarätik, pH mõõdik köögipõll, vokirattast inspireeritud seelik, DJ jope, mille sisse oli ehitatud mikrofon, pimedas helendav kangas, hologramm kaunistustega kleit. Kõige enam köitis tähelepanu LED valgustusega keep. Samuti said õpilased täpsemalt teada, mida saab kunstiakadeemias õppida.

 

Mingi Muusika Üritus

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus 28. märtsil Mingi Muusika Üritus. Mingi Muusika Ürituse näol on tegemist traditsiooniga, mis toimus sel aastal juba kolmandat korda ning kujutab endast võimalust (avastada enda sisemine harmoonia ja) tulla lavale muusikalise etteastega.

Nautida sai erinevaid stiile, hõimumuusikast rokkpaladeni. Õhkkond oli hubane ning lavale astuti lausa korduvalt. Esineti nii üksi, kahekesi, bändiga kui ka suurema seltskonnaga. Kokku oli 20 etteastet, lavalt käis läbi koguni 57 erinevat isikut. Vilistlaste lippu hoidis kõrgel Anita Rotberg. Õhtu lõpetas üllatusnumber õpetajatelt, millele järgnes palav aplaus.

Kogu õhtut oli saatmas bänd. Basskitarril Karel Rahu, klaveril Karin Lükk-Raudsepp, trummidel Kristjan Lepik Ja kitarril Kristo Kuuse. Ürituse heli ja valguse sättisid paika Tiit Maivel ja Karl Jakob Nöör.

Publikut naerutasid säravad õhtujuhid Andree Prees ja Gert Käsk.

MMÜ tiimi esindaja Lisett Loderaud, 11.M õpilane

Vaata Mingi Muusika Ürituse pilte siit

     

 

Rahatarkuse loeng 11.R klassi õpilastele

Pangaliit korraldab rahatarkuse kuu raames koolitusi üldhariduskoolides. Meie koolis oli 17. märtsil külaliseks LÜGi vilistlane Aleks Korolenko (SEB), kes jagas rahatarkust 11. reaalklassis.

Loengu teemad olid seotud raha aruka “ümberkäimisega” – laenamine, maksud, säästmine, investeerimine, hoiused. Lisaks teooriale said  õpilased lahendada praktilisi/elulisi ülesandeid (kiirlaen, järelmaks, väikelaen, kogumine, eelarve – püsi- ja muutuvkulud). Loengul toodi välja põhisammud suuremate eesmärkideni jõudmiseks: unista, eesmärgista, planeeri rahaasju, ole rahatark, tegutse! 🙂 Lühidalt käsitleti kogumise ja investeerimise teemat – poolt ja vastu argumente.

11.R klassi õpilase Denis Salihovi mõtted  rahaloengust:

“Loengus proovisime koostada eelarvet justkui õppides juba ülikoolis. Selle käigus sain aru, et mul ei ole õrna aimugi, kui suured on näiteks üür ja kommunaalkulud ja kui palju kulub raha söögile. See andis mõtte, et pean vaikselt uurima hakkama, et olla valmis tulevikuks. Samuti pani mõtlema ka see, et raha kogumist vanaduseks tuleks alustada kohe pärast ülikooli lõppu. Enne mul ei olnud sellist mõtetki peas.”

Rahatarkus on eluks vajalik tarkus igale inimesele. 🙂

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja, majandussuuna juht

 

Võõrkeelte päevad Läänemaa Ühisgümaasiumis

15. ja 16. märtsil 2017 olid Läänemaa Ühisgümnaasiumis keeltepäevad, mille raames toimus kaks huvitavat üritust: vene romansi kontsert ja võõrkeeltemängu teatejooks.
Vene romansi üritusel lauldi venekeelseid romansistiilis laule ning esitati instrumentaalpalasid. Kõlasid Šopeni, Zubovi, Bulahovi, Harito ja paljude teiste heliloojate teosed. Esinejaid oli peale Läänemaa Ühisgümnaasiumi tulnud ka Haapsalu Põhikoolist, Noarootsi Gümnaasiumist ja Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumist.

Romanss muusikastiilina jõudis Venemaale 19. sajandil ja muutus seal kiiresti populaarseks. Sarnase hooga levis huvi romansimuusika vastu ka siin, üritusesl osalenuid oli koguni viisteist: Johanna Liiv, Ilona Aasvere, Nele Lillemäe, Anastasija Vologžanina, Sandra Saarniit, Eva-Marie Alasi, Kerti Klaos, Maian Tohver, Helen Lember, Elina Orlova, Aveli Meeles, 11.M klass, Annabel Triebstock, Britta Sool ja Taniel Johan Eller. Õpilasi juhendasid Kadri Kelner, Jüri Ilves, Ruslana Kartsev ja Jelena Turevitš. Kontserdi juhatas sisse Marko Maisalu Puškini luuletusega “Ma armastasin teid”.
Igale esitusele eelnes helilooja ja teose tutvustus ürituse juhtide Viktoria Joonasingi ja Viktor Romanovi poolt, mis aitas teose sisu paremini mõista.
Ürituse peakorraldajateks olid Läänemaa Ühisgümnaasiumi vene keele õpetaja Tiiu Soostar ja muusikaõpetaja Karin Lükk-Raudsepp. Karin tegeles ürituse muusikalise poolega ning Tiiu õpetas osalejaid venekeelset teksti ladusalt ning õige hääldusega esitama. “Alguses me õppisimegi teksti lugema ja alles siis võisid lauluproovid alata,” jutustas Soostar, “ettevalmistused võtsid päris kaua aega.”
Ka üritusel osalenud õpilased pidasid vene keeles laulmise juures kõige pingutustnõudvamaks just sõnade õigesti hääldamist. “Häälduse õppimine oli alguses raske,” tõdesid 10.LR klassi õpilane Aveli Meeles ja 12.R klassi õpilane Eva-Marie Alasi. “Mulle meeldis, et sain end proovile panna,” ütles Aveli, kes on tegelenud laulmisega juba 11 aastat, kuid laulis vene keeles esimest korda. Eva-Marie Alasi õpib C. Kreegi nimelises Haapsalu Muusikakoolis klassikalist laulmist.

Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumi eesti keele õpetajal Ruslana Kartsevil jagus ürituse kirjeldamiseks vaid kiidusõnu: “Väga meeldiv üritus oli. Nii andekad lapsed,” ütles ta. Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasiumi külalisesinejad Anastasija Vologžanina ja Elina Orlova, keda Ruslana Kartsev juhendas, olid üritust oodanud pikisilmi ning külastasid Haapsalut esimest korda.
Mõte korraldada vene romansi teemaline kontsert tuli Läänemaa Ühisgümnaasiumi vene keele õpetajal Tiiu Soostaril juba mitu aastat tagasi ning nüüd avanes tal võimalus see idee koos muusikaõpetajaga Karin Lükk-Raudsepaga ellu viia. “Meie koolis on nii palju andekaid ja musikaalseid õpilasi,” ütles Soostar. “Tänu nendele sai see üritus teoks.”

Seevastu neljapäeval, 16. märtsil võistlesid klassid võõrkeeleoskuses, toimus võõrkeeltemängu teatejooks. Koolis asus 11 tegevuspunkti, mille 6-liikmelised võistkonnad pidid läbima. Igas punktis oli erinev ülesanne, näiteks helisalvestuselt keelte ära tundmine, vanasõnadele võõrkeelsete vastete leidmine, ristsõna ja palju muud. Ülesanded mõtlesid välja ja viisid läbi kooli keeleõpetajad. Võõrkeeltemängu teatejooks oli õpilastele suurepärane võimalus tunnis omandatud keeltealased teadmised proovile panna.

Võõrkeeltemängu võitis 12.M klassi võistkond. II koha saavutas 11.M ja III koha 11.R esindus.

Jarita Maaria Rintamäki, 10.M õpilane

     

 

Kirjanikud noorte ees, noored kirjanduse ees

Läänemaa Ühisgümnaasium on juba kolm õppeaastat järjest osalenud riigigümnaasiumite ühisprojektis, mis toetab kirjanike esinemisi koolides. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsil on sarnane projekt ”Kirjanik kooli”, mille kaudu samuti kirjanikke kooli kutsutud on.

LÜGi õpilased on kohtunud nende aastate jooksul tosina nimeka autoriga.

Sel õppeaastal on gümnaasiumi väisanud kokku 6 kirjanikku. See on alati suurendanud huvi autori loomingu vastu, toonud ta lugejale lähemale. Pärast igat kohtumist on õpilasi, kes kohe sooviks nähtud-kuuldud autori teoseid laenutada. Niiviisi astub kirjandus justkui pärisellu. Üks selline koolitunnipikkune kohtumine kirjanikuga on väga väärtuslik ja mõjus, jääb õpilastele meelde. Seda autorit ei unustata, elav inimene jääb meelde või tuleb taas meelde, kui tema nime raamatuletil või -kogus teose peal näha.

Kõik kohtumas käinud autorid rääkisid erinevatel teemadel, aga kõik nad on tähtsustasid ka lugemist ja kõnelesid sellest, miks lugemine nende meelest vajalik on – ja seda mitte emakeeleõpetajate tellimusel.

Doris Karevalt jäi kõlama selline mõte, et teatud värsside kirjapanemine on käsitööoskus, mis on õpitav ja mida võib teha kohe, kui palutakse, kuid see ei pruugi veel olla luule. Luule tuleb kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt, kuid seda tulemist on vaja õppida tähele panema. Lugemise tähtsust näeb poetess selles, et mida rohkem lugeda, seda originaalsemaks muutuvad oma mõtted.

Mihkel Raud tõdes: “Raamatutest tuleb silmaring. Sellest, kas inimene on raamatuid lugenud, saab väga kiiresti aru – see on näost näha. Töövestlustel on üsna tavaline, et küsitakse lemmikraamatu kohta.” Raud lisas, et inimest mõjutavadki enim teised inimesed, kellega kokku puututakse, ja raamatud.

Jim Ashilevi ütles aga järgmised kuldsed sõnad: “Ainuke viis kirjutamist õppida on lugedes ja ise kirjutades.” Oma avatud oleku ja siirusega võlus ta publiku ning sellised mõtted lugemise tähtsusest on ka kordades veenvamad kui oma eesti keele õpetaja öeldu.

Jürgen Rooste tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks kui krooniline haigus, mida välja ravida ei saa. Kunst ja kirjandus on tema meelest inimeseks olemise mõtestamise vahendid. Kunst ja kirjandus peavad hinge kriipima, valu tegema, mitte olema kui ilus tapeet seinal.

Andrus Kivirähk ütles, et Eesti parimateks kirjanikeks on Tammsaare ja Luts. Nende autorite tekstid on eesti kirjanduse tüvitekstid. Alati on ta nautinud ka Mihkel Mutti ja soovitas noortelgi Muti varasemat loomingut lugeda.

Tegu on väga tänuväärse ja vajaliku projektiga. Kohtumised kirjanikega on saanud osaks LÜGi traditsioonidest, LÜGi kultuurist. On suur asi, et ühel aastal külastavad kooli sellised kirjanduse suurkujud nagu Doris Kareva, Andrus Kivirähk, Jim Ashilevi, Jürgen Rooste, lisaks väga mitmes vallas tegutsev Mihkel Raud ja lavastaja-draamakirjanik Andres Noormets. Eelmistel aastatel on õpilaste ees käinud Mehis Heinsaar, Jan Kaus, Armin Kõomägi, Kristiina Ehin, Contra, Sveta Grigorjeva.

Autoritele on alati meeldinud Läänemaa Ühisgümnaasiumi publik – terane, tähelepanelik ja alati rohkelt küsimusi esitav. Õpilased ootavad kohtumisi kirjanikega, on tekkinud suisa kirjanike fänkond, kelle eesmärgiks on olla kuulajaks igal kohtumisel.

Selleaastased kohtumised on teoks saanud kõik  tänu EV Kultuuriministeeriumile ja Viljandi Gümnaasiumi koordineeritavale riigigümnaasiumite projektile  “Intriig eesti kirjandusest koolidesse”.

Tiina Brock ja Monika Undo, Läänemaa Ühisgümnaasiumi emakeeleõpetajad

        

 

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis käis esinemas Mihkel Raud

6. märtsil 2017 külastas Läänemaa ühisgümnaasiumi kirjanik, muusik, saatejuht, ajakirjanik ja endine poliitik Mihkel Raud. Mihkel Rauda oli kuulama tulnud peaaegu kogu kool. Kohtumise juhatas sisse 11. M klassi õpilane Kaidi Liivamägi, kes luges ette katkendi Raua uusimast raamatust „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“.

Mihkel Raua viimane raamat on elulooline eneseabiraamat (vähemalt nii Mihkel Raud ise väidab), mistõttu kujunes ka kohtumise peamiseks märksõnaks nõuanded. Raud rääkis lihtsalt ja ausalt oma elust ja tegemistest, kirjutamisest, mida noored peaks elus silmas pidama. Oma siirusega tabas Raud märki – ta suutis noori kõnetada.

Millest siis Raud rääkis? Näiteks tõi ta välja, kuidas iga sotsiaalmeedias tehtud postitus võib hiljem kirjutaja vastu töötama hakata, seega tuleb mitu korda läbi mõelda, enne kui midagi kuhugi postitada. Ka mõtleb Mihkel Raud igal hommikul, et tegu võib olla tema viimase päevaga – see aitab päeva ja oma aega rohkem väärtustada.

Raud rõhutas raamatute rolli inimeste elus. Raamatutest tuleb silmaring. Sellest, kas inimene on raamatuid lugenud, saab väga kiiresti aru. Töövestlustel on üsna tavaline, et küsitakse lemmikraamatu kohta. Raud lisas, et inimest mõjutavadki enim teised inimesed, kellega kokku puututakse, ja raamatud. Rauale endale meeldib lugeda näiteks elulooraamatuid ja näidendeid.

Küsimusi Mihkel Rauale oli õpilastel palju. Oleks veel olnud, aga 75-minutiline tund seadis raamid. Õpilased hinnangul oli kohtumine põnev ja hariv.

Kohtumine Mihkel Rauaga leidis aset kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi gümnaasiumi koordineeritava projekti „Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

 

Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

15. veebruaril 2017 toimus kooli aulas Eesti Vabariigi 99. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Paremad kõned selgitas välja žürii, kuhu kuulusid direktor Leidi Schmidt, ajalooõpetaja Kalle Lõuna, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock, raamatukoguhoidja Anneli Ilves ja Lääne Elu ajakirjanik Lemmi Kann.

I koha vääriliseks tunnistati 10.H klassi õpilane Johanna Liiv kõnega „Eesti – rahu või mölluriik?“.

II koha sai Andree Prees (12.R) kõnega „2017 Anno Domini“.

III koha sai Marko Maisalu (11.H) kõnega „Pühendatud Eestile“.

Välja anti ka kaks eripreemiat.

Pidupäevakõne stiilipreemia sai Gert Käsk (10.H) kõne eest „Eesti kui väärtus“.

Eripreemia positiivsuse eest anti Liivia Lintsile (11.H) kõne eest „Minu kodumaa“.

   

 

Sõbrapäev

14. veebruaril 2017 tähistas meie kool sõbrapäeva, mille raames toimus mitu võistlust ning iga-aastane koogilaat. Kolmandat aastat toimus ka mäng, kus numbriliselt märgitud südamega õpilane peab otsima kooli pealt enesele sõbra, kellel ripub kaelas sama numbriga kaunistatud aksessuaar. Selle aasta võitjad valis välja õpetajate komisjon, kes andsid välja kaks eriauhinda ning esimese, teise ja kolmanda koha:

I koht Rasmus Räli ja Kriss-Lyna Prees

II koht Denis Salihov ja Anette Marilin Villand

III koht Kristjan Palmiste ja Morten Saar.

Eriauhinna said Johanna Maria Koplik ja Reneli Saumets. Teise eriauhinna sai Kristiina Köster, kes küll ei leidnud oma sõpra, aga sellest hoolimata osales võistlusel.

Paaride mängus särasid kõige enam Artur Matto ja Anette Marilin Villand.

Sõbrapäeva projektijuhid olid Marko Maisalu, Hendrik Murumägi ja Kriss-Lyna Prees.

Sõbrapäeva tiim

Vaata sõbrapäeva pilte siit

   

 

Mudel-Euroopa Parlamendi piirkondlik sessioon LÜGis

10.-11. veebruaril 2017 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Mudel-Euroopa Parlamendi piirkondlik sessioon. Esimesel päeval tehti tööd komisjonides, teisel päeval kogunenud täiskogul arutleti, väideldi ideede poolt ja vastu.

Siseasjade komisjon keskendus oma reolutsioonis Brexitile ja püüdis pakkuda välja kompromisse suhete säilitamiseks Suurbitanniga. Esitatud vastukõnedes peeti esitatud varianti liialt leebeks ja resolutsioon ei leidnud täiskogu toetust. Hariduskomisjonis keskenduti eelkõige digipädevuse suurendamisele Euroopa koolides.

Keskkonnakomisjoni tööd juhtis Andree Prees, täiskogul heakskiidetud resolutsioon pakkus välja endapoolse nägemused pakendivaba kaubanduse arendamiseks, taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ning tasuta ühistranspordi võimaldamiseks Euroopa Liidu kodanikele.

MEP-i presidendiks sai Andree Prees, komisjonides paistsid eriliselt silma Sandra Saarniit, Kaarel Koit, Grete-Liis Kalev, Kris-Marin Pals ja Ksenija Ivanova.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

  

 

Teine Võlviõhtu

Teine Võlviõhtu toimus 9. veebruaril 2017 Võlvis, teemaks oli Eesti meesluuletajad. Esitati ka omaloominguna luuletusi ja laule. Esinejateks olid: Marita Türkson, Kristina Zubkova, Karl-Christoph Rebane, Kristiina Liiv, Kristiina Köster ja Piia Tomingas.

 

Õpilaste kunstinäitus Haapsalu linnagaleriis

1. veebruaril 2017 avati LÜGi õpilaste kunstinäitus “Kummardus Andy Warholile” Haapsalu linnagaleriis.

Õpilased on saanud inspiratsiooni Andy Warholi kujutavast kunstist ning suhtumisest sellesse. Näitusel on üleval õpilaste autoportreed, kompositsioonid (kunstniku tsitaatidest), video, portreede seeria kooli kõige kuulsamast inimesest ning Andy Warholist endast.

Näitus on avatud kuni 26. veebruarini.

Loe Lääne Elu artiklit kunstinäituse avamise kohta siit ja Läänlase artiklit siit

Näitusest ülevaate annab Lääne Elu

Vaata näituse avamise pilte siit

      

 

Tööturuteemasid käsitlev kohtumine 11. klasside õpilastele

31. jaanuaril 2017 kogunesid 11. klasside õpilased teise tunni ajal aulasse, kus toimus tööturuteemaline koolitund. Õpilastega käis kohtumas Eesti Töötukassa karjäärispetsialist Katri Buht.

Loengutunni teemad olid:

• Millised muutused on toimumas tööturul ehk tööturu trendid ja suundumused.
• Noorte töötus – mis see on ja kuidas tekib?
• Seadusandlus – millised on noorte õigused tööturul?
• Digitaalne jalajälg – kuidas see mõjutab minu töömaailma sisenemist.
• Kuidas saab töötukassa olla kasulik noorele tööotsijale?
• Suveks tööle! Miks ja kuidas? – tööotsingutega alustamine.
• Targalt Euroopasse tööle – mida teada enne välisriiki tööleminekut?

Temaatika on aktuaalne, kuna Euroopas, sh Eestis, on töötus noorte hulgas suur. Lektor arutles noortega töötuse põhjuste üle (terviseprobleemid, hariduse ja kogemuse “puudumine” jne).  Lisaks eelpool toodud teemadele selgitas Katri Buht õpilastele töötuna arvele võtmise vajadust (haigekassa, rahaline toetus jne).

Seadusandluse teema juures peatus lektor noorte õigustel tööturul, lepingute sõlmimise küsimustel ning andis näpunäiteid, kuidas õigesti käituda võimaliku töösuhte lõppemise korral (nt pankroti puhul, töölepingu lõpetamise puhul jm). Ta toonitas noortele, et oma õiguste eest tuleb ise seista ja kuidas saab töötukassa noortele toeks olla tööturule sisenemisel.

Väga huvitav oli tööturutrendide tulevikumuutuste temaatika. Lähitulevik toob tänu ülikiiretele tehnoloogilistele muutustele kaasa töökohtade sisulise muutuse; töövormid muutuvad paindlikumaks; kaob kaks korda enam töökohti kui neid juurde tekib; tulevikutöö märksõnad on: inseneri- ja loodusteadused, arhitektuur, andmetöötlus. Tulevikuametite tasuvaimate töökohtadena tõi lektor välja näiteks: ajamaakler, digitaalne arhitekt, personaalne apteeker, mälu parandamise kirurg, eakate heaolu konsultant jpt.

Näpunäiteid said õpilased ka CV koostamise osas. Huvitavaks kujunes digijalajälje teema. Arutleti aktiivse (mina) ja passiivse (keegi teine) jälje juhtimise ning tagajärgede üle.

Loenguteemade vahele näitas lektor teemakohaseid videoklippe, mis tegi  loengu kuulamise/arutlemise põnevamaks 🙂

Oli igati kasulik ning õpetlik koolitund.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetja, majandussuuna juht

 

 

EYP sessioon Kaunases

Samal ajal, kui enamus LÜGi õpilasi said õppida terve nädala detsembri lõpus natukese teise nurga alt ning koostada endale ise tunniplaani, osalesin mina Kaunases toimunud Leedu rahvuslikul Noorteparlamendi (European Youth Parliament ehk EYP) sessioonil, mis toimus 17.-21. detsember. Mis on EYP?

„Tänaseks on EYPst saanud Euroopa suurim mitteformaalse haridusega tegelev noorteorganisatsioon – platvorm noortele poliitiliseks debatiks, rahvusvaheliseks dialoogiks, eneseteostamiseks (nt korraldusvaldkonnas) ühiskonnateadlikkuse suurendamiseks ja ka ideede vahendamiseks. Igal aastal korraldatakse EYP liikmesriikides kokku üle 200 regionaal-, rahvus- ja rahvusvahelist sessiooni, kaasates tuhandeid noori üle Euroopa looma uusi sõprussidemeid ning arutlema sotsiaal-poliitilistel teemadel.“

Enne üritust pidime endale valima komisjonide eelistused, kus sooviksime tööd teha. Erinevaid komisjone oli 8. Minu esimeseks valikuks oli SEDE II (Security and defence), kuhu ma ka sain. Meie komisjon tegeles sisuliselt pagulaste diskrimineerimise peatamisega ning integreerimisega. Täpsemalt,  kuna viimasel ajal on Euroopas julgeolek tänu terrorirünnakutele suuresti tugevnenud, toob see kaasa mitte-eurooplaste (sh ja valdavalt rahumeelsete) „tagakiusamise“ ja etnilise profiilimise. Näiteks ametlikul tasandil – lennujaamades ning avalikes kohtades peetakse üldistavalt kõiki moslemeid julgeoleku ohuks. Samamoodi ka inimtasandil – kohalikud pigem tõrjuvad nad ühiskonnast välja.  Seda kasutavad edukalt ära terrorirühmitused, motiveerides valitsuse ning kohalike poolt tagakiusatuid radikaliseeruma. Meie eesmärk oli sõjapõgenikele pakkuda kaitset ja soodsat sissesulandumist Liikmesriikidesse, samal ajal silmas pidades jätkuvat julgeoleku taseme tõusu.

1. päev

Kohtusime esimest korda oma komisjoniga. Minu komisjonis oli 12 liiget, 8 erinevast riigist. Terve päev tegelesime me teambuilding-ga, mis sisaldab üksteise tundma õppimist, erinevaid meeskonnamänge ja palju suhtlemist, et komisjoni töö sujuks hästi.

2. päev

Teine päev algas Kaunase tehnikaülikooli auditooriumis avamistseremooniaga, seejärel suundusime tööruumidesse. Hakkasime tegelema oma teemaga. Panime kirja kõigi visioonid ning sõnastasime esmalt konkreetsed ja täpsed probleemid.

3. päev

Arutlesime ja otsisime lahendusi meie probleemidele terve päev, mis oli kõige väsitavam ja ajakulukam protsess, sest olid sattunud kokku väga erineva tausta, päritoluga ja kogemustega inimesed, siis arvamusi ja sellest lähtuvalt lahendusi oli väga palju. Pidime leidma siiski kompromissi.

4. päev

Tegelesime faktuaalse info otsimisega, erinevate uuringute analüüsimisega, et tugevdada meie seisukohti ning muuta resolutsiooni spetsiifilisemaks, seejuures täiendades pidevalt lahendusi. Vahepeal paar tundi tegelesime ka teiste komisjonide tööde kuulamisega ja nõuannete andmisega. Seejärel pidime kokku panema lõpliku resolutsiooni meie komisjoni teemast.

5. päev

Toimus General Assembly ehk sisuliselt Euroopa parlamendi istungi simulatsioon. Kõik komisjonid pidid esitama Kaunase omavalitsushoones oma resolutsioone ning kaitsma neid. Kuna kõik näevad teiste resolutsioone juba 4. päeva õhtul, on võimalik kirjutada vastukõnesid ja otsida erinevaid asju mille kallal „nokkida“. Viiendal päeval annavad eri komisjonide liikmed edasi oma arvamusi resolutsioonidest ning teised peavad oma kirjapandut kaitsma ja põhjendama, miks just neil on parimad ideed antud probleemi lahendamiseks. Peale debatti toimub hääletus. Kahjuks meie ning veel 4 komisjoni resolutsioonid lükati tagasi. Vaid kolm resolutsiooni võeti enamushäältega vastu.

Andree Prees 12.R

   

 

Nostalgiadisko

26. jaanuaril 2017 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis nostalgiline videodisko. Selle aasta disko teemaks sai säravad kaheksakümnendad ning kõigil külalistel olid seljas tõetruud kostüümid. Õhtu jooksul oli osalistel võimalus tänu fotograaf Silver Raidlale end jäädvustada. Lisaks tantsimisele mängiti erinevaid mänge viktoriinist limboni ning kõige tublimad ja vastupidavamad said auhindu. Autasustati ka stiilseima kostüümi kandjat ja sel aastal läks tiitel Adeele Lassile.

Üritus kulges mõnusas ja hubases õhkkonnas.

Liina Salumets, 11.H

     

 

12.M klass katsetas e-kirjandit

Haridusministeeriumil on plaan üle minna e-tasemetöödele ja e-riigieksamitele. Eesti keele e-riigieksami arendusega on jõutud nii kaugele, et  tehakse esimesi e-kirjandi katsetusi. Läänemaa Ühisgümnaasiumi 12.M klassil oli võimalus protsessis osaleda ja e-kirjandit kirjutada. Üldiselt olid 12.M klassi õpilaste muljed pärast e-kirjandit positiivsed.

Minule meeldis kirjandit kirjutada arvutis palju rohkem kui paberile, sest käed ei väsi 400 sõna kirjutamisest ära ja kui midagi läheb untsu, saab lihtsalt ära kustutada ja uuesti kirjutada. Samas on ÕSi arvutis palju mugavam kasutada kui paberkandjal. Üleüldiselt jäin väga rahule, teeks uuesti! Fred

Kirjandit kirjutada oli üpriski huvitav, sai palju kiiremini valmis. Samuti oli plussiks see, et kui tuli mõte, sai selle kiiresti kirja panna, paberil kirjutamine võtab nii kaua aega, et mõte jõuab vahepeal meelest ära minna. Kirjutasin esimest korda elus kirjandit arvutis ja võin öelda, et olen rahul ja teeksin seda teine kord ka uuesti. Palju mugavam ja kiirem variant. Ei olnud vaja kirjutada mustandit ja sõnad loeti ka minu ees ära. Birgita

Selline eksami sooritamise viis on väga mugav ning lihtne. Jäin ise selle testi tegemise viisiga väga rahule. Aimar

Minule isiklikult meeldis vastupidiselt ootustele kirjandi elektrooniline kirjutamine rohkem kui paberkandjal. Ma muudan tihti lausete sõnastust ning kuna eksamil on korrektori kasutamine keelatud, siis on inetu, kui puhtandis on mahatõmbamisi. Mul aga juhtub tihti nii, et mõtte kõige parem sõnastus tuleb viimastel minutitel, aga kui miski juba paberil on, siis naljalt seda sealt ära ei saa. Elektrooniliselt on kõik palju lihtsam – võin panna kirja kõik, mis pähe tuleb, ning hiljem saan sellest vajadusel lihtsalt vabaneda.

Üks väike negatiivne pool oli see, et ekraani pidev jälgimine väsitab kohutavalt silmi ning lõpus viimast korda kirjandit üle vaadates tundsin, et ma ei suuda enam loetavat efektiivselt analüüsida.

Sõnakorduste märkamine on paberile kirjutatult palju kergemini esiletulev kui elektrooniliselt.

Üldiselt aga olen peale tänast täielikult e-kirjandi pooldaja ning praegu on mul tunne, et oleksin valmis juba sel aastal  lõpukirjandi elektrooniliselt tegema. Janella

Mulle ei meeldinud antud üritus, sest mulle meeldib kirjutada paberil. Ma tundsin, et mu mõtted vajusid pidevalt laiali, pea hakkas tohutult valutama ja silmad väsisid ära. Ma avastasin mitmeid kordi, et ma ei mõtle kirjutatu peale, vaid lihtsalt kirjutan. Käsitsi kirjutades mõtlen ma kirjutatu üle rohkem.

Oli plusse ka, näiteks sain ma mõtteid lisada terve kirjutamise aja teksti vahele, käsi ei väsinud nii ära. Merili

Mulle väga meeldis arvutis teha. Palju kiiremini saab valmis ja palju kergem on vigu parandada, ei ole sodimist ega midagi. Alguses häiris ainult teiste õpilaste kirjutamise klõbin, aga sellega õnneks harjusin ära ja lõpus ei pannud isegi tähele. Lisete

Minule meeldis kirjutada kirjandit arvutis. See säästab palju aega, sest ei pea mustandit ümber kirjutama ja ka käsi ei väsi ära. Alustekstide lugemine ei olnud silmi väsitav, sest need oli piisavalt lühikesed. Arvan, et e-kirjandit võiks ka edaspidi teha. Laura

Kerge on arvutis kirjutada, sest saab kiiremini ja sodimist pole, käsi ei väsi ära. Samuti on ÕSi palju kergem kasutada, ei pea raamatust otsima, üleüldse on enda kontrollimisvõimalusi rohkem. Alustekstid olid ka täitsa okeid.

Arvutil kirjutamisel ei jälgi ma oma õigekirja nii palju, sest siiski on igapäevane suhtlus arvutis vabam ja käsi on harjunud tegema vigu, paberil on kergem näha ja aru saada, kus midagi olema peaks. Samas silmad väsivad veidi rohkem ära.

Väga hull polegi, ellu jäime.

Aa see kribamishääl, mis kõik teevad, ajab hulluks. Malin

Minu arvates oli kirjandit arvutis kirjutada mugav, kuna jutt sujus kiiremini ja mõtted ei läinud meelest ära (kuna jõudsin kiiresti kirja panna). Siiski minu arvates peaks säilima õpilaste mingi kirjaoskus, ehk et eksamid peaksid olema paberkandjal, kuna muidu me oleme kõik nii digitaalsed, et paha hakkab. Samuti on arvutis raskem jälgida kirjavigu ning keskenduda nende parandamisel. Muidu süsteem oli hästi kujundatud, kuigi tekstiosa võiks olla suurem, et oleks parem ülevaade enda kirjutatust. Alustekste oli mugav vaadata ning meeldis, et polnud üks pikk tekst, vaid väiksed lõigud (kuigi alustekste ei pea kasutama, siis siiski olid need täna abiks). Apsakaid ikka tuleb ette ning need saime kiiresti lahendatud, polnud üldse hullu! Carmen

Mulle meeldis e-eksam, sest käsitsi kirjutamine ei ole minu jaoks üldse meeldiv. Arvutis kirjutades saab ka kiiremini valmis. Ainuke negatiivne aspekt oli minu jaoks see, et silmad väsisid helendava ekraani vaatamisest lõpuks ära. E-eksami ülesehitus oli lihtne ja arusaadav, kuid pakutud juhiseid ma ei kasutanud, sest mõtlesin, et tahan pigem oma mõtteid kasutada. Sander

E-eksam oli palju mugavam, kuna sai kohe kirjutada n-ö puhtandit,  seda võis iga hetk muuta ehk aega hoiab sellega palju kokku. Samuti on arvutis kiirem kirjutada kui käsitsi. Miinuseks on see, et tihtipeale juhtub nii, et sõnas kas jääb täht puudu või kirjutad vale tähe juurde vms. Isegi kontrollides on keeruline selliseid asju tähele panna. Võib-olla võib miinuseks nimetada ka seda, et kui teised kirjutavad, siis nad klõbistavad samuti klahvidega ning see hääl veidi segab keskenduda. Andres

Mõtted kogus kokku eesti keele ja kirjanduse õpetaja Monika Undo

 

DESTROY TO CREATE

4. jaanuaril 2017 Haapsalu Linnagaleriis toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi abituriendi Karl-Christoph Rebase esimese isikunäituse avamine, mille pealkirjaks oli “DESTROY TO CREATE”. Näituse avapäeval sai näitusel nautida ka performance’it .

Kunstnik on iseloomustanud oma näitust järgnevalt: „Mu näituse mõtteks ning ühtlasi ka pealkirjaks on ”DESTROY TO CREATE” e. käsitlen läbi erinevate meediumite seda tunnet, kuidas inimestena on meil kõik tegelikult hästi, meil on kõik olemas, kuid seisame küsimuse ees, kas tahame, et meil oleks veel paremini või jääme rahule olemasolevaga.“

Näitusele on välja pandud kolm installatsiooni, film ning fotoseeria.
Kõige silmapaistvamaks teoseks on ilmselt installatsioon ’’Tsirkus’’, mida vaataja näeb kohe uksest sisse astudes. ’’Tegemist on loomatsirkuste vastuolu kajastava teosega, kus on kasutatud loomatsirkust reklaamivaid lipikuid ning plakateid, mida käisin oma sõbrannaga suvel Haapsalu tänavatelt eemaldamas. Mõelda nendele loomadele, keda tsirkustes sunnitakse nö nööri mööda käima, on südantlõhestav – tundsin, et pean seda emotsiooni vaatajaga jagama,’’ rääkis noor kunstnik isiklikult.

Näitus on avatud kuni 29. jaanuarini 2017.

Kristiina Teinemaa, 12.H õpilane

 

 

Jõuluball

22. detsembril 2016 toimus meie koolis iga-aastaselt särav jõuluball, kus osales ligi 200 õpilast, õpetajat, vilistlast ja esinejat. Sel aastal oodati kõiki osalejaid salapärasele Veneetsia maskeraadile, kus võis kohata igaühe maskitagust poolt. Üles astusid meie oma kooli andekad õpilased, kes tõid rahvani üllatava ja naerust pakatava programmi. Õhtut juhtis vilistlastrio: Elena Koit, Kaarel Koel ja Leonid Bragin. Tantsupõrandal hullutas rahvast James Werts World Project, kelle saatel sai õhtu läbi jalga keerutada. Fotonurgas jäädvustas kõik soovijad pildile Maarika Roosi ning särava programmi pildistas üles Markus Sein. Meeleolukale õhtule aitas punkti panna diskor Markus Sein, kes mängis kõigi lemmiklaule.

Peakorraldajad: Liivia Lints, Kriss-Lyna Prees, Hanna Kurg, Anette Lunev (11.H)

Vaata jõuluballi pilte siit

       

 

2016/2017 õa

2016

Üldoskuste nädal

Selle õppeaasta jõulueelsel nädalal jäeti Läänemaa Ühisgümnaasiumis aineõpetus kõrvale ning keskenduti gümnaasiumi õppekavas nimetatud üldpädevuste arendamisele. 19.-23. detsembril 2016 asendati kogu nädala tavaline tunniplaan kõikvõimalike erinevate töötubade, kohtumiste ja õppekäikudega.

Nädala kava kujunes õpilaste soove arvestades, õpetajate ja kogukonna koostöös. Päeva põhitegevusi silmas pidades said nädalapäevad nimedeks: suunavahetuspäev, karjääripäev, kodanikupäev, jõulupäev ja kokkuvõttepäev. Programmi kokkupanek ja kokkulepete sõlmimine võttis aega ligemale 3 kuud ja kaasas läbiviijatena lisaks oma kooli õpetajatele veel pea 60 inimest väljast poolt kooli.

Suunavahetuspäev andis õpilastele võimaluse proovida, millega tegeletakse teistes õppesuundades. Karjääripäeval kohtusid õpilased Elavas Raamatukogus 17 erineva elukutse esindajaga, kes jagasid omalt poolt väärt soovitusi ja kogemusi. Kodanikupäeval süveneti seadustesse, tarbija õigustesse, rahatarkusesse, politsei, päästeameti ja sotsiaalhoolekande töösse, harjutati esmaabi andmist, tutvuti Haapsalu kirikute ja kogudustega, räägiti sõltuvusainetest ja alkoholikultuurist ning sellest, kuidas olla õnnelik noor ja siia maailma oodatud. Neljapäev oli pühendatud jõulukommetele ja jõululauludele. Lõuna ajal toimus toomkirikus ühine jõulukontsert ja õhtul pidulik jõuluball teemal „Veneetsia maskeraad“. Reede ehk viimane päev jäi igale ühele kokkuvõtete tegemiseks ja vormistamiseks.

Nädalasse mahtusid veel peotantsuharjutused, jõulukontserdiks ja –balliks valmistumine, MTÜ Avatud Vabariigi seminar teemal “Haapsalu 20 aasta pärast. Miks tulla (tagasi) Läänemaale elama?” ning palju erinevaid töötubasid ja loenguid: psühhodraama, maailma mudeldamine, Eksperimenta!, kirjanduse töötuba koos Jürgen Rooste ja Krista Kumbergiga, maalimine, marmoreerimine ja klaasimaal, fotograafia, miniuurimistöö tegemine, maskitegemine, internetiturvalisus, suupistete valmistamine, lilleseade jpm.

Koolipere võib üldoskuste nädalaga igati rahul olla – õpilastele meeldis seesugune eluks vajalikke oskuseid arendav ja teistmoodi õppetööga sisustatud poolaasta lõpp. Puudumisi oli tavalisest vähem ning huvi tehtava vastu suur. Lisaks leidis tavaline aastalõpusündmuste- jõulukontserdi ja balli –  ettevalmistamine sobiva ajalise ja vormilise lahenduse. Nädala läbiviimisele kulutatud energia sai igati tasutud ja selline projekt võiks korduda vähemalt kolme aasta pärast.

Merilin Schults, õppekorraldaja

Vaata üldoskuste nädala pildigaleriid siit

     

 

Kirjanduse töötuba raamatukogus

20. detsembril 2016 oli Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilastel teiste töötubade seas võimalik osaleda ka kirjanduse töötoas, mida viisid läbi tunnustatud raamatukoguhoidja, lastekirjanik ja kirjandusteadlane Krista Kumberg ning luuletaja Jürgen Rooste, keda Karl Martin Sinijärv on nimetanud käesoleva sajandi elava ja otsiva eesti luule lipulaevaks ja vapiloomaks. Töötuba ise toimus hubases ja sopilises Haapsalu lasteraamatukogus.

Nii Kumberg kui ka Rooste mõtisklesid kirjanduse üle ja  keskendusid erinevatele stiilivõtetele.

Kumberg tõi välja, et kirjandus on kui põgenemine argipäeva eest ja kirjandus aitab näha maailma ning inimesi laiemalt, kui oma elukogemus võimaldab. Kumberg tunnistas, et tänapäeva kirjandus on väga haruline ja raske on leida erinevate lugejate vahel  ühist puutepunkti.  Tänapäeval võib ka igaüks kirjutada raamatu ja selle välja anda. Ja teinekord võib raamatust palju olulisem olla just autori imago, nt Kaur Kenderi puhul on see nii juhtunud.

Krista Kumberg jagas ka õpilastele lugemissoovitusi.

Päeva teises pooles esines Jürgen Rooste. Rooste juhatas sisse 11.M klassi õpilane Kaidi Liivamägi, kes esitas Rooste „Koidulaga süvitsi“. Kaidi etteaste oli nii veenev, et naeru ei suutnud tagasi hoida isegi tekstide autor.

Jürgen Rooste tunnistas, et kirjutamine on tema jaoks kui krooniline haigus, mida välja ravida ei saa. Kunst ja kirjandus on tema meelest inimeseks olemise mõtestamise vahendid. Kunst ja kirjandus peavad  hinge kriipima, valu tegema, mitte olema kui ilus tapeet seinal.

Jürgen Rooste esitas nii enda kui ka teiste autorite luuletusi ning viimase osana viis läbi loovkirjutamise. Rooste antud ülesanne oli inspireeriv ja aitas lõhkuda piire, tulla välja stampidest. Õpilastega koos kirjutas ka Jürgen Rooste. Rooste andis õpilastele tagasisidet ja julgemad lugesid ka sündinud tekstid ette.

Kohtumine Jürgen Roostega leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti „Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Õpilased jäid raamatukogus toimunud kirjanduse töötoaga rahule. Oodatakse järgmisi kirjanduslikke kohtumisi ja võimalust veeta päev raamatukogus.

Õpilaste mõtteid:

„Krista Kumberg inspireeris mind täna hommikul kõvasti. Jürgen Rooste oli väga meeldiv esineja. Sain palju teadmisi loovkirjutamise kohta ning kasutan saadud teadmisi ka edaspidistes kirjutistes.“ (Kaidi)

„Mulle tohutult meeldis Jürgen Rooste olek, tema suhtlemine meiega kui võrdsetega. Loovkirjutamist kartsin tänases päevas enim. Õnneks ei olnudki nii hull. Õigemini ei olnud see minu jaoks üldse hull, vaid pigem nauditav. Tundsin enda kirjutades vabalt.“ (Kristiina)

„Jürgen Rooste on üks huvitavamaid inimesi, kellega olen kohtunud.“ (Myrell)

„Raamatukogu õppekeskkonnana on ideaalne loometegevuseks. Mugavas keskkonnas, põrandal omaette istudes ja avatud ruumis põnevaid asju silmitsedes on palju kergem inspiratsiooni leida kui ranges klassiruumis.

Hommikune loeng kaasaegsest kirjandusest meeldis mulle, sain täpsemalt aru, mis teeb kaasaegsest kirjandusest kaasaegse kirjanduse. Sain ka raamatusoovitusi.

Jürgen Roostega kohtumine oli inspireeriv, positiivne ja avas maailmapilti. Luuletusi kuulata oli huvitav, ise kirjutada veel põnevam.“ (Piia)

„Sellised üritused võiksid kindlasti toimuda raamatukogudes.“ (Eva-Marie)

„See, et päev toimus raamatukogus, on väga meeldiv ja vaheldust pakkuv. Siin on väga hea aura ja olemine, pole ka väsimust, nagu pärast tavalist koolipäeva koolimajas.“ (Kerstin)

„Jürgen Roostega tahaks kohtuda veel, tahaks kuulda tema mõtteid ja loomingut.“ (Jevgeni)

„Tänu Kumbergile sain uusi lugemisideid, seega minu jaoks igati korda läinud loeng. Üleüldse oli raamatute tutvustus huvitav ja silmaringi avardav.

Jürgen Rooste osa oli samuti paeluv ja hariv, sest Rooste valgustas meid kirjanduse ajaloost ning luges ette erinevaid luuletusi. Loovkirjutamine oli kasulik kogemus.“ (Karin)

„Mulle meeldis, et sain päris kirjanikult tagasisidet.“ (Jan)

„Loodan, et selliseid päevi tuleb veel.“ (Grete-Liis)

„Mulle meeldis Jürgen Rooste avatus ja ausus. Tema luuletustes oli irooniat ja huumorit ning neid oli huvitav kuulata.“ (Jarita Maaria)

„Jürgen Rooste oli mega äge.“ (Kris-Mariin)

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Riina Reinersi isikunäitus 

LÜGi 11.SST õpilase Riina Reinersi isikunäitus „RAUAST SÜDA“ avati teisipäeval, 13. detsembril 2016 Haapsalu Kunstikooli galeriis.

Esimese koomiksi tegi Riina 8. klassis loovtööna (2014). Samal aastal asus ta õppima ka Haapsalu Kunstikoolis, kus ta on nüüd juba neljandal ehk viimasel kursusel. Tema koomiksid on ülesehitatud ühele peategelasele Anuškale. Näituse pealkiri on „Rauast Süda“, sest koomiksi peategelase Anuška üleelamised nõuavad rauast südant. Ta elab üle mälestustena kogu oma väga pikka elu, mis kestis 10 000 aastat.

Näitus jääb avatuks detsembri lõpuni.

Fotod Haapsalu Kunstikooli Facebook

         

Võlviõhtu

8. detsembril 2016 toimus Võlviõhtu, mille teemaks olid Koidula luuletused. Õhtu esimesel poolel loeti Lydia Koidula luuletusi ning pärast seda esitasid LÜGi noored omaloomingut. Esinejateks olid Piia Tomingas, Kaidi Liivamägi, Kristiina Köster, Kristiina Liiv, Sirli Leesment, Marita Türkson, Lisete Ulla, Marta Velda Loos, Karl-Christoph Rebane ja Kristina Zubkova. Õhtu kujunes igati meeldivaks ja õdusaks. Järgmine Võlviõhtu on plaanis veebruaris.

  

 

Kivirähk, Kivirähi, Kivirähu, Kiviräha – õige on  Kivirähki!

5. detsembril 2016 käis LÜGis õpilastega kohtumas kirjanik Andrus Kivirähk.

Kes tänapäeval ei teaks Andrus Kivirähki! Kes pole teda lugenud, on tema tekstidega tuttav  kas mõne telelavastuse, animafilmi  või teatrilavastuse kaudu. Ometi on ikka ja alati huvitav kohtuda silmast silma ja saada võimalus küsida seda, mis kuulajale parasjagu huvi pakub.

Sedapuhku saime teada, et menukirjaniku enda lemmikute hulka kuuluvad Mihkel Muti teosed ning kelle varasemat loomingut ta ka noortele soovitas. Loomulikult on üks vaieldamatu  Kivirähki meelisautor A. H. Tammsaare. Kuna hiljuti valis eesti rahvas oma lemmiktegelast „Tõest ja õigusest“, siis küsiti ka Andrus Kivirähki arvamust tema lemmiku kohta epopöast. Kuigi küsimus oli raske, sest romaanis on palju suurepäraseid karaktereid, jäid  sõelale Karin ja Peaaru – on nad ju ka  Kivirähki loomingus  ennegi figureerinud ja kirjaniku meeli oma edasipürgijaliku ning igapäevasega mitte leppiva olemusega köitnud. Suurimad lemmikud maailmakirjanduse autorite seas on Andrus Kivirähki jaoks Dostojevski, Tšehhov, Gulgakov, Gogol, Tolstoi ja teisedki vene kirjanduse esindajad.

End horoskoopide ja irratsionaalsete asjade mitteuskujaks nimetanud kirjanik peab aga 20. saj olulisimaiks autoreiks  lastekirjanikke Astrid Lindgrenit, Karlssoni jt tegelaste loojat,  ja Tove Janssonit, Muumitrollide loojat . Ise kirjutab Kivirähk lastele seetõttu, et liiga palju on raamatulettidel leida rämpsu…

Saime veel teada, et filmigurmaan Andrus Kivirähk pole ega kuula ta ka taustaks muusikat ning kirjutab ta just ennelõunasel ajal, mil kodus on rahu ja vaikus.

Küsimusi jätkunuks saalitäiel publikul kauemakski, aga koolitund pani kohtumisele piirid. Loomulikult küsiti lõpus hulgaliselt autogramme ja 10.M klassi tüdrukud Jarita Maaria Rintamägi ning Elis Aksli kinkisid kirjanikule oma õpilasfirma tootena valminud seebi. Kas vihje „Rehepapile“ või mitte, aga armas oli see kindlasti.

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Tammsaare radadel

30. oktoobril 2016 möödus 90 aastat „Tõe ja õiguse“ ilmumisest (raamat tuli välja 30. oktoobril 1926 ning muutus kohe üheks loetavamaks teoseks lugejate seas). Seepärast on just 2016. aastal pööratud Tammsaare loomingu pärandile suurt tähelepanu. Nii ka Läänemaa Ühisgümnaasiumis.

30. novembril 2016 käisid 11. M ja 11. SST klassi õpilased Tammsaare radadel. Esmalt suundusime Kadriorus asuvasse Tammsaare muuseumisse. Maja ise (Tammsaared elasid korteris number 4) peaks meenutama piparkoogimaja. Vähemalt nii arvas Tammsaare abikaasa Käthe, kelle unistuseks oli elada kodus, mis meenutaks piparkoogimaja. Ja Käthe unistus täituski.

Kadrioru muuseumi teeb eriliseks kindlasti see, et kõik esemed, mööbel on originaalid. Kohati jääbki tunne, nagu oleks Tammsaare vaid hetk tagasi korraks välja läinud.

Kadriorus saime teada palju põnevaid fakte Tammsaare elu ja loomingu kohta.

• Tammsaare elu oli kaks korda ohus. Esimesel korral siis, kui ta põdes tuberkuloosi (tuberkuloosi tõttu jäi Tammsaarel ka juristidiplom saamata), ja teisel korral siis, kui ta pidi minema kaksteistsõrmiksoole lõikusele. Operatsiooni õnnestumise tõenäosuseks pidasid arstid vaid 2%.
• Tammsaare probleemid siseministeeriumiga (nagu Tammsaare tavatses öelda) ehk siis sooltega jäid püsima. Nii pidi ta pärast igat söögikorda pea kaks tundi poollamavalt olema, et toitu seedida.
• Tammsaare oli sunnitud pidevalt jälgima toitumist. Näiteks ei tohtinud tema toidulauale kuuluda alkohol ja magus (Tammsaare aga armastas magusat). Küll lubas Tammsaare endale moosi, mida ta ise keetis. Tema lemmikmoos oli õunapohlamoos (mõjus hästi seedimisele).
• Tammsaare oli musikaalne. Ta mängis viiulit.
• Noorpõlves oli Tammsaare väga sotsiaalne, võiks öelda, et ta oli suisa seltskonnalõvi. Tagasi pidi ta hakkama end hoidma tuberkuloosi tõttu, sest rahmeldamine võis lõppeda vere köhimisega. Abielludes tõmbus Tammsaare sotsiaalsest elust täiesti tagasi.
• Legendaarne on lugu sellest, kuidas Tammsaare naise võttis. Või õigem oleks öelda, kuidas Käth endale abikaasa kosis. Nimelt Tammsaare, kes enne abiellumist ei olnud tervislikel põhjustel majanduslikult kindlustatud ja elas Koitjärvel venna juures, ei söandanud naist võtta. Siis haaraski Käthe, kellega Tammsaare oli tutvunud Estonia teatris, ohjad: ta pani lehte kuulutuse, et Käthe ja Anton on abiellunud. Kui Käthe Tammsaare juurde Koitjärvele külla sõitis ja lehte näitas, ei öelnud Tammsaare midagi, vaid keeras Aegviidu raudteejaamas kannapealt ümber ja läks koju. Käthel ei jäänud muud üle, kui Tallinnasse tagasi sõita. Hiljem otsustas Tammsaare Käthe siiski naiseks võtta.
• Tammsaare üheks kiindumuseks oli Leeni Ploompuu, kes elas Koitjärvel Tammsaare venna naabruses. Leeni oli haritud, ta oskas võõrkeeli. Tammsaare ja Leeni armastasid koos tantsida. Leeni on ühtlasi  „Kõrboja peremehes“ Kõrboja Anna prototüübiks.
• Tammsaare abielu ei olnud roosiline. Nii magas abikaasa Käthe lastega ühes toas ja Tammsaare kabinetis. Tammsaare mattis end abielludes töösse ja nii sündisidki Tammsaare tippteosed.
• Tammsaare kirjutas hiliste öötundideni ja alustas kirjutamist juba varavalges.
• Suurt töövõimet näitab fakt, et romaan „Elu ja armastus“ valmis vaid kolme nädalaga. Romaani koondas Tammsaare kõik selle, mis „Tõesse ja õigusesse“ ei mahtunud.
• Algselt ei plaaninud Tammsaare kirjutada „Tõe ja õiguse“ ilmumise järel veel nelja osa, kuid raamat osutus ülipopulaarseks ja niis sündiski kokku 5-osaline epopöaromaan.
• Tammsaarele maksti honorari ridade arvu järgi.
• Kirjanik võis teenida rohkem kui minister. Nii juhtus ka Tammsaarega.
• Tammsaare kabinetti võis minna vaid koputades. Käthe kabinetti siseneda ei tohtinud.
• Mõni teenija pidas Tammsaare juures Kadriorus vastu vaid ühe päeva. Näiteks oli teenijanna ülesandeks iga kord, kui keegi uksekella andis ja Tammsaarega kohtuda soovis, öelda: „Kirjanikuhärrat ei ole kodus.“
• Tammsaare 50. sünnipäeva peeti Estonias, kahjuks ilma Tammsaare endata, sest Tammsaare ei tahtnud tähelepanu ja läks metsa lihtsalt jalutama. 60. sünnipäeva puhul ta küll võttis külalisi kodus vastu.
• Tammsaare nautis seda, et ta võis segamatult igal pool käia, sest tema nägu ja nime ei viidud kokku. Näiteks meeldis talle turul käia. Turul armastas Tammsaare inimestega suhelda. Kui lõpuks tuli välja, et tegu oli Tammsaarega, kasutasid müüjad teda oma kauba reklaamimiseks, näiteks mõni hooples, et just tema müüb Tammsaarele kartuleid.
• Tammsaarel oli väga täpne raamatupidamine kõigi väljaminekute kohta. Kuigi Tammsaare endale tihti midagi ei lubanud, siis laste arvelt ei hoidnud ta kunagi kokku.
• Tammsaare suri südamerabandusse oma kabinetis. Tema viimased read, mis ta kirjutas vahetult enne surma, olid järgmised: „Jumala külaline asus koduteele. Kui ta oma maja juurde jõudis ja üle läve tahtis astuda, langes ta surnult maha.“
• Pärast abikaasa surma nõudis Käthe, et teda kutsutaks proua Tammsaareks, nii võttis Käthe mehe kirjanikunime üle. Tammsaare kodanikunimi oli Anton Hansen.

Kui külaskäik Kadrioru muuseumis sai läbi, suundusime Koitjärvele, kus Tammsaare elas venna juures kokku 15 aastat. Edasi sõitsime aga Vargamäele – Tammsaare sünnikoju.

„Tõde ja õigus“ algab sõnadega: „See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul.“ Tegelikult tekkiski tunne, nagu oleksime sattunud 19. sajandisse ja pidi täheldama nagu Andres omal ajal, kui ta Krõõdaga Vargamäele jõudis: „Seal ta ongi, see Vargamäe.“

Vargamäel saime teada, mida tähendas taluelu 19. sajandil. Saime katsuda, kui rasked olid toona veepanged tegelikult (ja need olid raskemad, kui arvata oskasime), saime ka teada, millised olid toonased pesemistingimused. Esmalt pesi end tünnis peremees (peremees oli peres kõige tähtsam, samas ka mustim, sest peremees tegi kodus kõige raskemaid töid), siis perenaine ja siis lapsed. Viimane pesija võis mustas pesuvees saada hoopis räpasemaks, kui ta enne oli.

Kuna Vargamäel oli lapsi palju, siis võis juhtuda, et mõni pidi lihtsalt võtma õlekoti alla ja söögilaual magama.

Laste elu ei olnud kerge. Talvel tuli põhiliselt toas olla, sest paljajalu õue ei saanud. Jalanõud said lapsed alles siis, kui nad kooli läksid.

Kui „Tões ja õiguses“ jagelesid Andres ja Pearu pidevalt, siis sama oli ka Põhja-Tammsaare ja Lõuna-Tammsaare talu peremeeste vahel, kusjuures Pearu prototüübi järeltulijad elavad Lõuna-Tammsaare talus edasi. Vargamäe on kasvanud romaanist välja ja nii näiteks on ühe Lõuna-Tammsaare talu järeltulija nimi Pearu!

Vargamäel oli võimalik näha ka aidas Krõõda kirstu, mis oli tulnud koos temaga Vargamäele ja mille najal nuttis Krõõt oma esimesed nutud Vargamäel. Päriselt oli aga tegu Tammsaare ema riidekirstuga, mille too Põhja-Tammsaare tallu abielludes kaasa tõi.

Ja kust on tulnud kohanimi Tammsaare? Arvatakse, et kunagi kasvanud tammede järgi sai koht ka väärika nime.

Tammsaare radadel olles  said toonased olud palju selgemaks ja praegused üheteistkümnendikud mõistavad palju paremini nii Tammsaare elu kui ka tema loomingut.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

      

 

Kohtumine Andres Noormetsaga

Esmaspäeval, 28. novembril 2016 külastas 11.H lavakunsti tundi lavastaja Andres Noormets. Noormets on läbi elu tegelenud erinevate teatrialaste ametitega, teda saab nimetada lavastajaks, näitlejaks, teatripedagoogiks ja improvisaatoriks. Kirglikult suhtub ta ka kuuldemängudesse. Noormets viis läbi paaritunnise loengu, kus arutleti peamiselt teatrist, selle erinevatest variatsioonidest, kirjandusest ning lavastaja elust. Läbi kogu kohtumise püsis õhus uudishimu ning hea meeleolu. 11.H õpilased said ka oma küsimustele vastused ning uusi ideid tuleviku suhtes tekkis nii mõnelgi.

Hanna-Liina Salumets, 11.H õpilane

 

Etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ maakondlik eelvoor

24. novembril 2016 toimus etluskonkursi „Koidulauliku valgel“ maakondlik eelvoor, kus osalesid nii põhikooliõpilased kui ka gümnasistid. Esitada tuli üks Lydia Koidula luuletus, lisaks vabalt valitud Eesti autori luuletus või proosakatkend.

Vabariiklikusse vooru pääses Läänemaa gümnasistidest Kristiina Köster 11.M klassist.

Kristiina esitatud Koidula luuletuses „Kevade on sala tulnud“ oli tunda ootusärevust, pingestatust, vastukaaluks Ilmi Kolla luuletus „Nukrad hetked“ puges Kristiina esituses tohutult hinge ning puudutas. Kristiina esitused olid niivõrd mõjuvad ja siirad, aga just mõjuvuses ja siiruses, samas lihtsuses peitus Kristiina võidu võti.

Maakondlikus voorus jagati ka eriauhindu. Kokku anti välja 4 eriauhinda ja 3 neist said Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased. Tunnustati Piia Tomingat 11.M klassist, Kaidi Liivamäge 11.M  klassist ja Lisete Ullat 12.M klassist.

Piia esitas Koidula luuletuse „Mälestus“, lisaks luuletuse „Olen tüdruk sukasilmne“, mille autoriks Eda Ahi. Piia suutis edasi anda emotsiooni, tema esitustes oli malbust, kindlust, midagi ürgeestlaslikku, midagi soomeugrilikku, Piia lihtsalt lummas.

Lisete  püüdis tabada armastuse eri tahke. Koidula luuletuste seast oli ta valinud „Tee lahti“, vastukaaluks oli aga suurepärane leid Juhan Smuuli „Mälestusi isast“. Lisete suutis tabada väikese lapse muret isa pärast.

Hoopis eriilmeliselt mõjus Kaidi. Tema Koidula luuletus „Ise“ kõlas väga jõuliselt. Tähelepanuväärne on aga Kaidi võime 7 minuti jooksul näidata end täiesti erinevatest külgedest. Nimelt valis Kaidi esitamiseks ka Jürgen Rooste katked tsüklist „Koidulaga süvitsi“. Nii kehastus Kaidi 19. sajandi kriitikuks, järgmisel hetkel mängis aga tänapäeva tibi. Kõikide rollidega sai Kaidi suurepäraselt hakkama.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Läänemaa ühisgümnaasium tõi lavale järjekordse vaimustava Playback Show

17. novembril 2016 toimus Läänemaa ühisgümnaasiumis taas Playback, mis tõi lavale kuusteist vägevat staarijäljendusnumbrit.  Nende etteastete seast võis leida iga saalisistuja midagi meelepärast. Tänavu võis mitmes numbris näha peaaegu terve klassi jagu rahvast laval jalga keerutamas või kogu südamest rokkimas.

Õhtut viisid läbi Karel Rahu ja Sandra Saarniit. Nagu ühele Playbackile kohane, ei puudunud ka võistluselt auväärt žürii, kuhu kuulusid Liina Põld (Haapsalu aselinnapea), Kardo Ojassalu (vabakutseline koreograaf), Elena Koit (Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu õpilane ja LÜG-i vilistlane), Grete Klein (näitleja ja laulja) ja Pirko Pärila (politseinik).

Pärast showd õnnestus kinni püüda Kardo ja Grete ning esitada neile paar küsimust. Kardo sõnul on ta varemgi olnud Playbackide žüriis, kuid märkis, et sellist taset pole ta enne kohanud. Gretegi on paar korda sattunud Playbacki žüriisse, kuigi tal olevat keeruline leida selle jaoks aega. Teda rõõmustas siiski väga, et ta oli kutsutud ka LÜGi. Samuti selgus, et Grete ja Kardo jagasid ühiseid lemmikuid, ning nende rõõmuks olid mõlemad lood ka esikolmikus.

Tõesti – professionaalne valgustus ja heli, vahelülitused green roomi ning autentsed kostüümid (mõne valmistamiseks läks vaja kotitäis vanu laserplaate ja kilo liimi ning kuu aega tööd!) jätsid kogu üritusest väga hea mulje. Sel aastal oli sisse viidud ka väike uuendus – publik sai valida samuti oma  lemmiku.

Esimest korda ei võitnud mitte klassikoosseis, vaid hoopis Rainis Altmere (11. kl) ja Kadi Elisabeth Lõhmuse (10. kl) tantsuline duett, kehastades Pinki ja tema tantsupartnerit loo “Try” saatel. Lisaks žürii südametele vallutasid nad täielikult ka publiku – tuldi publikulemmikuks. Elisabeth ja Rainis rääkisid põgusalt oma treeningutest ning sinistest puusadest.

Kas mõtlesite kohe, et teete sel aastal midagi kahekesi või avastasite kõigepealt laulu ja siis leidsite, et võiks seekord ühe dueti rahvani tuua?

Algul mõtlesime teha midagi pool naljaga, kuid mõne aja möödudes avastasime selle loo ning leidsime, et võiks proovida.

Lavale toodud tants oli üpriski keerukas ja nõudis kindlasti palju prooviaega. Kui tihti ja kui pikalt proove tegite?

Algul võtsime lõdvemalt, tegime proove mõni kord nädalas, kuid mida lähemale tuli Playback, seda tihedamaks läksid ka proovid. Viimasel nädalal olid proovid lausa iga päev ja vähemalt 2-3 tundi. Tihti lõpetasime alles hilisõhtul.

Kasutasite kohati ekstreemseid trikke ja poose, kas läksite tihti proovist koju sinise puusa või küünarnukiga?

Jah, seda tuli ette peaaegu et iga proov. Jalad on praegugi veel katki.

Nii Rainis kui ka Elisabeth osalesid mõlemad ka oma klassi etteastetes, nii et neid võis õhtu jooksul laval näha üpris mitu korda.

Lisaks esikohale andis žürii välja veel neli järgnevat kohta, kes kõik said auhinnaks diplomi ning suure kringli. Esiviisik kujunes tänavu järgnevaks:

I koht – Elisabeth ja Rainis (Pink „Try“)
II koht – 11.H (Alice Cooper „Poison“)
III koht – Kuumliim ehk peaaegu 11.R (Verka Serduchka „Dancing Lasha Tumbai“)
IV koht – 10.H (Filip Kirkorov „Indigo“)
V koht – 12.M (Grease „We go together“)

Peale selle jagas žürii välja eripreemiaid järgmistele inimestele: Mikk Päeske, Vadim Konov, Denis Salihov, Erki Pajula, Raul Paju, Ago Martin Mäesalu. Eripreemiaid jagati laval eriliselt silmapaistnud isikutele. Parimaks meesstaariks osutus Taniel Johan Eller, kes tõi lavale Alice Cooperi, ning parimaks naisstaariks osutus Kriss-Lyna Prees, kes oli solist T-Stuudio tantsulises numbris “Glee”.

Ettevõtmise heale õnnestumisele aitas kaasa Haapsalu ettevõtted ning mitmed vägevad inimesed. Playback 2016 toetajad olid AC Sport, ToGo Sushi, Miku ja Mia maiustused, Salong Plus, Herman Bistroo & Baar, Toupie, Pizza Grande, Markus Sein, Egon Erkmann, Tiit Maivel, Henry Viiret, Indrek Viiret.

Samal ajal kui žürii otsust langetas, sai saalis puusa nõksutada Kristo Allika keerutatud plaatide saatel.

Järgmise aastani, Playback!

Liivia Lints ja Madleen Vapper, LÜGi 11.H õpilased

Vaata Markus Seina tehtud pilte siit

Järelevaadata saad show´d siit

     

 

Läänemeremaade Mudel Euroopa Parlamendi sessioon Kaliningradis

Mudel Euroopa Parlament on simulatsioon Euroopa Parlamendi tööst, mille eesmärk on kaasata gümnaasiuminoori arutlema ja leidma lahendusi päevakajalistele probleemidele, mis puudutavad Euroopa Liitu.

Mul oli au olla osa Eesti delegatsioonist Läänemeremaade Mudel Euroopa Parlamendi (MEP) sessioonil, mis toimus 2.-9. oktoobril 2016 Kaliningradis. Delegatsioon oli kaheksaliikmeline ning sinna said noored, kes paistsid silma vabariiklikul MEPil. 7 päeva kestvast üritusest võtsid osa kümne riigi aktiivsed noored.

MEPil oli 6 erinevat komiteed. Mina olin komitees, mis keskendus haridusele ning kultuurile. Meie põhiprobleemideks olid näiteks rahvusvaheliste õpilasvahetusprogrammide vähene kättesaadavus; kõrged ülikooli tasud paljudes liikmesriikides; olukord, tänu millele ülikoolide poolt õpetatavad teemad ei ühti reaalsete tööturu ning tööandjate vajadustega, millest tingituna on noorte seas (isegi peale ülikooli lõpetamist) väga kõrge töötus jne.

MEP andis mulle võimaluse luua uusi tutvusi välisriikide aktiivsete noortega ning avardada tohutult oma silmaringi. Sellest kõigest aitas mul osa saada LÜG, kes toetas mind transpordi- ja osalustasu kompenseerimisel. Mul on au käia koolis, kus toetatakse õpilaste arenemist ka väljaspool kooli. Delegatsioonis olin üks väheseid, keda kool oli nõus toetama. Aitäh.

Andree Prees 12.R õpilane

 

 

Kümnes vene keele festival

2016. aasta novembrikuus toimus Tallinnas Eesti Rahvusraamatukogus 10. vene keele festival. Iga-aastast festivali korraldab Puškini instituut, mis on suurim vene keele eraõppekeskus Eestis. Puškini instituut tegeleb vene keele ja kirjanduse toetamisega Eestis, vene keele riigieksami läbiviimisega, koolituste ja seminaride korraldamisega ning vene keele õpetamisega.

Vene keele festivalile kogunevad kõikjalt Eestist  9.-11. klasside õpilased, kes on huvitatud vene keelest ja kultuurist. Seekord esindasid Läänemaad Haapsalu Põhikooli õpilased Maian Tohver, Jelezaveta Salihova ja Aleksander Lukan, keda õpetab Jelena Turevitš, ning Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilased Viktoria Joonasing, Kenet Tõkke, Jaan Lilles ja Jarita Maaria Rintamäki, keda õpetab Tiiu Soostar. Festivalile mindi koos Haapsalu Põhikooli vene keele õpetaja Jelena Turevitšiga.

Festivalil osalejad jagati gruppidesse, ühte gruppi  kuulusid nii vene keelt rääkivad õpilased kui ka need, kelle emakeeleks on eesti keel. Võisteldi omavahel eesti- ja venekeelsete lausete lugemises ning teadmistes vene ja eesti kirjanduse kohta. Etendati venekeelseid muinasjutte, mõeldi välja lõbusaid reklaame igapäevaste tarbeesemete jaoks,  dubleeriti vene filme ja koostati kriminaaluudiseid tuntud muinasjututegelastest.

Festivali lõpuosas said kõik osalejad mälestuseks meened ja diplomid ning kuulutati välja „Valgustuse postihobused 2016“ võitjad. „Valgustuse postihobused“ on noorte tõlkijate konkurss, sel aastal olid tõlkimiseks antud Contra, Margus Karu, Andrei Astvatsaturovi ja Nikolai Zvjagintsevi teosed. Contra oli ka festivali külaliseks.

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Viktoria Joonasing osales vene keele festivalil juba kolmandat korda. Festivalilt on ta saanud uusi tutvusi ja palju häid mälestusi.  Seekord meeldisid Viktoriale kõige rohkem viktoriin ja muinasjututegelasest Kakukesest kriminaaluudise koostamine. Kenet Tõkkele, kes õpib samuti  Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10. klassis, meeldis enim filmi dubleerimise ülesanne. Ta polnud enda sõnul varem suur vene keele sõber, aga festivalil osalemine tekitas temas rohkem huvi vene keele õppimise vastu.

Keelt õpib kõige paremini seda aktiivselt kasutades. Festival andis suurepärase võimaluse praktiseerida vene keelt loomuliku suhtluse teel.

Jarita Maaria Rintamäki, 10.M õpilane

 

Jim Ashilevi tuli, rääkis ja võitis südamed

Esmaspäeval, 7. novembril 2016 andis Läänemaa Ühisgümnaasiumis umbes pooltele kooli õpilastest ühe 75-minutilise tunni või, nagu ta ise ütles, kehva stand up etenduse Jim Ashilevi. Viimast tuleb huumoriga muidugi võtta.

Kui nimi Jim Ashilevi enne kohtumist mõnele õpilasele midagi ei öelnud, siis nägu oli neile kõigile tuttav – mäletati veel kultuurisaadet „OP“ ja tundides on vaadatud ka sarja „Maa, armastan Sind“. Seda, et Jim on ka näitleja ja lavastaja, eriti vast ei teatud, nagu ka seda, et Jimi kohta võib öelda ka kirjanik.

Jim sai noored „enda kätte“ kohe, kui saali astus, ja suutis nende tähelepanu köita lõpuni ja oleks seda kauemgi teinud, kui aeg otsa poleks saanud. Millest ta siis rääkis? Pigem oleks õigem küsida, kuidas ta rääkis. Vahendan siinkohal õpilaste endi arvamusi.

„Jimi esinemises kogesin mingit moodi äratundmisrõõmu. Ta rääkis, kuidas temal samuti polnud kooliajal mingit aimu, mida ta tegema hakkab ja kuidas eesolevas elus üldse hakkama saab. Ta tundis, et on nii saamatu ega oska midagi teha ja arvatavasti ei leia kunagi tööd. Mul endal on üsna sama tunne. Aga tema leidis end lõppude lõpuks, küllap leian ka mina.

Jim on olnud siiani kõige huvitavam külaline meie koolis. Ta tundis end väga vabalt ja jutt oli humoorikas.“ (Karl Robert)

„Ashilevi jättis endast vägagi positiivse mulje. Mulle meeldis kõik – riietumisstiilist selleni, kuidas ta suutis kiirelt oma juttu naljapärleid sisse punuda. Meeldis tema ausus ja tõelisus.“ (Karl-Christoph)

„“Inspiratsioon tuleb töö käigus,“ kõlas Jimi suust, mis on minu arvates väga õige mõte. Jimi kuulaks hea meelega veel. Tal on mõnus hääl, arusaadav jutt, huumorimeel. Võib öelda, et ta inspireeris oma teoseid lugema.“ (Mikk)

„Kohtumine meeldis väga. Jim oskas publikuga suhelda. Mõjus väga inspireerivalt.“ (Pent)

„Minu jaoks jäid kõige rohkem kõlama tema värvikad lood.“ (Kaisa)

„Meeldis, et ta rääkis meiega nagu tavaliste inimestega ega olnud üleolev. Tegi palju nalja ja eriti meeldis, et ta suudab ka enda üle naerda. Ta ei tulnud eputama ega end näitama. Ta tundis meie vastu siiralt huvi – tahtis, et kõik saaks oma küsimustele ammendavad vastused.“ (Caryna)

„Mulle meeldis tema esinemine väga, oli meiega samal tasemel. Kõige enam jäi meelde mõte, et ebaõnnestumistest peab üle saama ja uuesti proovima. See oli aegade lahedaim kohtumine. Ei tulnud kordagi soovi võtta telefoni kätte.“ (Greete)

„Ta rääkis, kuidas ta koolis ei olnud eriti tubli, tal oli alati midagi tähtsamat teha. See meenutab mind ennast… Jim ütles, et hinded polegi ehk kõige olulisemad, tähtis on see, kui väga sa midagi teha tahad ja et alati tuleks püüelda unistuste poole. See tõstis motivatsiooni õppida koolis nii hästi kui saan, kui aga välja ei tule, siis pole hullu.“ (Sandra)

„Mulle meeldis, et ta oli eriliselt nooruslik ja aus ning tema huumor meeldis mulle samuti väga. Ta esines väga loomulikult, pani end kuulama.“ (Kertu)

„Oli huvitav, kuidas noor inimene rääkis elus hakkama saamisest, kuna see on ka minu lähitulevik. Hästi mõjus see, et ta ei teinud endast sellist kunstnikku või tähtsat isikut, vaid oli lihtsalt noor eesti mees.“ (Kristiina)

„Ta oli väga huvitav inimene ja nii mitmekülgne. Ja see tema positiivsus kiirgas ikka väga kaugele, tegi isegi mul tuju paremaks.“(Elina)

„Ma ei osanud arvata, et ta nii äge inimene on. Televiisorist ta paistab neutraalne, tasakaalukas, emotsioonideta. Reaalses elus on kõik teistmoodi – ta oli inspireeriv, naljaks, avardas mu silmaringi. Väga lahe!“ (Kristina)

„Kohe kindlasti inspireeris ta mind oma raamatuid lugema.“ (Anette)

„Ta oli väga elav ja humoorikas, oletan, et ka tema raamatud on sellised.“ (Sandra)

„Ta oli nii lahe inimene, seega usun, et tema raamatud võivad ka väga head olla ja mul on plaan tema raamat lähiajal kätte võtta.“ (Getter)

Ideid, julgustust, inspiratsiooni ja motivatsiooni jättis ta kuhjaga meie majja maha. Loodan, et see esimene kord meie koolis ei jää viimaseks!

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Meediaklubi kajastus on leitav siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

    

 

 

LÜGi IV monarh on Andree Prees

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus 10.-14. oktoobril 2016 õpilasesinduse VÕLV juhi – monarhi –valimisnädal.

Valimisnädala raames korraldati erinevaid tegevusi tutvustamaks kooliperele, monarhi valijaskonnale, kandidaate. Näiteks pandi kandidaadid proovile kahes mängus, mis näitasid nende reageerimisvõimet ja loomingulisust. Tiitlitaotlejad praktiseerisid ka väitlemist. Kahel debatil oli neil võimalus tutvustada oma nägemust ametikohast, lubadusi ning näidata oma olemust ja kõnelemisoskust. Ühe diskussiooni läbiviijaks oli kooli esimene monarh Kristjan Tedremaa, teist aga juhatas õpetaja Kalle Lõuna.

     

 

Hõimunädal

Läänemaa Ühisgümnaasiumis on saanud traditsiooniks oma sugulasi meeles pidada hõimunädalaga. Varem on räägitud vadjalastest ja õpitud vadja keelt, pööratud tähelepanu meie oma murdealadele. Tänavusel hõimunädalal uurisime lapitekil aga mari mustreid ehk pühendasime hõimunädala maridele. Sai teha nädala jooksul maride kohta e-viktoriini,  proovida koolisööklas toite maride köögist, koolis oli üleval fotonäitus maridest, ei puudunud ka infostend maride kohta. Külas käis Eestis elav mari Aleksei Aleksejev, kes tutvustas õpilastele oma maa keelt ja kultuuri, avanes võimalus vaadata Aleksejevi dokumentaalfilmi „Lõikuspüha“ ning õppida Aleksejevi juhendamisel mari rahvatantse.

Loe ka Monika Undo artiklit Õpetajate Lehest

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

Doris Kareva Läänemaa Ühisgümnaasiumis

Esmaspäeval, 3. oktoobril 2016 külastas meie kooli luuletaja Doris Kareva. On saanud juba heaks tavaks, et kirjanikud meie õpilastega kohtumas käivad. See on alati suurendanud huvi autori loomingu vastu, toonud ta lugejale lähemale.

Doris Kareva on olnud paljude lemmik ja ei olegi vast uskumatu, et ta on seda ka paljude tänaste noorte jaoks, seetõttu võeti poetess suure aplausiga juba saabudes vastu. Kuulama olid tulnud nii omaaegsed Kareva luule austajad õpetajate näol kui ka uus põlvkond noori, keda kirjaniku aegumatu luule samuti ükskõikseks ei jäta. Vestlus arenes suuresti kuulajate küsimuste toel ja neid jagunuks kauemakski, kui oli ette antud koolitunni pikkus ehk 75 minutit.

Kirgastav oli kuuldu-nähtu kindlasti nende jaoks, kes ise loojanatuurid või suured luulehuvilised, elamuse said kindlasti kõik kohalolijad. Seda, mis puudutas, äratas või mõtlema panna võis, oli küllaga. Näiteks kõlas selline mõte, et teatud värsside kirjapanemine on käsitööoskus, mis on õpitav ja mida võib teha kohe, kui palutakse, kuid see ei pruugi veel olla luule. Luule tuleb kuskilt kõrgemalt ja kaugemalt, kuid seda tulemist on vaja õppida tähele panema.

Kohtumise lõpus, peale tulist aplausi ei lastud poetessi sugugi kohe minema: õpilaste hulgas oli autogrammisoovijaid, kingiti oma pilte ja isegi üks luulekogu. Pärast seda tegid Meediaklubi liikmed veel kaks lühiintervjuud: ühe blogi jaoks, teise televisiooni jaoks.

Doris Kareva sõnul oli kuulajaskond toetav ja terane. Meie nautisime esinejat ja tore, kui esineja sama tundis. Loodame, et inspiratsiooni uuteks üllitisteks said mõlemad osapooled.

Kohtumine leidis aset EV Kultuuriministeeriumi toetusel Viljandi Gümnaasiumi koordineeritava projekti “Intriig eesti kirjandusest koolidesse” raames.

Meediaklubi kajastus on leitav siit

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

 

 

Kogumispraktika lasteaias

11. klassi õpilased käisid 30. septembril 2016 Tõrukese lasteaia koolieelikutelt uurimas, mida nad teavad arhetüüpsete tegelaste kohta.

Tihti ajas muutub arusaam, milline on haldjas, unemati, vampiir, libahunt vms tegelane. Ilmnes, et praeguseid lapsi mõjutab enim meedia ja filmimaailm, kui multifilmides on haldjad tiivulised ja libahundid sõbralikud, siis tekib ka väikestel säärane arusaam. Vanad arhetüüpsed tegelased on küll lastemaailmas olemas, aga need esinevad pisut teisel kujul. Juurde on tulnud ka uuemaid tegelasi, nt hambahaldjad.

Lapsed on aga väga õnnelikud, sest mõni on näinud haldjaid, mõni suisa vampiire.

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Sinilindudeks saamise nädal

27.-30. septembrini toimus Sinilindudeks saamise nädal ehk kümnendike kooli vastuvõtt abiturientide poolt. Nädal oli värviline ning sisaldas muu hulgas keedetud munade hellalt hoidmist ja viimastele pühendatud Munatantsu, mida esitati söögi alla ja peale. Teisipäeva teema oli ENSV ja kümnendikud riietati vastavalt, kolmapäeval muututi aga filmi- ja multikategelasteks. Loomulikult kaasnesid temaatilised tegevused. Traditsiooniliselt oli neljapäeva stiil sinine, mil kümnendikud pärast pikka ja lõbusat rituaalide kadalippu jõudsid vande andmiseni.

Vaata Sinilinude nädala galeriid siit

 

    

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi I tuleviku olümpiamängud

21. septembril 2016 toimusid Haapsalu Piiskopilinnuses Läänemaa Ühisgümnaasiumi esimesed tuleviku olümpiamängud. Osales 12 riiki – koolitöötajad ning kõik klassid. Iga riik valmistas omale lipu ning stendi, mida kanti rongkäigus.

Kommete kohaselt algasid olümpiamängud päikesekiirtest tule süütamisega kooli hoovis. Üritus jätkus rongkäiguga lossiparki. Eesti Olümpiaakadeemia lippu kandsid Knud Jessen, Robin Ulla, Caryna Bogdanov ja Reneli Saumets. Olümpiatuld kandsid Joosep Altmets, Carmen Köster, Kasper Vao, Andres Dobõšev-Proosväli, Marion Marjette Manni ning Elina Tammeleht.

Lipu heiskasid vehklejad Nelli Palju ja Katrina Lehis, tule süütas Eesti olümpiakomitee asepresident ning endine vasaraheitja Jüri Tamm. Kohtunike nimel andis vande Kaisa Valm, võistlejate eest Andres Dobõšev-Proosväli.

Võisteldi kuuel alal: vehklemine, hiidhüpped, ufode teatevõistlused mullipallide ja tandemsuuskadega, mobiilsed täpsusvisked, auto vedamine ning näidisalana reklaamis Monoratas segweysi ja monorattaid.

Üldvõitjaks tuli 12. humanitaarklass riigiga Equalia, kes sai preemiareisi “tulevikulinna“ Tartu, teiseks jäi Bukkakinton – 12. reaalklass ning kolmandad olid 10. humanitaarklass Slavislavia. Hõbe- ja pronksmedalile tulnud klass sai auhinnaks Haapsalu Veekeskuse külastuse.

Sportlikuma koolitöötaja konkursi võitis Knud Jessen.  Viktoriinis võidutses koolitöötajate võistkond Lügia. Mobiilide kogumisvõistluse võitis Bukkakinton /12 R.

Korraldajate nimel soovime tänada Eesti Olümpiaakadeemiat, Eesti Olümpiakomiteed, Hasatmängumaksu Nõukogu, Haapsalu Piiskopililinnust, Airfun-i Uuemõisa Autokeskust, Haapsalu Spordibaase,  Haapsalu Linna Algkooli ja Malle Õiglast, SL “Läänela” ja Ülle Lassi, Mai Jõeveed, Rivo Reinsalu, Kohtunikke Oru Koolist, Kelly Klippbergi, Kaisa Valmi, Karl-Jakob Nööri, Kaspar Karjat, Lisete Ullat, Greete Tikerpuud ja Kristjan Palmistet, kes võitis logokonkursi ja tegi reklaamplakatid ning kuulutused.

Kaitlyn Lääts ja Viktoria Tutuko, 11.SST õpilased

Vaata olümpiamängude galeriid siit

   

 

Spordinädal

Läänemaa Ühisgümnaasiumi spordinädal toimus sel aastal 13.- 21. september. Spordinädala avas 11.SST õpilane Demi Link kooli aulas virgutusvõimlemisega ja spordinädala tutvustusega. Tundides tegid õpetajad õpilastele virgutusminuteid ja õpilased valmistusid kooli olümpiamängudeks, valmistades lippe, stende, ühtset riietust ja etteasteid esitamaks neid olümpiamängude kultuuriprogrammiks.

Spordi ja tervise suuna õpilased viisid suurtel vahetundidel läbi järgmiseid võistlusi:

• köievedu (võistkonnas 3 tüdrukut + 3 poissi)
• 10 klassidele „munakandmisvõistlus“, et selgitada olümpiatule kandja tüdruk ja noormees
• „plangu“ võistlus – 2 paremat tüdrukut ja 2 paremat noormeest said õiguse kanda olümpiamängude rongkäigus EOA olümpialippu
• „nael pakku“ võistles kogu klass
• „hularõnga keerutamisvõistlus“ oli individuaalne ja võitja noormees sai kanda olümpiamängudel kooli lippu.
• „rennipall“ võistkonnas 5 + 1 liiget
• „korvpalliviske võistlused“ võistkonnas 4 noormeest ja 4 tüdrukut

15. septembril käis külas Eesti spordimuuseum. Muuseumi esindajad tutvustasid muuseumi tegevust, eksponaate ja olümpiamänge ning korraldasid 4-5 liikmelistele klassi võistkondadele viktoriini. Spordinädala võistluste võitjaid autasustas Jüri Tamm Eesti Olümpiakomiteest LÜGi I tuleviku olümpiamängudel, mis toimusid 21. septembril Haapsalu piiskopilinnuses.

Võistluste parimad:

Köievedu – I koht 11.H, II koht 12.H, III koht 12.M

Munajooks – I koht Carmen Köster 10.M, I koht Joosep Altmets 10.LR

„Plank“ – I koht Robin Ulla 10.M, II koht Knud Jessen – õpetaja;  I koht Carina Bogdanov 12.H; II koht Reneli Saumets 10.M

Hularõnga keerutamine – parim tüdruk Liisu Liiv 11.H; parim noormees Erki Pajula 11.H

„Nael pakku“ – I koht 11.R , II koht 10.LR, III koht 10.H

„Rennipall“ – I koht  11.SST, II koht  12.H, III koht – koolitöötajad

Korvpalli viskevõistlus – I koht koolitöötajad, II koht 10.M, III koht 10.H

     

 

2015/16 õa

Koolinoorte kunstiprojekt „Kunst meres. Mida? Jaa!“ (10.06.-21.08.2016)

Muusikat ja teatrit peetakse tänapäeva kultuuri iseenesestmõistetavaks osaks. Ometi on seda ka kunst, mis mingil põhjusel näib Eestis olevat pigem teisejärguline. Sellise suhtumise muutmisel on koolidel oluline roll. Üks asi on saada teadmisi kunsti rollist ühiskonnas läbi sajandite, kuid vähemtähtis pole ka noortes kunstihuvi äratamine galeriides käies ja ise kunstiga kätt proovides.

Läänemaa Ühisgümnaasium võttis sel aastal, lisaks järjepidevatele näitustele kooliruumides ja aastanäitustele Haapsalu Linnagaleriis, ette  suurema kunstiprojekti, kaasamaks riiklike gümnaasiumide õpilasi.

Mõte oli erinevate koolide õpilaste valmistatud kunstiobjektid Haapsalu Tagalahe merevette paigutada.

Eesmärke sellise projekti elluviimiseks oli mitu:

• väärtustada noorte inimeste loomingulisust ja eneseväljendamise püüdu
• väärtustada kunsti
• harida vaatajat, tuues kunst käidavasse avalikku ruumi
• tutvustada avalikkusele riigigümnaasiumide kontseptsiooni läbi kunstiprojekti
• väärtustada Haapsalut merelinnana (kunsti meres saab eksponeerida vaid merega piirnevas linnas)
• pöörata tähelepanu Haapsalu rannapromenaadi merevee olukorrale (madalat ja seisvat vett ähvardab kinnikasvamine ja roostumine)
• anda oma rahvale ja külalistele veel üks põhjus, miks tulla jalutama kaunile Promenaadile

Tänase seisuga on Eestis riigigümnaasiume üheksa. Osalemisest teatasid kuus gümnaasiumit: Jõgevamaa Gümnaasium, Pärnu Koidula Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Võru Gümnaasium, Noarootsi Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. Ühtne teema teoste loomiseks puudus, tingimuseks oli vaid, et kunstnikul on oma tööga mingi sõnum edastada, et see vee peal püsib ja ilmastikuoludele vastu peab. Oma pealkirjastatud töö kohta tuli autoritel eelnevalt saata lühitutvustus  ja kasutatud materjalide loetelu.

Kümnendal juunil saabus promenaadile kümme väga eripalgelist tööd, mis paadi sleppis oma kindlaksmääratud kohale  aerutati ja raskuste abil põhja kinnitati. Tööd jätkus kogu päevaks, vahetult enne avamist Haapsalu Kuursaalis sai oma koha veel viimane teos.

Avamisele oli tulnud rohkesti rahvast. Oma tervitused ja heakskiidu projektile edastasid Haridus-ja Teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna asejuhataja Ruth Opmann, Haapsalu aselinnapea Kaja Rootare, LÜGi direktor Leidi Schmidt, projekti ellukutsuja ja läbiviija LÜGi kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla, aga ka osalenud koolide kunstiõpetajad ja nende tublid õpilased.

Milliseid ootamatusi/üllatusi kaasnes?

• Paari päeva pärast peale avamist saabus esimene tormine päev ja igale tööle tuli lisaks paigalda päris paadi ankur.
• Teise tormiga lagunes töö „Katastroof“, mis tuli kaldale tuua, seal lahti võtta ja uuesti kokku panna.
• Akvaariumit kujutava töö „Meri merel“ lõi lainetus kahel korral kummuli, mille tulemusel tuli see mõlemal korral täiesti lahti kruvida ja selle paneelid kodus veesurvega mudast puhastada. Taastamist vajas ka akvaariumis ujuv kuldkala, mis niiskuses koost lagunes.

Projektijuhina loen projekti „Kunst meres. Mida? Jaa!“ väga õnnestunuks. Tööd, nende asupaik ja näituse kestvus tekitasid erinevaid seisukohti ja kohati ka tulisemaid arvamuseavaldusi.

Merenäitus: ebaõnnestunud kunstiprojekt ja noorte inimeste appikarje

Kindlasti võib väita, et tegemist oli Haapsalus ja ka kogu  Eestis esimese omataolise kunstinäitusega, mis asus vees  ja kestis kaks kuud.

Koolinoored avavad promenaadil mereskulptuuride näituse

Haapsalu promenaadil saab näha kuue riigigümnaasiumi õpilaste skulptuure

Fotogalerii: promenaadil hulbivad meres laip, hobune, akvaarium

Üheme uudised. Eduard Laur

Fotokonkurss Merekunst

Et veelgi propageerida seda kunstiprojekti ja väärtustada noorte loomingut viis projektijuht läbi ka fotokonkursi, mille ainus tingimus oli, et fotol peab mõni kunstiobjekt näha olema. Laekus 71 tööd, mille valikust on plaanis veel sel aastal fotonäitus korraldada.

Fotokonkurss Merekunst

Projekti toetajad: Haapsalu Linnavalitsus, Läänemaa Ühisgümnaasium, Karel Rahu ja Siim Jürise, Heiki Noot, Matten ja Markus Randmann.

Projektist sai muuhulgas innustust ka Pärnu Koidula gümnaasium, kes soovib samasugust projekti tuleval aastal Pärnus läbi viia. Läbirääkimised selleks on juba alanud.

Tänan südamest kõiki, kes projekti õnnestumisse oma panuse andsid!

Tiiu Randmann-Mihkla, kunstiõpetja, projekti idee autor ja läbiviija

      

 

Kevadine spordipäev

26. mail toimus LÜGis spordipäev, kus osalesid 10. ja 11. klasside õpilased. Võisteldi  4 x 100 m teatejooksus, 100 m jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes ning toimus klassidevaheline jalgpallivõistlus. Spordipäeva raames tutvustati õpilastele ja koolitöötajatele golfi Niitvälja golfitreeneritelt.

Võitjad alade kaupa:

10. klassid

Tüdrukute 100m jooks: 1. koht Marion Marjette Manni 10.M – 13,7 sek

Tüdrukute kaugushüpe: 1. Demi Link 10.SST – 4,22 m

Tüdrukute kuulitõuge: 1. Marie Urvik 10.SST – 9,38 m

Tüdrukute 4x100m teatejooks: 1. 10.SST Demi Link, Marsella Tammes, Kaitlyn Lääts, Marie Urvik – 1.00,3

Poiste 100m jooks: 1. Kaspar Vao 10.SST – 12,2 sek

Poiste kaugushüpe: 1. Tambet Kuimet 10.SST – 5,23 m

Poiste kuulitõuge:  1. Tambet Kuimet 10.SST – 12,13 m

Poiste 4x100m teatejooks 1. 10.H Marko Maisalu, Henri Jakobson, Taniel Johan Eller, Erki Pajula – 51,8

11. klassid

Tüdrukute 100m jooks: 1. Elina Tammeleht 11.H – 14,6 sek

Tüdrukute kuulitõuge: 1. Malin Kisant 11.M – 10,45 m

Tüdrukute kaugushüpe: 1. Lisete Ulla 11.M – 4,25 m

Tüdrukute 4x100m teatejooks: 1. 11.M Sigrid Loost, Carmen Korjus, Malin Kisant, Lisete Ulla – 1.00.5

Poiste 100m jooks: 1. Andres Dobõšev-Proosväli 11.M – 11,3 sek (uus kooli rekord)

Poiste kaugushüpe: 1. Andres Dobõšev-Proosväli 11.M – 5,60 m

Poiste kuulitõuge:1. Egert Jakobi 11.R – 11,22 m

Poiste 4x100m teatejooks: 1. 11.M Jan Rosenberg, Sander Pihlak, Aimar Alton, Andres Dobõšev-Proosväli – 50,4

Klassidevaheline jalgpall: 11, klassi tüdrukud: 11.M, 11. klassi poisid: 11.R, 10. klassi poisid: 10.M, 10. klassi tüdrukud: 10.SST

Poiste superfinaal: 10.M 1-1 PEN (4:3)

Tüdrukute superfinaal: 10.SST 1-0

Spordipäevast valmis ligi 20-minutiline videoreportaaž, mille tegi 11.R õpilane Kristjan Palmiste. Videost näeb nii intervjuusid kui ka kaadreid spordikatsetest. Vaata videot siit

     

 

Meie koolis käis külas noor välistudeng Kristel Moor USAst

Mai teisel nädalal oli meie koolis tundides külalisesinejaks noor välistudeng Kristel Moor. Tema loengutest said kolmel päeval osa 11.M, 10.M ja 10.SST klasside õpilased. Kristel on praegu praktikal Lääne Maavalitsuses.

Kristel Moor õpib kolmandat aastat USA-s. 2013–2015 õppis Kristel Auburni Ülikoolis ärikorraldust. Praegu õpib ta George Washingtoni Ülikoolis rahvusvahelist äri ja psühholoogiat. Eestis õppis Kristel enne välismaale õppima asumist Audentese Sprordigümnaasiumis. Kristel on USA-s ülikooli võrkpalli naiskonna liige. Alates 2011. aastast on Kristel Moor Eesti naiste võrkpalli rahvuskoondise liige.

Tundides õpilastega arutledes keskendus lektor oma kogemustele ja jagas infot USA-s elamise ja õppimise kohta. Samuti võrdles ta toidukultuuri erinevusi meil ja USA-s, rääkis tervishoiusüsteemist USA-s ja üldse igapäevase eluolu erinevustest. Spordi roll Kristeli elus on tähtsal kohal, seega jagas ta oma kogemusi meie noortele.

Õpilased kuulsid ka maksu- ja palgaerinevuste kohta meil ja USA-s, aruteluks tulid veel järgmised teemad: Miks on oluline õppida hästi?; Kuidas siduda õpingud, sport ja töölkäimine?; Miks minna välismaale õppima ja miks tulla Eestisse tagasi?; haridussüsteemist ja loengutest/e-õppe toimimisest; ettevõtlikkuse ja töökogemuse kasulikkusest tööturule sisenedes, hariduse globaliseerumine jpm.

Meie õpilased olid aktiivsed arutlejad ja küsijad ja nad jäid külalisesineja tundidega väga rahule. Väga hästi toimis põhimõte “noorelt noorele” – vaba ja mõnus õhkkond, küsiti palju ja mitmetest erinevatest valdkondadest.

Imbi Raudkivi, geograafiaõpetaja

 

Meediast pungil!

Neljanda perioodi lõpus osalesid meie kooli 5 õpilast multimeedialaagris Rakveres. Järgnevalt nende muljed.

Aprilli kolmandal nädalavahetusel harisime end meediahuviliste noortega multimeedialaagris, mis seekord toimus Rakveres. Laagrisse oli kohale tulnud noori mitmest Eesti maakonnast ning kõigi pilgud väljendasid janu meedia järele. Läänemaa Ühisgümnaasiumi 10.H klassist osales laagris viis inimest: Liisa Rootare, Hanna Kurg, Kristiina Liiv, Karl Jakob Nöör ja Eero Eks.

Traditsiooni kohaselt avati esimesel päeval üheskoos nii laager kui jäätised ning juba hetk pärast avamist oli lavalaudadel tarkusi jagamas Heidy Purga. Teisel päeval tuli meediahuvilistele teletöö saladusi paljastama TV3 reporter Keili Sükijainen, kes andis laagrilistele ka veidi nõu ning rääkis oma kogemustest meedias. Päevakava pakatas erinevatest meediategevustest ja kasulikku informatsiooni ei saa kokku lugeda isegi kahe käe sõrmedel.

Laagrilisi oli palju ning seepärast jaotati noored eraldi gruppidesse. Igal rühmal oli erinev nimi ning nende kolme päevaga said kõik grupiliikmed justkui üheks suureks pereks. Rühmad jagunesid üldiselt tele-, raadio- ja blogirühmaks ning siis veel omakorda väiksemateks gruppideks. Kõigil olid erinevad ülesanded ning laagri lõpuks tuli kokku panna tele- või raadiosaade. Ülesannete täitmisel olid abiks tudengitest juhendajad, kes olid igati abivalmid ning rõõmsameelsed. Blogirühm kirjutas kogu nädalavahetuse jooksul blogisse erinevatest sündmustest, mis nende päevade jooksul aset leidsid. Viimasel päeval õnnestus kuulata, lugeda ning vaadata kõike seda, mille kallal olid laagrilised eelnevatel päevadel vaeva näinud.

Meedialaagrid toimuvad kaks korda aastas, sügisel ja kevadel ning sellest on oodatud osa võtma absoluutselt kõik 8.-12. klassi meediahuvilised noored!

Hanna Kurg 10.H, Liisa Rootare 10,H, Kristiina Liiv 10.H

Valminud raadiosaadet saad vaadata siit

Valminud telesaadet saad vaadata siit

 

Tutipidu
15. aprillil 2016 toimus meie koolis tutipidu. Koguneti Wiedemanni Spordihoonesse, kus alustuseks mängiti mitmeid meeskonnamänge. Seejärel liikus iga klass eraldi keskustes, kus neile tuletati meelde algkooliaegseid tunde: kunsti, rütmikat, söögivahetundi ja klassijuhataja tundi. Kõikides neis olid lõpetajatele mõeldud välja ülesanded ja tegevused, mida nad hea meelega tegid. Tutipeo lõpetuseks kogunesid kõik klassid aulasse, kus neile esinesid Päikesejänku lasteaia 5-6 aastased laululapsed, mängiti koos ringmängu “Kes aias?” ja abituriendid said ka tapeedile joonistada enda mälestusi LÜGis veedetud ajast. Üheteistkümnendikud meisterdasid igale tutipeolisele nimelise purgi, kuhu sisse said klassikaaslased ilusaid mõtteid kirjutada. Selle nimel anti ka vanne. Seejärel toimus suur pildistamine ja lõpukell heliseski.

Britta Sool, 11.M õpilane

     

 

Muusikal „Valeühendus“

• Libreto: Eva-Maria Brock
• Lavastaja: Kai Tarmula
• Bänd: Anti Kammiste, Mattias Mutso, Karel Rahu, Tõnis Soots, Kristo Kuuse.
• Laulusõnad: Anneli Aken
• Laulujuhid: Karin Lükk-Raudsepp ja Ilona Aasvere
• Koreograafia: Kai Tarmula, Annika Viibus, Karoline Suhhov, Agnes Ihoma.
• Osatäitjad: Taniel Johan Eller, Henri Jakobson, Siim Jürise, Brita Kaljuvere, Geerit Kikut, Kaarel Koel, Carmen Korjus, Grete Lehemaa, Kaidi Liivamägi, Liivia Lints, Carolin Loik, Anette Lunev, Iris Marleen, Karmel Naudre, Martin Nerman, Sander Otsa, Erki Pajula, Andree Prees, Kriss-Lyna Prees, Joanna Rosenfeld, Sandra Saarniit, Hanna-Liina Salumets, Britta Sool, Jelizaveta Zikunova, Marsella Tammes, Greete Tikerpuu, Rahel Elisabeth Toffer, Lisete Ulla.
• Videokunstnik: Anti Rannus
• Heli- ja valgustehnika: Tiit Maivel, Tanel Palmroos
• Videoarhiivi jäädvustaja: Henry Viiret
• Make-up: Elis Niils, Kelli Neitsov
• Juuksur: Marje Päeske
• Kostüümid ja rekvisiidid: Janne Muuli, lapsevanemad
• Projektijuht: Mairi Grossfeldt

2016. aastal viis Läänemaa Ühisgümnaasium ellu suurejoonelise projekti – lavale toodi koolimuusikal “Valeühendus”.

Ettevalmistused selleks võtsid aega aasta. Muusikali idee tuli vilistlaselt Kai Tarmulalt 2015. aasta kevadel, kes on varemgi Haapsalus õpilastega muusikali lavastanud. Hea koostöö ja pikaaegne tutvus kooli huvijuhi Mairi Grossfeldtiga oli suurepärane pinnas idee idanema panemiseks. Nendest kahest saidki muusikali eestvedajad – Kai lavastajana ja Mairi projektijuhina.

Käesoleva muusikali sünni juures olid tähtsad kolm asjaolu: koolimuusikali ja kooliteatri pikk traditsioon Haapsalus (algus juba 1960-ndatel), entusiastlikud eestvedajad ja tugev meeskond. Suur meeskonnatöö haaras lisaks kooliperele vilistlasi, lapsevanemaid, sponsoreid ja sõpru-tuttavaid.

Järgmise olulise etapina valmisid 2015. aasta suvel libreto ja laulusõnad tuntud pophittide meloodiatele. 17. septembril toimus casting, kus osales üle 50 õpilase, kellest lavale jõudis lõpuks 28. Edasine pooleaastane prooviperiood tähendas õpilastele igal nädalal kolme proovi, kus ühes lauldi, teises tantsiti ja kolmandas tegeldi teksti ja rolliloomega. Proovideks kulus ka kaks koolivaheaega, mil iga päev viis-kuus tundi koolis veedeti.

Esietendus leidis aset temaatiliselt sobival ajal – 2016. aasta teatrikuu 10. päeval Haapsalu Kultuurikeskuses.

Muusikal rääkis noorte suhetest, mis tihti algavad või kulgevad virtuaalselt, kuid siinkohal ei tahetud näppu viibutada noorte suunas nende nutiarmastust silmas pidades. See juhib tähelepanu pigem noore hinge haavatavusele ja hirmudele haiget saamise ees, mille puhul virtuaalsuhtlusest abi otsitakse. Võrgusuhtlusele järgneb ka kõik päris. Miski pole möödas, on vaid muutunud. Muutunud oli ka laval kajastatud õpetajatüüp. „Valeühenduse” õpetaja riietus ja soeng olid nooruslikud ning ta suhtles õpilastega vabalt, kaasas neid arutellu ja sidus teemasid. Niisugune oli õpetaja tänaste õpilaste vaatepunktist ning see on rõõmustav, et stereotüübid on muutumas.

Kogu muusikali lavastamise protsessi kirjeldas hästi sõnapaar kaasaegne õppimine. Kui tänasel päeval rõhutatakse üldpädevuste kujundamise ja lõimingu tähtsust õppetegevuses, siis selle projekti kaudu arendati absoluutselt kõiki üldpädevusi. Näiteks hakkasid õpilased ise märkama, mida nad saavad ära teha ja toimima hakkas üksteise loomulik korrale kutsumine. Kõik olid ühel hetkel võrdsed, iseseisvad ja vastutavad. Kujunes välja täielik teistega arvestamine, mil sageli tuli loobuda oma soovidest kollektiivi huvides.

Õpilastega selle perioodi vältel toimunud muutused olid märgatavad. Mõnigi lapsevanem või endine õpetaja imestas, kuidas vaiksest müürilillest või märkamatust noormehest on saanud temperamentne ja publikut naerutav tegelane. Projekti kaudu avastati endas uusi andeid ja seeläbi tekkisid ka uued hobid.

Üht õpetas see projekt veel – lõimitult õppima. Mitut asja koos tehes sündis sümbioos paljudest õppeainetest: muusikaõpetus, lavakunst, kirjandus, tantsuõpetus, eesti keel, matemaatika, inglise keel, psühholoogia. Lavastus lõimus kõikepidi päris kooli ja õppetööga.

„Valeühendus” lõimis igas mõttes – kümnendikke abiturientidega, huvitegevust tundidega, aineid ja õpetajaid omavahel. Tekkis tõeline koolipere tunne: ka need, kes muusikalis kaasa ei löönud, elasid kaasa, kõik õpetajad toetasid hea sõnaga, näitasid üles huvi ning olid mõistvad ka siis, kui viimaste proovide ajal mõnest õppetunnist puududa tuli. Kui kolmanda täissaalile läinud etenduse järel saal püsti seistes aplodeeris, said kõik aru, milles seisneb kunsti ja loomingu väärtus – „Valeühendus” puudutas, ühendas, lõi otseühenduse.

Kokku anti 7 etendust: 3 täisaalile Haapsalu Kultuurikeskuses, lisaks etendused Pärnu Kontserdimajas, Kuressaare Kultuurikeskuses, Rakvere Teatrimajas ja Viljandis Koidu Seltsimajas.

Muusikal saavutas lisaks suurele publikumenule mitmeid auhindu:

• Kooliteatrite festivali laureaat 2016. Festivali lavastusi hindas žürii koosseisus Eva Koldits (Teater NO99), Anneli Rahkema (Rakvere Teater), Toomas Lõhmuste (näitleja ja lavakõne õppejõud), Madis Kolk (Teater.Kino.Muusika. peatoimetaja) ja Maret Oomer (teatriõpetaja).
• Osalemine rahvusvahelise festivali Noorte NOTAFE programmis Viljandis 2016
• Läänemaa aasta tegu hariduses 2016
• Läänemaa Kultuuritegija 2016
• Üle-eestilisel koolide edulugude konkursil 1. koht kategoorias „koostöö partneritega“ 2016
• Haapsalu säravaim kultuurisündmus 2016

Saavutuseks on ka see, kui ettevõtmine ületab uudiskünnise riigitelevisiooni jaoks. ETV kajastas muusikali tegemisi saatelõikudena Ringvaates ja Terevisioonis. Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brock kirjutas muusikalist Õpetajate Lehes. Palju tähelepanu ja kajastamist pälvis ettevõtmine kohalikus ajalehes Lääne Elu.

Sponsorid ja toetajad

Läänemaa Ühisgümnaasium, Haapsalu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, näitlejate soengud – Marje Päeske (Salong Pluss), dekoratsioonid laval (ehitustellingud) AS Cramo, Maivel OÜ.

Esietenduse pilte vaata siit

Arvamused muusikali kohta:

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Brocki artikkel Õpetajate Lehes Koolimuusikal „Valeühendus” lõi otseühenduse

Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri arvamus

Lääne Elus ilmunud Aivo Paljasmaa artikkel

       

 

Meediamull

5. aprillil 2016.a. toimus LÜGis esimest korda meediatundmise võistlus. Idee jõudis meieni Viljandi Gümnaasiumist, kus seda võistlust juba aastaid korraldatud. Kaks aastat tagasi, kui kokku said tollaste riigigümnaasiumite õpetajad, et teha koostööplaane, tekkis idee sellele võistlusele uus elu sisse puhuda ja kaasata kõiki riigigümnaasiume. Idee vajas settimist ja teostamiseni jõudsime alles nüüd, mil toimus LÜGi eelvoor.

Milles võistlus seisneb?

Õpilased pidid jälgima kolme nädala jooksul enne võistlust  uudiseid Postimehes, Lääne Elus ja ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“. Võisteldi kolmeliikmeliste võistkondadena ja seetõttu oli võimalus omavahel meediumid ära jagada. Küsimused jagunesid viide vooru: tuli leida üles faktiviga uudisest, hääletut teleuudist vaadates sõnastada uudise põhisisu, leida valikuvariantide seast  pealkirjast puuduv sõna, tunda ära tsitaadi autor, vastata sisulistele küsimustele uudiste kohta. Lisaks oli voorude vahel  kaks pildivooru tuntud isikute fotodega, mis olid sel perioodil eespool nimetatud ajalehtedes ilmunud. Pilte avati ruut haaval. Mingil põhjusel ei tuntud naisterahvaid ära ka siis, kui kogu foto oli avatud – endine poliitik Maret Maripuu ja Läänemaalt pärit kirjanik Eia Uus jäid noortele võõraks. Seevastu Jaanus Karilaid ja Tõnis Siir tunti ruttu ära. Kokku oli 27 küsimust ja 4 fotot pildivoorudes. Küsimused koostas õp Tiina Brock ja mõne küsimusega aitas ka Lääne Elu. Žüriisse kuulusid Tiina Brock, Anneli Ilves ja Lääne Elu ajakirjanik Lemmi Kann.

Osalejad ja tulemused

Kokku osales võistlusel 11 võistkonda, millest mõned olid segavõistkonnad (võistlejad eri klassidest). Võitjaks osutus 11.R võistkond, kuhu kuulusid Raivo Roos, Andree Prees ja Karin Veide. Teise koha saavutas 10.SST võistkond, kuhu kuulusid Kaarel Koit, Kaitlyn Lääts ja Ketter Paat. Kolmandaks tuli 10.M võistkond, kuhu kuulusid Lisett Loderaud, Piia Tomingas ja Kelly-Karen Jõeleht.

Tagasisidest tuli välja, et võistlus oli pea kõigi jaoks keskmise raskusastmega või pigem raske, vaid üks võistkond nimetas seda kergeks. Võistlust peeti ka arendavaks ja huvitavaks, mille üle on siiralt hea meel.

Võitja võistkond sõidab sügisel riigigümnaasiumite vahelisse lõppvooru Viljandisse. Edaspidi hakkab lõppvoor käima nii-öelda külakorda ehk toimuma igal aastal erinevas riigigümnaasiumis (kes ka ise võistlusest osa võtab). Loodame, et alguse on saanud uus traditsioon!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

      

 

Kristiina Teinemaa isikunäituse avamine

29. märtsil 2016 avati LÜGis 11.H klassi õpilase Kristiina Teinemaa isikunäitus. Kristiina tööd valmivad arvutis, kasutades digilauda ja digipliiatsit.

    

 

Lügnessi rekordid 2016

Läänemaa Ühisgümnaasiumi 3. Lügnessi rekordid toimusid 29. märtsist kuni 1. aprillini. Kokku said õpilased võistelda nelja päeva jooksul 11 alal.
Sel aastal oli enim registreerunuid vahukommide suhumahutamisele ning selle ala võitis Mihkel Sinikas, kes mahutas suhu 35 vahukommi. Enim segadust tekitas trepijooks – jooksma pidi kõige alumiselt korruselt kõige ülemisele ja sealt tagasi alla, kuid sealjuures ei tohtinud katsuda trepi käsipuud ega jätta vahele ühtegi astet, mida paljud siiski tegid. Sellest hoolimata püstitasid uued rekordid Greete Tikerpuu (49,64 sekundit) ja Andres Proosväli (45,02 sekundit). Viimane sai alavõidu ka kätekõverdustes, kus ta poiste arvestuses 65 kätekõverdusega esikoha võttis, samal ajal, kui neidudest tegi neid enim Kaisa Valm – 46 tükki.
Pastapliiatsi kokkupanemise võitis teist aastat järjest Karl Robert Konrad (26 sekundit), kes küll ei ületanud oma eelmise aasta rekordit, kuna seekord tuli kokku panna kaks pastakat, mitte üks nagu eelmisel aastal. Oma eelmise aasta rekordi sõnade tagurpidi ütlemises ületas aga Kaarel Koel, lausudes ühe minuti jooksul 28 sõna tagurpidi.
Uued rekordid püstitati ka 100 g sibula söömises (Markus Metsalu 35 sekundit) ning nina ja huulte abil pastaka pudelisse panemises (Erki Pajula 18 tükki). Teistel aladel, nagu tekstisõnumi kirjutamine, sinilindude voltimine, nööbikommide söömine pulkadega ja rattal tasakaalu hoidmine, uusi rekordeid tänavu ei sündinud. Abiturient Grete Lehemaa osales sel aastal igal alal, kuigi võitu ühelgi alal ei tulnud.
Kokku võistlesid Lügnessi rekorditel 63 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast, kellest paljud võtsid osa mitmest alast. Rekordite sponsoriteks olid Rondo, Miku ja Mia maiustused, Pariisi vesi, AC Sport, Haapsalu Kultuurimaja ja Q Catering.

Carmen Korjus, 11.M õpilane

Lügnessi võistluste pilte saad vaadata siit

     

 

Keeltenädal

Märtsi kolmandal nädalal toimus LÜGis keeltenädal.

Emakeelepäeval, 14. märtsil 2016 toimus traditsiooniline e-etteütlus, mida juba üheksandat korda korraldab ja vahendab Vikerraadio. Läänemaa Ühisgümnaasiumist osales etteütluse kirjutamisel 16 õpilast – poole rohkem kui eelmisel aastal. Kirjutamise juures mängib rolli nii teksti õigsus kui kiirus. Aega töö kirjutamiseks ja ärasaatmiseks on 30 minutit. Sel aastal laekus kokku 5573 tööd, mis on uus rekord.

15.-18. märtsil, frankofoonia kuu raames andis meie koolis prantsuse kultuuri, ajaloo ja keele teemalisi tunde Stéphane Clavel. Meile on ta tuntud kui prantsuse keele õpetaja, aga need tunni olid mõeldud kõigile, ka prantsuse keeles võhikutele. Hämmastav oli see, et Stéphane viis tunnid läbi eesti keeles, mida ta rikastas ilmeka kehakeelega, kui sõnadest puudus tuli. Õpilased said tead, et meile tuntud prantsuse keel on vaid väikese piirkonna Prantsusmaa keel ja teistes piirkondades räägitakse sootuks erinevat dialekti. Humoorikalt joonistus õpilastele ka pilt “tõelisest prantslasest”, kelle jaoks hea tuju, suhtlemine ja muusika on ellujäämiseks hädavajalikud. Kindlasti suutis  Stéphane tekitada huvi prantsuse kultuuri vastu ka neis, kes seni sellesse  üsna külmalt  suhtunud olid.

15. märtsil toimus laululuule võistlus. Õpilased esitasid võõrkeelsete (sel korral vaid ingliskeelsete) laulude tekste, mille olid ise eesti keelde tõlkinud.

Nominendid: 11.H – Sandra Saarniit ja Carina Bogdanov ja 12.H ja 12.SST võistkond – Maarja Konrad ja Grete Lehemaa

Eripreemiad: lootruu esituse ja jamesbondilikkuse eest – Kaarel Koel; dramaatilisuse ja sisemise põlemise eest – Demi Link, heade tekstirõhkude ja suurepärase kontakti eest publikuga – Grete Põlluste; stiilipuhta rõõmu ja parima tõlke eest – Andree Prees.

16. märts oli võõrkeeltepäev, mille raames toimus võõrkeeltevõistlus – Kuldvillak. Küsimused olid vene, inglise, saksa, hispaania, soome, prantsuse ja rootsi keeles. Keeltes, mida koolis õpetatakse. Kuldvillaku võitis 11.M klassi võistkond koosseisus Andres Dobõšev-Proosväli, Lisette Aro, Margit Paat ja Jan Rosenberg. II koha saavutas 10.M võistkond koosseisus Birgit Loiguste, Artur Laursoo, Kaur Muuli ja Piia Tomingas. III koha sai 12.M – Karel Nappus, Markus Lember ja Daniil Andrianov.

     

 

Inglisekeelne giidimine Haapsalus

15. märtsil 2016 käisid LÜG’i õpilased Karmel Naudre, Maarja Konrad, Diana Lints ja Siim Jürise tutvustamas oma kodulinna, Haapsalut, rahvusvahelise koolituse „U-turn – learning journey for trainers in the youth field“ osalejatele. Kuna osalejad oli Eestist, Lätist, Hollandist, Saksamaalt ja Sloveeniast said noored praktseerida inglise keelt. Kokku saadi Haapsalu Noorte Huvikeskuse ees ning sealt said noored ise otsustada, kuidas ja mida külalistele näidatakse.
Külalised soovisid, et LÜG’i õpilased Haapsalut tutvustaksid selleks, et näha linna läbi kohaliku silmade ehk „like a local“. Kuna tegemist oli noortega tegelevate koolitajatega, siis tekkis olukord, kus külalised huvitusid pigem sellest, millega tegelevad meie kooli noored vabal ajal ja mida plaanivad teha peale kooli lõppu, mitte ainult Haapsalu linna ajaloost. Külaliste sõnul oli äärmiselt tore ja meeldiv pooleteist tunni pikkune jalutuskäiks ja noored said väga hästi hakkama. LÜGi õpilasi juhendas projektis inglise keele õpetaja Ekaterina Mokhovikova.

Diana Lints, 12.H õpilane

 

Olivier Tallec´i workshop

10. märtsil 2016 külastas LÜGi prantsuse illustraator Olivier Tallec, kelle workshopis sai osaleda 20 õnnelikku õpilast. Klassi sisenenud, nägime laudadele tutvumiseks laotatud Tallec´i illustreeritud ja kirjutatud teosed ning siis läks asi huvitavaks. Kunstnik tegi pooleteise tunni jooksul nii mõndagi: tutvustas enda tööd, pani õpilased kunsti tegema ning lõpuks lõi isegi ühe huvitava pildi, mida said kohalviibijad oma silmaga kaeda. Kuna härral oli palju teha ning paljusid kohti oli vaja veel väisata, ei saanud kahjuks õpilased palju küsimusi küsidagi, kuid mõnedele  kiiruga esitatud küsimustele saime vastused küll:
Kas Pariisis on raskem kunstnikuna läbi lüüa kui mujal, arvestades seda, et tegemist on maailma ühe suurima kunstilinnaga?
On raske küll, kuid samas, eks ole kõikjal omad raskused. Ega siin Eestiski tõenäoliselt kergem ei ole.

Kelleks tahtsid saada nooremas eas?
Ma ei oskagi öelda, kuid kindlasti mitte illustraatoriks. See idee tuli alles 20-aastasena.

Millised raamatud on jäänud kõige paremini meelde või mida on olnud kõige huvitavam illustreerida?
Raamatuid ’’Michka’’ ning ’’Blob’’.

Kuidas või millest saad sa enamasti oma inspiratsiooni?
Enamasti saan inspiratsiooni igapäevastest asjadest, kõigest. mis mind ümbritseb. Tihti kritseldan oma märkmete äärtesse, mis vahel kujunevad ka kindlateks piltideks, lugudeks.

Kas oskad midagi väga-väga hästi ka peale illustreerimise?
Ei-ei, kahjuks mitte.

Kas teile meeldivad kassid?
Kassid? Nad ei ole kindlasti mu lemmikud, aga muidu meeldivad küll.

Karl-Christoph Rebane, 11.H õpilane

     

 

Sõbrapäev LÜGis

12. veebruaril 2016 võttis LÜG-i koridorides võimust plahvatuslik sõprust ja helgemaid tundeid ülistav epideemia, muutes koridorid päevapealt roosa-punasekirjuks. Nimelt leidis 12. veebruaril aset koolis sõbrapäeva tähistamine, mille raames peeti maha mitu võistlust, mis liitsid meie südamliku koolipere veelgi enam ühte ja tõid ka kõige kivisema näoga indiviidile muige suunurka. Tolle kauni päeva alguses võeti õpilased soojalt trepi peal vastu, jagades numbriliselt tähistatud kaelas kantavaid kahes eri toonis südameid – tegemist oli mänguga, mida korraldatakse meie koolis juba teist aastat. Nimelt peab numbriliselt märgitud südamega õpilane otsima kooli pealt enesele sõbra, kellel ripub kaelas sama numbriga kaunistatud aksessuaar. Selle tähistamiseks tuli teha oma kohtumisest pilt ning laadida see Instagrami kõikidele nägemiseks. Kõik huvilised võivad piltidele pilgu peale visata, kasutades Instagramis hashtag’i #lygsobrapaev. Kõige lahedam pilt sai auhinnatud Pizza Grande kinkekaartidega ning need õnnelikud olid Rainis Altmeri ja Helen Lember 10.H klassist, kelle lavastatud südantlõhestav Titanicu-stiilis armulugu pälvis žüriiliikmete ohtrad pisarad ja heakskiidu. Kuid peale pildikonkursi toimus ka muud põnevat: esimese söögivahetunni aegu täitus Lennula all paiknev ala õpilastega, kes elasid innukalt kaasa traditsiooniks saanud küsimustemängule. Mängu mängiti paarikaupa, istudes seljad vastamisi ning vastates küsimustele, mis käisid paariliste kohta. Üksmeel vastuste puhul andis punkti. Kõige paremad üksteise tundjad olid tol päeval Mikk Sikemäe ja Geerit Kikut.

Teisel söögivahetunnil kuulutati aga välja meie kooli kõige sõbralikumad inimesed. Nendeks olid:

10.H klassist Carolin Loik ja Kristiina Liiv,

10.M klassist Siim Pikkaro,

10.R klassist Anette Lunev,

10.SST klassist Kaarel Koit,

11.H klassist Karl Robert Konrad,

11.M klassist Kristiina Peterson,

11.R klassist Grete-Liis Kalev,

12.H klassist Maria Võrklaev, Mark Tunikov ja Sander Otsa,

12.M klassist Katja Trõnova ja Markus Lember,

12.RL klassist Ketter-Helery Nau,

12.SST klassist Maarja Konrad.

Ülekooliliselt sõbralikuks saavad sel aastal tituleerida end järgmised: Karl-Robert Konrad, Kaarel Koel, Kärt Pihlak, Mati Hunt, Aavo Toimingas, Jaana Maripuu, Katrin Seppel, Karl Hein, Malle Rebane, Marika Roosi, Anneli Ilves, Grete Lehemaa, Knud Jessen, Kadri Mitt, Rea Raus, Mairi Grossfeldt, Maarja Konrad ja Tiina Brock.

Aset leidis ka pealtvaatajaid krampideni naerutav kotijooks paarilistega, mille panid edukalt kinni 11.M klassi noormehed Andres Proosväli ja Aimar Alton. Lisaks toimetasid vahetundide ajal ka meie kooli pisikondiitrid, müües esimesel korrusel soovijatele maitsvaid suupisteid. Valikus oli nii vahvleid, koogikesi, soolaseid muffineid kui ka küpsiseid – iga LÜG-i magusalembelise paradiis. Märkimist väärib ka kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla organiseeritud kile-pabersüdamete sümbioos kolmandal korrusel, mis pälvis kaunikesti kajastust õpilaste Instagrami postituste ja ohtrate selfie’de näol. Tagantjärele vaadates on too õnnis üritus igati õnnestunud, andes mõnusa tõuke Valentinide-Valentiinade roosamannalise nädalavahetuse algamiseks. Täname korraldajaid ja kõiki, kes tol päeval teistesse positiivset emotsiooni süstisid oma siiruse, sõbralikkuse ja avarate naeratustega.

Grete Põlluste, 12.M õpilane

Sõbrapäeva pilte saab vaadata siit

   

 

Nostalgiadisko

Üks nendest neljapäeva õhtutest, mil kool täitub rahvaga, et koos midagi absoluutselt õppetöövälist teha – veebruari kuu teine neljapäev, vahetult enne sõbrapäeva, kell 19:00 oligi just see aeg. Hilinemist ei pandud kellelegi pahaks, kuna hilinejatel oli stiili. Nimelt kõik osalejad olid riietanud end disko teema järgi – Pöörased 90ndad.

Stiili oli kõigil, ilma ilustamata. Maitset oli igaühel, ilma maitsestamata. Õhtut dirigeerisid 10.M klassi elegantsed noormehed Siim Pikkaro ja Hendrik Murumägi. Toimusid ringmängud, limbo, Kuldvillak ja pöörane tantsimine 90ndate muusika saatel. Muusika eest tuleb tänada Dj Siimsalabim’i, kes pani õhtu vältel muusikat kõigi 90ndate seinte vahelt ja põranda laudade alt.

Tähelepanu ei saa pööramata jätta ka pööraselt lahedale fotonurgale, kus klõpsutas Silver Raidla isiklikult ning aksessuaarideks oli võimalik enda tantsimisest õhetav nägu varjata kas teletups Tipsiga või lõpuks ometi Oscari võitja Leonardo DiCaprioga.

Lõbu ja rõõmu jätkus õhtu lõpuni. Välja kuulutati erinevaid tiitleid, kes pälvisid ka väärtuslikud auhinnad. Stiilseimaks naiseks pärjati Johanna Lamp ning moekaim mees oli Andree Prees. Tantsuässa tiitli noppis endale terve õhtu vältel elegantselt tantsupõrandat vallutanud Piia Toomingas. Ei saa ka mainimata jätta õpetajate esindajaid, kes tegid nii tantsuplatsil kui ka fotonurgas poseerimisega nii mõnelegi õpilasele silmad ette.

Teinekord tule ka ise ja kae, mis üritus see selline üritab olla!

Grete Lehemaa, 12.H õpilane

   

 

MEP Läänemaa Ühisgümnaasiumis

5.-6. veebruaril 2016 toimus LÜGis Lääne-Eesti piirkondlik MEP (Mudel Euroopa Parlament). MEP on simulatsioonimäng, mille eesmärkideks on teadvustada läbi praktiliste tegevuste, kuidas toimub töö Euroopa Parlamendis. Esimesel päeval toimusid arutelud välis-, sotsiaal- ja maaelukomisjonides, laupäeval üldkogu. Haapsalu MEP-i üldkogu asepresidendiks oli 12.SST õpilane Richard Urma. Ürituse sujuva kulgemise tagas õpetaja Karl Hein.

  

 

Tartu rahu 96.  ja  Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus

2. veebruaril 2016 peeti Läänemaa Ühisgümnaasiumis Tartu rahu 96. ja Eesti Vabariigi 98. aastapäevale pühendatud kõnevõistlust. Kõnevõistlusel osales 13 gümnasisti. Žürii hindas esinejate kõne vastavusest žanrile, selle isamaalisust, kõne terviklikkust, argumentide ja faktide löövust, kõne stiili ja esitust. Parimaid premeeritakse Heino Noore stipendiumifondi poolt rahaliste autasudega.

Andree Prees (11.R) – “Mis maa see on” – peapreemia, tervikliku kõne preemia, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Kaidi Liivamägi (10.M) – “Eestimaa meie väikene kodukene” – esimene preemia, kodumaa armastuse parim visualiseerija, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Liivia Lints (10.H) – “Minu oma Eesti”– esimene preemia, isamaa-armastuse preemia, Lääne Elu eripreemia, ettepanek esineda 24. veebruaril Toomkirikus.

Marko Maisalu (10.H) – “Mis maa see selline küll on?” – teine preemia, poeetilisuse preemia.

Karl-Christoph Rebane (11.H) – “Minu Eesti suure tähega, suure tähendusega” – teine preemia, originaalse lähenemise preemia.

Hanna-Liina Salumets (10.H) – “Minu Eesti tahab” – teine preemia, julge väljaütlemise preemia, ettepanek esineda üleriigilisel kõnevõistlusel „Kuldsuud“.

Taniel Johan Eller (10.H) – “Prioriteedid” – sihikindluse preemia.

Grete Lehemaa (12.H) – „See ei ole vihakõne, see on lihtsalt kõne.“ – vaba sõna preemia.

Martin Nerman (11.H) – “Tahtsime head aga läks nagu ikka.” – hea tahte preemia.

Kriss-Lyna Prees (10.H) – „Aitäh, Eesti!“ – sisemise sära preemia.

Liisa Rootare (10.H) – “Enne mõtle, siis ütle” – narratiivse kõne preemia.

Greete Tikerpuu (11.H) – “Keeleprobleem” – lingvistika preemia.

Marita Türkson (10.H) – “Eesti kui e-riik” – ilmeka esituse preemia.

       

 

Oscarite gala Läänemaa Ühisgümnaasiumis

22. detsembril 2015. aastal toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis suurejooneline jõuluball, mis oli Oscarite gala teemaline. Oscarite gala õhtujuhtideks olid kooliõpilased – Karmel Naudre ja Andree Prees.
Õhtul avati uksed kell 20.00. Kooli esimesel korrusel ootasid punasel vaibal Grete Lehemaa ja Maarja Konrad, et intervjueerida saabuvaid külalisi.  Gala ise algas Helen Lemberi esitatud klaverilooga „See you again“. Järgmisena tulid lavale balliks kokku pandud a capella laulugrupp LÜGian Voices. Nemad esitasid õhtu jooksul kaks laulu. Oscarite galal sai näha veel mitmeid võimsaid tantsu- ja laulunumbreid, samuti nomineeritud filmide treilereid. Osaleda sai ka mitmes mängus ja võita märkimisväärseid auhindu.  Programmi lõpus ootas kõiki ees suur üllatus, kui tehti lennupulma abieluettepanek Laura Talvele. Saalis oli valmis esinema M-Stuudio ja tantsu lõpus laskus Markus Rouhiainen põlvele ja palus Laura endale naiseks.  Galal esines ka bänd nimega Lexsoul Dancemachine. Selles bändis on midagi erilist, sest nad tõmbasid rahva kohe esimese seti ajal nii käima, et keegi ei tahtnud tantsuplatsilt lahkuda. Pärast südaööd kandis muusika eest hoolt Kristo Allikas.
Teemale kohaselt jagati välja ka Oscareid. Kategooriaid oli seitse.
Parim visuaalefekt – Kaarel Koel efektselt loomuliku põsepuna eest
Parim heliefekt  – Lisete Ulla efektse aevastuse eest
Parim rekvisiit – Martin Jaanus efektse sinise Žiguli eest
Parim režissöör – Maret Järveots filmi „Süü on tähestikul“ eest
Parim film – „Karlson tembutab jälle“ (peaosas Kalle Lõuna), filmitiim: Maarja Konrad, Grete Lehemaa ja Siim Jürise
Parim naisstaar – Piia Katharina Vaan
Parim meesstaar – Hardi Roosi

Suur tänu ka meie koostööpartneritele: Maivel OÜ, Rannarootsi keskus, Fra Mare Thalasso Spa, Spa Hotel Laine, Cafe Tallinn, Kärme Küülik, Haapsalu kultuurikeskus, AC Sport, Carp Stuudio, Pizza, Grande, Leibur, fotograaf Silver Raidla, fotograaf Markus Sein, T-Stuudio (Karoline Suhhov ja Annika Viibus), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Rannarootsi Lihatööstus, Restoran Margot, Sportland, Flamingo lillepood.

Sandra Saarniit, 11.H õpilane

Jõuluballi pilte saab vaadata siit

   

 

12.SST neiud vabatahtlikena tööl Läänemaa kodutute loomade varjupaigas

Kolm neiut 12.SST klassist käisid kogukonnapraktika raames Läänemaa kodutute loomade varjupaigas. Eesmärgiks oli eelkõige loomade heaolule kaasaaitamine ning uute kogemuste saamine. Tegevusi varjupaigas jätkus seinast seina: koeraga jalutamine, kassitubade koristamine, kassidele ravimite andmine, nende silmade puhastamine, loomade toitmine. Põhilist rõhku sai kasside harjutamine inimestega, et tulevikus oleks neil kergem, kui keegi neile päriskodu pakkuda soovib.

Kõik püstitatud eesmärgid said saavutatud ning on hea meel, et omalt poolt saadi anda panuse loomade heaolule. Kõige suuremat rõõmu pakkus praktika jooksul pakkus äratundmisrõõm loomade poolt. Seetõttu soovitame kõigil minna varjupaika ning sealsete loomadega tutvust teha, ning miks mitte, ühega neist kojugi tulla.

Gerli Umal, 12.SST

Vaata ka varjupaigas tehtud videot

 

Võlvi õhtu

Neljapäeval, 3. detsembril 2015 toimus Võlvis hubane ja mõnus omaloominguõhtu. Pisikese seltskonnaga tekkis ruumis väga kiiresti soe ja õdus õhkkond. Maiustada sai piparkookide ja kommidega. Siim Jürise ja Marsella Tammes alustasid õhtut meeldiva muusikaga ning pärast jätkati luuletuste ja juttudega. Kelly Hiiemäe esituses sai kuulda luuletusi, mis sobisid hästi talve ja jõulude algusesse. Karl Christoph Rebane esitas vabavärssi. Kohale olid ka Karmel Naudre ja Maarja Konrad,  kes esitasid omakirjutatud luulet. Ka siinkirjutaja esitas omakirjutatud luuletusi. Tiina Brock luges ette erinevaid humanitaarklassi kirjutatud luuletusi teemal „Autoportree“. Mõned olid helgemad ja mõned pisut süngemad. Õhtu lõppedes laulis vilistlane Anita Rotberg omakirjutatud laulu, saates end klaveril. Inimesed muutusid julgemaks ja nii mõnigi leidis veel tekste, mida teistega jagada. Kohal oli ka inimesi, kes sel korral ise midagi ei esitanud, vaid nautisid teiste esitusi, võibolla ehk järgmisel korral…

Caryna Bogdanov, 11.H klassi õpilane

 

Armin Kõomägi ei palka oma firmasse puhtaid viielisi

Reedel, 27. novembril 2015 külastas meie kooli ärimehest kirjanik või kirjanikust ärimees Armin Kõomägi. Kui neid tiitleid nime ees järjestada selle põhjal, kumb oli enne, siis ikka ärimehest kirjanik.

Reede viimaseks tunniks olid saali kogunenud ainult huvilised, sest kirjandustundides oli kirjaniku loomingut pisut nuusutatud. Kohtumisel aga kuulsime kirjaniku enese lugu: mis oli tema elus enne kirjutamist ja millised on tema enda elutõed ja arusaamad maailmast. Nii palju küsimusi pole ammu külalisele esitatud kui sel korral ja üritus võinuks kesta ilmselt kauemgi kui 75 min – suuremad huvilised jäid jutlema veel 30 minutiks, kuni kirjanik tõesti oli sunnitud lahkuma.

Mis siis võlus kuulajaid? Armin Kõomägi ei armastanudki kooli ajal suurt lugeda, jõudis selleni alles küpses vanuses, kui mõni oma teos oli juba avaldatud. Viimased 10 aastat aga loeb ligi 50 raamatut aastas. Ta on suur ärimees, aga samas nii lihtne ja egovaba. Ta ei uhkusta oma saavutustega  ega häbene oma puudusi: julgeb rääkida ka tabuteemadel, näiteks valetamisest ja varastamisest ja ebaedust. Ta oli erakordselt avameelne, mis julgustas õpilasi sama avameelseid küsimusi esitama.

Selle 75 minuti jooksul jõuti vestelda väga paljudel teemadel, ka haridusest. Siit tuli üks õhtu suuremaid üllatusi: Armin Kõomägi ei usalda omast kogemustest ainult viitele õppivaid inimesi, sest see ei ole tema meelest usutav, et inimene oskab kõike maksimaalselt. Sellistel inimestel võib olla liiga kõrge ego, mis teinekord rängalt  kätte maksab. Ka ei pea ta edukaks äritegevuseks esmavajalikuks majandusõpinguid, vaid julgust, loovust ja sihikindlust, et ebaedu korral mitte lõpetada.

Loometegevuse osas leidis ta nüüd juba seda, et liigne lugemine hakkab pärssima kirjutamist, sest liiga palju võib kohata  suurepäraseid suleseppasid, mistõttu enda tekstide väärtuses tekivad sügavad kahtlused.

Viimased sõnad, mida üks noormees Armin Kõomäe kohta ütles, olid järgmised: „Ta on nii mees!“. See on suurepärane, kui meie liigselt feminiinsesse kooli satuvad ka sellised inimesed.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht

 

 

Playback Show 2015

Novembrikuu viimasel neljapäeval leidis kolmandat korda Läänemaa ühisgümnaasiumis aset meeleolukas Playback Show.

Esitusele tulid palad igast maailmanurgast ning laval oli näha kostüüme, mille peale Estonia ooperiteatri kostüümikunstnikudki kadedusest suud maigutaks.

Õhtu algas emotsiooniderikkalt, nimelt avati üritus Grete Lehemaa ja Kaarel Koeli ühisnumbriga “Hello”, kus noorte lavastatud hingemattev armulugu andis ürituse alustamiseks hea tõuke. Show vältel käisid lavalt läbi nii kodumaised bändid, Disney kangelased, külalised Lähis-Idast kui ka muud maailmanimed, kelle kallihinnaliste kontsertide asemel oli võimalus nautida nende jäljendajaid taskukohasema hinna eest. Viimastena astusid üles ka õpetajad, kes selgi aastal olid oma numbri videosse võtnud. Lavastati ülevõlli keeratult ansambel Kontori „Koristajatädi töölauluke“, kus õpetajad olid kehastunud pahelisteks õpilasteks ja peaosas säras koolitädi Malle Rebane.

Ka sel aastal viidi üritus läbi publikut naerutades, mille eest tuleb tänada LÜG-i vilistlastest õhtujuhte Rivo Reinsalu ja Villu Mustkivi, kes on samuti eelnevalt aktiivselt Playbackist osa võtnud. Huumorit sai ka muul moel: aeg-ajalt, peale mõnd järjekordset esitust avanes lava ees valge ekraan ja publik nägi otselülitust Green Koridori, kus reporterid õpilased Sander Otsa ja Erki Pajula intervjueerisid lavalt tulnuid ning panid neid proovile oma ootamatute küsimustega. Nalja jagus!

Žürii oli seekord seitsmeliikmeline: meie kooli esimese lennu vilistlased Laura Väli ja Roger Tibar, eelmise PB Show õhtujuht Kreidy Naudre, Haapsalu Põhikooli huvijuht Siim Birk, meie linna värskelt ametisse astunud kultuurijuht Teele Jurtom, Power Hit Radio hommikuprogrammi tegija Andres Puusepp ja neidude silmarõõmust superstaar Ott Lepland.

Kuigi tase oli kõrge kõikide esituste puhul, ei esinenud žüriiliikme Teele Jurtomi sõnul auhinnaliste kohtade jagamise puhul probleeme. “Oli fantastiline näha korraga nii palju noori ja ilusaid inimesi laval. See sära, mida neljapäeval laval nägime, tähendab, kui oluline üritus see noorte jaoks on. Playback loob ja ühendab ning on puhas rõõm ning meelelahutus seda kõike näha. Silma jäid detailid, mis tähendab, et midagi ei jäetud juhuse hooleks ja kõigele oldi mõeldud. Žürii oli oma otsustes üsna üksmeelne ja imestama pani kõige rohkem, kui suure massiga lavale tuldi ning kostüümide kirevus. Aitäh, Läänemaa Ühisgümnaasium, te olete ägedad!”

Seekordse esikoha napsas 12. humanitaarklass looga “King” (Years and Years). Teel Jurtom sõnas järgmist: „Kujutan ette, et selle lavastuse taga on väga palju tööd ja seda oli ka näha- kogu tegevus, mis laval toimus oli nii ühtlane, muusikasse ja ääretult hea meeskonnatöö vili. Hästi jäid meelde diivani tagant tulevad käed, tõsted ja tõeliselt usutav laulja. Aitäh selle tantsulise etenduse eest!

Teine auhinnaline koht läks 10. humanitaarile, kes esitasid Mika loo “Rain”. Endine vilistlane ja seekordne žüriiliige Laura Väli silmis vääris tohutut kiitust Mika-osatäitja (ühtlasi parim meesstaar) Rainis Altmeri. Laura sõnul oli Rainis väga sarnane jäljendaja, oskas üksinda täita kogu lava ja tekitas tõesti illusiooni, et vihma hakkab kohe tõesti sadama. Teele Jurtom lisas: „Mõtlesin, et laulja jääb lavale üksi ja nii ootasin, et mis edasi saab. Kogu lava oli tema oma ja mina ei tundnud puudust ka, et sinna keegi veel tulla võiks. Kiidan teda, ta oli väga usutav. Järsku moodustus lavale muinasjutuline mets – vähemalt nii kujutasin seda ette. Asi läks veel põnevamaks, kogu lavastus paelus vaatama, tegevust ja tegelasi oli palju, keda jälgida. “

Kolmanda koha teenis ära 12.RL selleaastase Suurbritannia eurovisioonilauluga “Still in love with you” (Electro Velvet). Teele Jurtom kommenteeris: „Terviklik lavastus, mida oli huvitav jälgida. Kogu lava oli kenasti ära kasutatud. Valged kindad ja UV valgus töötasid efektselt. Kuna lugu on ise juba mõnus ja hoogne, oli tore vaadata kogu kompotti. Märksõnad: hoogne, kerge ja rõõmus.“

Anti välja ka hulgaliselt eripreemiaid. Neist märkimisväärseimad on ilmselt publiku lemmikuteks kroonitud Martin Nerman ja Markus Rouhiainen, kes esitasid loo “Allakäinud ühiskond” ja kes osutuks valituks kõrgeimate  aplausi detsibellide põhjal, õhtu silmapaistvaimaks meesstaariks kuulutati Rainis Altmeri (Mika) ning parima naispaari tiitliga said pärjatud Maarja Konrad ja Kelly Klippberg (Jordan Fisher ja Chrissie Fit).

Kogu õhtu sai ka mitme kaameraga videosse võetud, mille eest  tuleb tänada Henry ja Indrek Viiretit. Selleks aastaks on otsad õpilaste poolt ägedalt kokku tõmmatud, mis muud, kui jääme ootama järgmist aastat!

Grete Põlluste, 12.M klassi õpilane

Playback Show saad järelvaadata siit ja pilte siit

Tulemused:

I koht – 12.H (King „Years And Years“)
II koht – 10.H (Mika „Rain“)
III koht – 12.RL (Electro Velvet „Still In Love With You“)

Publiku preemia – Markus Rouhiainen ja Martin Nerman (Täielik error „Allakäinud ühiskond“ )

    

 

Meediaõhtu avas silmi ja haris

Neljapäeval, 5. novembril 2015 kogunes punt meediahuvilisi VÕLVi ruumidesse, kohtumaks Ivar Soopani ja Tarmo Õuemaaga. Mõlemad mehed on veebiajalehe Läänlane omanikud ja toimetajad, viimasel ajal tegeleb sellega põhiliselt Tarmo Õuemaa, sest Ivar Soopan töötab ka Maalehe juures.

Kuulda sai nii huvitavaid lugusid ajakirjaniku tööst kriisikolletes kui kohalikul meediamaastikul. Arutleti tele-, raadio-, kirjutava- ja internetimeedia plusside ja miinuste üle ning Eesti meedia kvaliteedi üle. Jututeemadeks said ka mõneti filosoofilised teemad, nagu meediaeetika, tõde ja vale meedias.  Selgeks sai ka see, et heaks ajakirjanikuks teeb ainult praktika, praktika  ja veel kord praktika.

Samas olulisem ajakirjanikutööst on meediatekstide tark ehk  kriitiline tarbimine, ka sellest räägiti. On ülitähtis tänases infost üleküllastunud maailmas osata vahet teha olulisel ja ebaolulisel.

Lõpuks jõuti ka ideeni teha koostööd meie kooli meediaklubiga. Loodame, et ideest kasvab midagi vahvat ja viljakandvat!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Kohtumine kirjanik Jan Kausiga ehk lugemine õppus, kirjutamine lahing

3. novembril 2015 väisas Läänemaa Ühisgümnaasiumit Jan Kaus, kelle kohta võiks täpsustavalt öelda nii luuletaja, novellist, romaanikirjanik, miniatuuride nokitseja, õpikute autor, filmistsenarist, libretist, illustraator, tõlkija kui ka bändimees. Mees nagu orkester mõjus kuulajaskonnale ka just sedamoodi – paljuhäälselt ja vahel ka valjuhäälselt.

Saime teada nii mõndagi pikantset. Näiteks ei meeldinud Jan Kausile keskkooli ajal mitte sugugi raamatuid lugeda, ta ei lugenud peaaegu üldse (välja arvatud „Pal-tänava poisid“), kirjutamisest rääkimata. Ta hoopis joonistas, see oli tema suur hobi. Hiljem muidugi kõik muutus, lugemisest sai kirg ning alustala kirjutamisele. Lausa nii, et Jan Kaus lugemist raskeks õppuseks on pidanud, selleks et kirjutamist kerge lahinguna võtta saaks.

Kohaletulnuile oli üllatuseks ka see, et pealtnäha tagasihoidlik kirjanikuhärra erakordse näitlejameisterlikkusega jutte ja luuletusi ette kanda oskab – saal lausa rõkkas naerust kohati. Lisaks oma tekstidele võttis ta vaevaks ka kuulajaskonda harida, lugedes ette katkendeid Raymond Queneau’ „Stiiliharjutustest“, kuna juttu tuli žanripaljususest tema loomingus. Seega sai nõnda kenasti põhjendatud, miks erinevad kirjandusliigid vajalikud ja kõik omal moel paeluvad on.

Lemmikžanriks tunnistas Jan Kaus ikkagi romaani. Kuidagi meeldiv kokkusattumus on, et just tänavu , mil Jan Kaus lõpuks meie kooli külastas, kuulutati ta Juhan Liivi muuseumis aasta kirjanikuks romaaniga „Ma olen elus“ (mis sai ka kultuurkapitali proosapreemia), ja mille tegevuspaigaks on Läänemaa, ka Haapsalu.

Põnev teadasaamine nii mõnelegi oli, et kirjanik enne oma teoste kirjutamist (ilmselt ka vajadusel kirjutamise ajal) teeb hulganisti eeltööd kas siis taimestikku, mullastikku või mõnd teemat põhjalikult uurides, et teos usutavalt mõjuks. Kõik, mida ta uurib, teda ka huvitab sügavuti. See on täiuslikem õppimisviis!

Lõpuks jõudis jutt kosmosesse, seda sõna otseses mõttes. Jan Kaus jõudis 75 min jooksul kogu maailmaruumi läbi võtta – rohujuurest inimeseni, inimesest astrofüüsikani. Jälle jõudis kirjandus lähemale, mis sest et seekord kaugete tähtede kaudu.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

   

 

 

Kogukonnapraktika laat

Kogukonnapraktika laat toimus 13. oktoobril meie kooli aulas. Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

Programmis osalevad 12.M, 12.H ja 12.SST õpilased valisid kogukonnapraktika laadal  kohalike vabaühenduste seast endale meelepärased praktikakoha ning osalevad kuu aja jooksul aktiivselt organisatsiooni tegevustes, täites endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet.

Meie noortele pakuvad praktikat Läänemaa loomade varjupaik, programm Sära Silma, Innovatsioonikeskus, Toidupank, MTÜ Pagula, spordiliit Läänela, Sotsiaalhoole Ühing, Läänemaa Naiste Tugikeskus, MTÜ Statera jt.

Kalle Lõuna, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

 

Hõimupäevad 2015

Hõimunädala raames võis 12. oktoobril kuulda Contra luuletusi Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilaste esituses. Contra on pretensioonikas autor ning tema tekste ei ole lihtne esitada. Seetõttu olid väga tublid need, kes Contra luulet esitada proovisid. Žürii üksmeelne otsus oli, et võitjateks kuulutada Grete Lehemaa (12.H), Piia Tomingas (10.M) ja Kaidi Liivamägi(10.M). Pingeritta neid kolme õpilast ei pandud. Pikemalt saad luulevõistlusest lugeda eesti keele ja kirjanduse lehelt

13. oktoobril käis hõimupäevade raames LÜGis esinemas üks meie omanäolisemaid luuletajaid Contra ehk Margus Konnula, kellest on ajapikku saanud tõeline rahvalaulik. On ääretult tore, et Contra leidis mahti Haapsallu põigata, sest Contra saabus just Saksamaalt, kus ta muuhulgas jooksis oma tänavust kahekümnendat maratoni.

Contra autasustas Contra luuletuste esitamise võistluse võitjaid ja paremaid palasid sai Contra ka ise kuulata ja kommenteerida. Põhiliselt aga Contra luges oma luulet, laulis, vastas küsimustele. Selgus, et Contra on kirjutanud umbes 5000-6000 luuletust, paljud on tal peas. Tema produktiivsuse rekordiks on 50 luuletust öö jooksul. Aga üldiselt kirjutab Contra pea iga päev mõne luuletuse. Ka selgus, et Contra lemmikluuletajaks on … Contra. Samas jäi kõlama, et teda on mõjutanud näiteks Hando Runnel, Tõnu Trubetsky.

Contra rääkis vaid Võru murdes ja paljud kuulsid nähtavasti nii pikalt kedagi murdekeeles rääkimas esimest korda. Contra esinemine oli ühele rahvalaulikule kohaselt väga ehe. Contra suudab haarata saalitäie publikut mõne hetkega ja nii juhtus ka Läänemaa ühisgümnaasiumis. Ei ole väga tavapärane, et kui koolikell pärast 75-minutilist tundi päeva lõpus heliseb, ei tahagi õpilased ära minna. Siis läks alles ühislaulmiseks lahti, õpilased tellisid Contralt Nokia laulu ja refrääni laulis saal kaasa.

Pärast esinemist oli tunglemist Contra juurde palju: kes soovis intervjuud, kes soovis esitada küsimus, kes ootas kannatlikult autogrammi saamiseks oma korda.

Contra esinemine oli meeleolukas ja mõjus inspireerivalt, mida tõestas ka 12.H klassi õpilase Karmel Naudre luuletus, mis valmis pärast Contra külaskäiku:

Contra paneb luule sisse
ühiskonda, poliitikat ja tisse.
Contra paneb luule sisse elu
muutes värvikaks väiksemagi lelu.
Contra paneb luules helisema
ka halva muusiku või esineja.
Contra luules ebapopulaarse muudab
populaarseks, sest ta suudab.
Contra hullumeelselt riime taob,
taob hullemalt, kui omal ajal Meelis Lao.
Contra luuletab söögi alla ja pääle,
luuletab seina, lae või paberi pääle.
Contra luule lendab kõrgemalt kui oda,
aga te ju teate … ma ei jälgi toda,
Contra kuulama end paneb
olgu publikuks lapsed, sepad või haned.
Contra pole tulnud lihtsalt nina nokkima
vaid selleks, et täiega rokkida!

   

15. oktoobril külastas kooli sootska (setode jumala Peko eestkõneleja) Annela Laaneots, kes tutvustas Setomaad, setode traditsioone, keelt ja Obinitsat kui 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna.

Setode ja Setomaa kohta sai teada palju põnevat. Nii näiteks selgus, et lisaks lipule on setodel olemas oma TV, oma hümn, oma leht, isegi oma raha – Seto kroon (tegu pole mitte üksnes toreda meenega, vaid Seto kroon on Setomaa ametlik maksevahend euro kõrval). Seto leelo on aga kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja. Kuulda sai ehedat seto keelt, mis Annela Laaneotsa sõnul kõlab igas Setomaa külas pisut isemoodi.

Setomaa ise aga asub geograafiliselt väga huvitavas piirkonnas: Setomaa on Euroopa Liidu piiriks, Setomaa asub kahe riigi (Eestimaa ja Venemaa) territooriumil, Setomaal on neli valda ja ajalooliselt 12 nurka. Setomaa on kirev nagu lapitekk.

Taas sai selgeks, et Eesti on küll imeväike maa, kuid kultuuriliselt on see nagu lapitekk – kirju, mitmekülgne ja kordumatu.

 

Pikemalt saab lugeda sootska külaskäigust Läänlasest

Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis valiti uus monarh ja uus asepäälik

Reedel, 9. oktoobril 2015 lõppes Läänemaa Ühisgümnaasiumis terve nädala kestnud monarhivalimisnädal, mille jooksul valiti Läänemaa Ühisgümnaasiumile uus monarh. Monarhikandidaatidel tuli nädala jooksul end proovile panna mitmetes tegevustes.

Esmaspäevaks olid kõik kandidaadid ette valmistanud neid tutvustava video, mis rääkis sellest, miks peaksid just nemad olema monarhid. Sellele järgnes ka kohe räpivõitlus, kus kandidaadid räppisid hetkel ühiskonnas või kogukonnas teravate teemade üle. Teisipäeval toimus esimene debatt, mida viis läbi endine monarh Siim Jürise. Kolmapäeval oli järgmine debatt, mida juhtis ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna. Neljapäeval toimus aga hääletamine, kus käidi klassides ja kõik said hääletada enda lemmikkandidaadi poolt.

   

 

Uued sinilinnud on sündinud!

21.-25. septembrini 2015 oli koolis Sinilindude nädal. Esmaspäeval rivistati aulas üles kõik uued kümnendikud, kes anti edasi abiturientidele. Teisipäev algas hommikuse virgutusvõimlemisega korvpalliplatsil, kus muusika saatel võimeldi lihased soojaks, et valmis olla olümpiamängudeks. Kolmapäeval sai kool väga puhtaks, sest sportlased muutusid koristushaldjateks. Aulas olid ka toredad koristusteemalised mängud. Neljapäeval koorusid kümnendikest väikesed sinilinnud, kes peale pikka ja lõbusat päeva pidid läbima kadalipu, millele järgnes vande andmine. Sinilindude nädal lõppes reedel pidulikult aulas, kus Läänemaa Ühisgümnaasiumi uued kümnendikud ristiti monarhi ja asepääliku poolt ametlikult Sinilindudeks.

Maarja Konrad, 12SST õpilane

Sinilindude nädala pilte saab vaadata siit

 

 

 

Teadlaste öö festival

Teadlaste Öö Festivali raames käis LÜGi õpilastega 22. septembril 2015 kohtumas bioloog Jaan Liira. Tunni teemaks oli  „Elurikkus ja ökosüsteemi pakutavad hüved“.

Kogu kooliperel oli  võimalus käia 25. septembril messil  Haapsalu kultuurikeskuses ning tutvuda huvitavate väljapanekutega ja kuulata loenguid. Meie õpilased olid abilisteks messi korraldamisel.

 

  

 

2014/15 õa

Riigigümnaasiumide antiikolümpiamängud

22.05.2015 toimusid Nõo Reaalgümnaasiumis riigigümnaasiumide antiikolümpiamängud, kus Läänemaa Ühisgümnaasium esindas Korinthose linnriiki.

Olümpiamängudele kohaselt algasid mängud piduliku sissemarsi ja avatseremooniaga tõeliselt antiiksel staadionil.  Avakõne pidas kooli direktor Jaanus Järveoja, olümpiatule süütas Baruto (Kaido Höövelson), olümpialipu heiskas Nõo RG õpilane, Eesti noorte meister sulgpallis. Sellele järgnesid kohtuniku ja sportlase vanne. Kultuuriprogrammi täitsid Nõo RG õpilased ning etteaste tegi ka Noarootsi Gümnaasium, kellega koos sõidetigi varahommikul Tartumaale.  Ladusa korralduse tagas hästi läbimõeldud ajakava.  Kavas olid järgmised alad:

• riikidevahelised teatevõistlused, kus noormeestel tuli puupakke veeretada ja neidudel pushpalle veeretada. Korinthose linnriik jäi kahjuks ebaõnnestunud pakuveeretamisele 4. kohale
• vibulaskmine  tuli kõige paremini välja Lisete Ullal, Mikk Sikemäel ja Eva-Marie Alasil
• raskusheide  – neidudest võitis Lisete Ulla ja noormeestest saavutas II koha Egert Jakobi
• kaarikute võistluses saavutati  tubli III koht (Indrek Tsimmer, Mikk Sikemäe ja kaarikus istus Karin Veide)
• 300 m kilbiga jooksus saavutas II koha Caryna  Bogdanov ja Andres Dobõšev-Proosväli
• „riikidevahelises“ sumos saavutati tubli III koht (Caryna Bogdanov, Egert Jakobi ja Andres Dobõšev-Proosväli)
• staadionijooksus (192,27 m)  noormeestest võitis Andres Dobõšev-Proosväli, Lisete Ulla saavutas III koha
• „riikidevaheline“ köievedu lõppes Korinthosele 4. kohaga
• „riikidevahelises“ antiikteemalises viktoriinis saavutasid Karin Veide, Eva-Marie Alasi ja Mikk Sikemäe tubli II koha

Olümpiamängude lõpetamisel autasustati parimaid, kustutati olümpiatuli, langetati olümpialipp ning kooli direktori lõpukõnega kutsuti kõiki  kahe aasta pärast 10ndatele Nõo RG antiikolümpiamängudele tagasi.

Oli tore ja kauaks meeldejääv päev!

Leelo Paju, kehalise kasvatuse õpetaja

   

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumis toimus emadepäevale pühendatud kirjandite konkurss

Emadepäevale pühendatud kirjandite konkurss on ilus pika ajalooga traditsioon, mis kanda kinnitanud ka LÜGis. Selle konkursi ellukutsuja on Läänemaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Heino Noor, kellenimelisest stipendiumifondist saavad parimad ka rahalise preemia. Selleaastane konkurss toimus vaid  10. klasside vahel, kuna vähene osavõtt eelmisel aastal andis alust arvata, et vanemate õpilaste jaoks ei ole see enam huvipakkuv. See aga ei tähenda, et vanemate klasside osavõtt oleks keelatud.

Tulemused on järgmised:

Peapreemiad:

Brigita Põld 10R

Andree Prees 10R

Eripreemiad:

Pent Uustalu 10H

Kaisa Kuusik 10H

Kaisa Valm 10H

Kertu Nõmm 10H

Eva-Marie Alasi 10R

Karin Talving 10R

Margit Paat 10M

Emakeeleõpetajad tänavad tublisid kirjutaid ja žüriiliikmeid Anneli Ilvest ja Annika Rouhiainenit!

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

LÜGi väisasid Jürgen Rooste ja Sveta Grigorjeva

Teisipäeval, 2015. aasta 5. mai keskpäeval täitus LÜGi aula õpilastega – tuldi oma silmaga vaatama ja oma kõrvaga kuulama luuletajaid, keda seni nähtud-kuuldud televisioonis, raadios või kelle luulet loetud raamatuist.

Jürgen Rooste, kelle nägu  paljudele tuttav „Jüri Üdi klubist“ või häält kuuldud luuledirigendi-saatejuhi rollis „ Luulelahingus“, mida peetakse Vikerraadios, või  kelle artikleid loetud Maalehest, Sirbist või Õpetajate Lehest. Tema ei šokeeri enam vist kedagi oma julgete ütlemistega, küll aga nooruke Sveta Grigorjeva, kes töötades koreograafina ka ühe küllalt sensatsioonilise luulekogu avaldanud.

Alustuseks esitaski 11.H klassi õpilane Grete Lehemaa nimiluuletuse Sveta Grigorjeva luulekogust „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ Edasi jätkus luule lugemine-esitamine juba vaheldumisi kahe kirjanike esituses.

Rooste ja Grigorjeva tulid ja valgustasid – lugesid, selgitasid ja jagasid oma ja võõrast luulet.  Või hoopis ärritasid-vihastasid, panid piinlikkust tundma? Igal juhul, ükskõikseks ei jätnud nii atraktiivsed esinejad vast kedagi. Kuigi nende luule pealispind kubiseb vulgarismidest, on selle all intellektuaalsusest tiine kultuurkiht. Kui kõik kuuldu veel kohale ei jõudnud, pole üldse probleem, vagu on sisse aetud ja pinnas kevadkülviks tehtud. Eks elu näitab, kas ja kust seeme tärkab J

Kohtumine kirjanikega sai teoks tänu Viljandi Gümnaasiumi projektile “Elav raamat = kirjanik koolis”, mida toetab EV Kultuuriministeerium.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

    

    

 

Tutipidu 2015

Tutipidu ehk abiturientide lõpukella-päev oli üheteistkümnendike aktiivi poolt korraldatuna üles ehitatud töötubadena. Soojendusena alustati üheskoos võimlas, kus sai end proovile panna lõbusas teatevõistluses, mis sisaldas ülesandeid „muna lusikal jooksust“ „naisekandmiseni“.

Seejärel jätkatigi klasside kaupa neljas töötoas: Pildimiim, Anagramm, Numbrid ja Voltimine. Kolmes nimetatus käis toimetamine Brita Kaljuvere idee ja juhtnööride järgi, Voltimise töötuba kandis aga eelmisel aastal alguse saanud kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla ideed volditud paberiruudust lindudest (meie kooli logo), millest valmib kunstiteos kooli koridori.

Programm lõppes aulas, kus võisteldi lapsepõlvepiltidel lennukaaslaste äratundmises, sõna said klassijuhatajad ja anti lõpuvanne. Sündmuse südamliku lõpu vormistasid üheteistkümnendike kingitused – nimelised õhupallid, mille sees oli väike sedel, kuhu oli kirjutatud teiste õpilaste muljed nendest.

Rohkem pilte galeriis

 

       

 

LÜGNESSI rekordid 2015

30. märtsist 2. aprillini leidis aset Lügnessi Rekordite nädal. Tegemist on ettevõtmisega, kus saab proovile panna oma oskusi ning võrrelda enda rekordisooritust teiste kaasõpilaste ja/või eelmisel aastal sooritatud rekorditega. Nelja päeva vahetundide jooksul toimusid individuaalsed alad, mida oli kokku 12, kaks neist päris uut – trepijooks ja rattaga paigalseismine (ellukutsujad Siim Jürise ja Martin Nerman). Ülejäänud rekordialadega jätkati eelmise aasta teetähiste püüdmistega.

Eelmisel õppeaastal õpilaste poolt loodud sündmus ja alad võeti koheselt omaks ning sel aastal oli huvi veel suurem. Lügnessi Rekordite nädal oli populaarne ja meeleolukas.

Kõik rekordiomanikud saavad koha Lügnessi Rekordiraamatus, kuhu iga-aastaselt märgitakse üles uued sooritused.

UUED PÜSTITATUD KOOLIREKORDID

Nööbikommide söömine – Rahel Elisabeth Toffer (33 tk)

100g sibula söömine – Egert Jakobi (42,2 sek)

Tagurpidi sõnade ütlemine – Kaarel Koel (27 sõna)

Sinilindude voltimine – Brita Kaljuvere (4 tk)

Kätekõverdused – Liis Võsa (37 tk)

Vahukommide suhu mahutamine – Mihkel Sinikas (27 tk)

Pastaka kokkupanek – Karl Robert Konrad (14,7 sek)

TEISTE ALADE VÕITJAD (ei ületanud eelmise aasta rekordit)

Pastakate pudelisse panek – Rivo Reinsalu (16 tk)

Kätekõverdused – Karel Nappus (75 tk)

Paberlennuki lennutamine – Karl Robert Konrad (12,1 m)

UUTE  ALADE VÕITJAD

Trepijooks – Caryna Bogdanov (39,4 sek) ja Andres Proosväli (27,76 sek)

Rattaga paigalseismine – Martin Nerman (2.05.6 min) ja Regina Lukk (3.04 sek)

Rohkem pilte vaata galeriist

      

 

Mingi Muusika Üritus

26. märtsil 2015 toimus LÜGis taas  Mingi Muusika Üritus. Kogu ettevõtmise eesmärk – pakkuda ehedat muusikategemise rõõmu nii algajatele kui ka kogenud muusikutele – sai uhkelt täidetud. Kokkutulnud rahvas võis Grete ja Kaarli lahkel juhtimisel ühtmoodi kaasa elada nii esmakordselt lauljana üles astunud Rivole kui ka aastaid edukalt laulnud Kellile. Publikul oli võimalus nautida väiksemate ja suuremate ansamblite koostööd (Sandra ja Mihkel, Rivo ja Sass, Niine Õlleka Bänd, Prostamol Uno, 10M poistetrio, LÜGi ansambel), samuti kaasa elada kogu lava täitnud klassikollektiivide esinemisele (10R, 11RL, 11H, 12R, 12H). Kuigi enamik esinejatest olid valinud turvalise eestikeelse laulu, leidus ka seekord inglisekeelset repertuaari ning üllatusena tuli 12R lavale venekeelse lauluga.

Seekordne Mingi Muusika Üritus pakkus ka väikest mõõduvõtmise võimalust. Nimelt astusid  mitmed andekad  noored seekord lavale solistidena. Kui Paula Palmiste, Anita Rotberg, Merily Kisant, Siim Jürise, Martin Karu, Mai-Liis Põlder ja Kelli Kibar on meie kooli rahva ees ka varem laulnud, siis Kaspar Sireli ja Markus Lemberi esinemised olid paljude jaoks suureks üllatuseks. Solistide saatmiseks kogunes lavale ka spetsiaalselt selleks ürituseks kokku pandud bänd koosseisus: Karel Rahu, Kristjan Lepik, Kristo Kuuse ja Karin Lükk-Raudsepp.

Õhtu lõpunumbriks jäi õpetajate versioon Vaiko Epliku laulust „Veel 15 minutit sessiooni lõpuni“, mis koolinoorte poolt tormilise aplausiga vastu võeti.

Oma hinnangu õhtu jooksul kuuldule-nähtule andis žürii (Kai Tarmula, Ilona Aasvere, Kadi Kaja). Ei saa mainimata jätta, et Kai Tarmula sõnavõtt oma stiili, väljendite ja huumoriga mõjus lausa omaette esinemisnumbrina. Olgu siis lõpetusena nimetatud  žürii poolt äramärgitud numbrid:

GRAND PRIX – Kelli Kibar

Kauneim armastuslaul – Martin Karu

Lavalise sära eripreemia – Merily Kisant

Mees, kes kahe jalaga maas – Siim Jürise

Lang Langi eripreemia – Raido Valgenberg

Maleva eripreemia – 11RL

Karin Lükk-Raudsepp, muusikaõpetaja

Rohkem pilte leiad galeriist

    

 

Keelte Paabel 

LÜGis pakutakse traditsioonilisele õppetunnile lisaks erinevaid õppimisvõimalusi. Üheks võimaluseks muuta õppeprotsess mitmekesisemaks on korraldada ühistegevusi, kus õpilased saavad kasutada tunnis omandatud oskusi. Võõrkeelte rakendamiseks väljaspool klassiruumi toimus 11-13. märtsil 2015 Keelte Paabel. Keelte Paabel on üritus, mis kasvas välja kahe kooli traditsioonidest- HG Keelte Paabelist ja HWG Wiedemanni Päevadest. Kui esimesel tegutsemisaastal jäi üritus tagasihoidlikuks, siis sel aastal sai sellest osa terve kool.

Avapaugu andis Laululuule, kus õpilased olid valinud populaarse võõrkeelse muusikapala, tõlkinud sõnad ning esitasid seda luule vormis nii ilmekalt ja veenvalt kui võimalik. Laululuules peab sõnade tõlkimisega vaeva nägema, sest ilma muusikata kuulatakse sõnu rohkem ja hea tõlge tuleb esitajatele kindlasti kasuks. Lisaks hindas žürii esinemisoskust, kehakeelt, silmavaadet, diktsiooni – ühesõnaga teatraalsust. Sel korral osutuks parimaks 12H klass, kuid välja anti ka hulgaliselt eripreemiaid.

Akadeemilisem oli kolmapäeval toimunud loeng, kus huvilistele esinesid Eesti Kirjanike Liitu kuuluvad tõlkijad Indrek Koff ja Triinu Tamm. Räägiti sellest, kuidas nad tõlkimiseni jõudsid ning mille poolest on tõlkija ja tõlgi töö erinev. Lisaks pöörasid nad õpilaste tähelepanu sellele, et aastal 2018 on Eesti Euroopa Liidu eesistuja ning selleks ajaks on kindlasti palju tõlkijaid vaja.

Neljapäeval toimus teadmiste mäng ehk nn jaamade mäng, kust võttis osa igast klassist viieliikmeline võistkond. Keeleõpetajad olid palju vaeva näinud ning kokku sai üks sisukas ja mitmekesine mäng. Kolmandale korrusele oli üles pandud üksteist jaama ning võistkonnad pidid kindlas järjekorras kõik jaamad läbi käima ja seal ülesandeid lahendama. Tegevused varieerusid viktoriinist, eri keeltes vanasõnadele vastete leidmisest ja mitmekeelsest ristsõnast kuni laulusõnade kuulamise ja tantsimiseni. Igas jaamas hinnati võistkonna sooritust ning kolm parimat gruppi said autasud. Parim tulemus oli 12LM klassil.

Väiksem hulk keelehuvilisi võttis osa tõlkevõistlusest, kus sel aastal tõlgiti populaarteaduslikke tekste muusika valdkonnast. Lisaks proovisid mitmed õpilased kätt Vikerraadio korraldatud e-etteütluses.

Keelte Paabel kulmineerus reedel toimunud Keelte kontserdiga, mida käis vaatamas kogu kool. Kontserdil esitati muu hulgas Juhan Smuuli, Andrus Kivirähki ja Triin Tasuja loomingut, inglise kirjandusest kõlas Shakespeare, saksa keeles loeti Bosse luuletust ning esitati ka üks venekeelne valm. Laule kuulsime inglise, vene ja rootsi keeles. Lisaks esitas Läki Laulule ühe Aafrikast inspireeritud loo ning LÜG Kammeransambel pala muusikalist Mees La Manchast. Tantsu lõi Läki Tantsule.

Keelte päevad on leidnud kindla koha LÜGi ürituste seas ning pole kahtlustki, et ka järgmisel õppeaastal toome võõrkeeled klassiruumist välja ja saame kokku Keelte Paabelis.

Jaana Maripuu, inglise keele õpetaja

 

Laululuule võitjad:

I koht – 12H (Elena Koit ja Paula Palmiste)

II koht – 11H (Grete Lehemaa ja Adele Rass)

III koht – 12LM (Kaspar Sirel)

III koht – Hardi Roosi ja Raido Valgenberg

Eripreemiad: Grete-Liis Kalev, Hans Joosep Jõgisalu, Maarja Konrad, Aleksander Viiret ja 11M (Grete Põlluste, Jaanika Treial, Markus Lember ja Karel Nappus) parima tiimitöö eest.

Teadmiste ehk nn jaamade mängu võitjad:

I  koht – 11LM

II koht – 10M

III- koht – 11RL

Inglise keelest eesti keelde tõlke võistluse võitis Eva-Maria Brock

Vene keelest eesti keelde ja eesti keelest vene keelde tõlke võistluse võitis Jelizaveta Zikunova

Rohkem pilte leiad galeriist

      

 

Tartu rahu 95. ja  Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus (2015)

Tartu rahu 95. ja Eesti Vabariigi 97. aastapäevale pühendatud kõnevõistlusel osales 20 õpilast. Žürii valis osalejate seast välja seitse õpilast, keda autasustati 25. veebruari aktusel  Heino Noore stipendiumifondi rahaliste autasudega

Eva-Maria Brock, 12H, “Ma olen veel väike” – preemia kõne terviklikkuse eest

Grete Grauberg, 12H, “Olles osa oma maast”– preemia läbitunnetatud isamaalisuse eest

Karl Peetris, 12H, “Kõik on hästi” –ühiskondliku satiiri preemia

Andree Prees, 10R, “Eesti – väike suurriik” – preemia kõne sisukuse eest

Rivo Reinsalu, 12SST, “Isamaaline hing mu rinnus” – preemia kõne veenvuse eest

Britta Sool, 10M, “Eesti on muusika” –preemia originaalse lähenemise eest

Lisete Ulla, 10M,  „Milline on Sinu Eesti?“ – preemia mõjuva esituse eest

 

 

Sõbrapäev

13. veebruaril 2015 toimus sõbrapäeva-hõnguline koolipäev, mil oli võimalus kasutada sõbraliku postkasti teenuseid, maiustada ja juua teed või võtta osa mängudest. Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla eestvedamisel valmis kogu kooli kunstiteos – soovide ja unistuste kast. Soovid kirjutati punasele paberile, mis seejärel spiraalina lahti lõigati – nii muutus kirjutatud soov teistele nähtamatuks. Ühest otsast tagurpidi pööratud kastipõhja kinnitatud soovispiraalid moodustasid ühtekokku efektse installatsiooni.

 

    

                                                                                  

 

Võlvis kõlas taas õpilaste omalooming

5. veebruaril 2015 toimus meie koolis taas Võlvi õhtu, kus õpilased esitasid oma loomingut.

Luulet Caryna Bogdanov, Martin Nerman, Eva-Maria Brock, Grete Põlluste  ja Kelly-Tonili Hiiemäe. Paula Palmiste esitas lisaks luulele ka proosat. Omakirjutatud laulu esitas Anita Rotberg. Vahepaladeks laulsid Martin Karu ja Johanna Õun. Suure üllatusena oli kohale tulnud ka kooli vilistlane Kaarel Mihk, kelle luuletusi eelmisel Võlvi õhtul ette loeti. Nüüd oli võimalik üht tema parimat luuletust autori enda esituses kuulda, mille Kaarel suisa peast deklameeris.

Tunne oli sel õhtul väga kodune ja hubane. Vaatama-kuulama oli tulnud paarkümmend huvilist, mis on täiesti piisav, et luua õdune õhustik. Kui üritus tunnikese pärast lõppes, ei tahetudki koju minna. Loodame, et see traditsioon  jätkub ja hea eeskuju julgustab teisigi sahtlist oma tekste üles otsima ja neid mõnel järgneval Võlvi õhtul jagama. Muusikutele on see aga suurepärane võimalus esinemiseks.

Anita Rotbergi omakirjutatud laulu kuula siit

Martin Karu ja Johanna Õuna vahelugu kuula siit

Martin Karu vahelugu kuula siit

         

 

70ndate stiilipäev ja -õhtu

2015. aasta 29. jaanuari koolipäev oli 70ndate hõnguline. Tuletati meelde, jagati mälestusi, saadi teadmisi ja tegutseti stiilile vastavalt. Päev lõppes videodiskol jalga keerutades. Diskot ja stiilseid inimesi jäädvustas Markus Sein.

   

 

Jõuluball

19. detsembril 2014 toimus jõuluball, mis oli glamuurne 1920ndate Gatsby pidu. Peo programm sisaldas etteasteid imelistest võimlejatest ja mehistest püramiididest kõhutantsijate ja maotaltsutajani. Varuks oli rohkelt üllatusi ja mänge ning jagati välja hurmavaid auhindu. Fotograaf Markus jäädvustas kauneid hetki.

Playback Show 2014

13. novembril 2014 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumi Playback Show. Värvilise, ägeda ja emotsionaalse show seekordsed pärjatud:

I koht – 12H (Laine + Eesti Raadio Meeskvartett „Kui neis kingades sa tantsid“ ja „Imeilus suvepäev“)
II koht – 11H (Stromae „Tous Les Mêmes“)
III koht – 10ndate ühistiim (Fergie „A Little Party Never Killed Nobody“)
IV koht – Mömmikud ehk Siim Jürise, Kaupo Muuli ja Rivo Reinsalu (Dreambears „It’s Raining Men“)

Parim naisstaar – Britta Sool
Parim meesstaar – Kaupo Muuli

Eripreemiad: Andres Proosväli, Johanna Õun, Siim Jürise, Grete Lehemaa, Kert Aavere ja Merili Kisant

Žürii: Kai Tarmula, Triin Jugapuu, Liisa Jugapuu, Agnes Ihoma, Aleksander Otsa, Anti Rannus, Tarvo Tromp

Fotod: Markus Sein Rohkem pilte leiad galeriist. Playback´i salvestust vaata siit

 

Kogukonnapraktika 

Kogukonnapraktika on haridusprogramm, mis viib gümnasistid ühiskonnaõpetuse aines koolikeskkonnast välja tutvuma kohalike vabaühenduste tööga.

Programmis osalenud 12SST õpilased valisid kogukonnapraktika laadal kohalike vabaühenduste seast endale meelepärase praktikakoha ning osalesid kuu aja jooksul aktiivselt organisatsiooni tegevustes, täites endale jõukohast ja huvipakkuvat ning vabaühendusele vajalikku tööülesannet.

Õpilased aitasid võidelda soopõhise vägivallaga, lõid kaasa Haapsalu Toidupanga kampaaniates, korraldasid mitmesuguseid üritusi (kontsert, õppereis, noortefoorum), aitasid kaasa vabaühenduste tegevuse tutvustamisele (blogid, koduleheküljed, facebook), aitasid valida 3-d printerit, tõlkida tekste eesti keelde, osalesid ROBOTEX´il jne

Üheks vastuvõtvaks vabaühenduseks oli Ingeri Soomlaste Selts.

 

Võlvi õhtu

Neljapäeval, 30. oktoobril 2014 kogunesid luule- ja muusikahuvilised Võlvi hubastesse ruumidesse, et lugeda ette oma luulet ja laulda teistele või kuulata teiste loodut.

Kohal oli täpselt parasjagu inimesi, et õhtu saaks piisavalt hubane ja intiimne. Oma luuletusi lugesid Karmel Naudre (11.H)  ja  Caryna Bogdanov (10.H), kuulda sai ka Paula Palmiste (12.H) ja vilistlane Kaarel Mihki värsse. Noored poetessid said ka võimaluse rääkida, kuidas nende looming sünnib.

Muusikaliselt rikastas seda õhtut Anita Rotberg (12.H), kes esitas end klaveril saates eelmisel õhtul sündinud laulu. Õhtu lõpetas meie noortekoor imekauni lauluga „Kus kulgeb kuu“.

Sellest õhtust jäi südamesse soe tunne, hing sai puudutatud. Kaunis algus rahulikule hingedeajale. Loodetavasti said järgmisteks kordadeks julgust needki, kes sel õhtul ise  üles astuda ei julgenud.

 

Läänemaa Ühisgümnaasiumi uued õpilased ristiti sinilindudeks.

9. oktoobril 2014 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis uute õpilaste ristimine sinilindudeks. Õpilased, kes astusid kümnendasse klassi, ristiti kooli abiturientide poolt ametlikult sinilindudeks.

Uute õpilaste ristimine on omane peaaegu  igale koolile Eestis, nii ka teist aastat tegutsevale Läänemaa Ühisgümnaasiumile.

Sinilinnuks ristimine tuleneb Läänemaa Ühisgümnaasiumi kooli sümbolist, milleks on sinilind. See omamoodi rituaalne ettevõtmine tekitab uutes õpilastes tunde, et nemadki on üks osa koolist. Samuti annab see üritus võimaluse abiturientidel ja uutel õpilastel omavahel tuttavaks saada. 10. klassi õpilastel oli erinevaid katsumusi  kokku kolmel päeval  (07.10 – 09.10), mis päädis pühaliku vande andmisega koolimajas.

Tänavu kümnendasse klassi astunud Sandra Saarniit kommenteeris üritus nii: “Ristimine oli väga-väga tore ja vahva, hea oli vahetundide ajal tegutseda ja koolipõrandal pikutada. Kindlasti on järgmisel aastal ristimist korraldavatel abiturientidel arenguruumi, kuid siiski väga tore üritus kümnendikele.”.

Elena Koit, LÜGi õpilane

Vaata Markus Seina tehtud pilte siit

 

2013/14 õa

Tutipidu 2014

Kooli esimene Tutipidu ehk abiturientide lõpukella-päev oli üheteistkümnendike poolt korraldatuna üles ehitatud keskuste hommikuna. Alustati üheskoos liikumiskeskusest, mis toimus võimlas ja liiguti sealt klasside kaupa edasi matemaatika-, lugemis-, lõika-kleebi- ja loovkunsti-keskustesse. Loovkunsti keskuses osaleti ühisloomingus – installatsiooni valmistamisel. Abiturientidel tuli voltida paberiruudust lind (meie kooli logo) ja see nö “lendu lasta”. Toreda ühistegevuse tulemusel valmis teos, mis endas sügavamat tähendust kannab – raamat sümboliseerib kooliaastate raamatu- ja elutarkust  aga ka suurekskasvamise aega. Raamatust väljalendavad linnud ongi õpilased ise, kes kogu seda kogemust endas kannavad ja oma äranägemise järgi elus kasutavad.

Programm lõppes aulas, kus lauldi lastelaulude karaoket, näidati videosalvestusi, kus lõpuklasside klassijuhatajad oma õpilaste lapsepõlvepiltide taustal neid hea sõnaga meenutasid ja anti lõpuvanne.Traditsiooniliselt järgnes viimasele koolikellale õues veesõda.

Vaata  pilte ja loe abiturientide tehtud installatsioonist “Väljalend” kooli kunstilehelt, tutipeo pilte galeriist.

 

Riigikaitselaager

Riigikaitseõpetuse teise osana toimus 2.-4. mail 2014 Kiltsi lennuväljal riigikaitselaager. Laagris õppisid kursuslased välilaagri ülesehitust, välihügieeni, maskeerimist, sõjaväeliste üksuste liikumisviise ja orienteerumist. Lisaks saadi osa välilaagrielust koos muu kaasnevaga (öine telgi kütmine, valvepatrullid, välitingimustes söömine, hügieen ja ööbimine). Laager lõppes pühapäeva hommiku nö vastase objektini liikumise, selle ründamise ja hõivamisega.

 

LÜGNESSI rekordid 2014

14.-17. aprillini leidis meie koolis aset üritus Lügnessi Rekordid. Tegemist on ettevõtmisega, kus saab proovile panna oma oskusi ja võrrelda enda rekordisooritust teiste kaasõpilastega. Kolme päeva vahetundide jooksul toimusid individuaalsed alad, mida oli kokku 15, ühe päeva vahetundidel selgitati välja klassidevaheliste alade võitjad. Rekordialad valiti välja õpilaste ettepanekutele tuginedes. Ettevõtmine võeti õpilaste seas kiiresti omaks ning muutus paljude jaoks paeluvaks, sest sooritatud rekordeid sai trumbata üle. Rekordiomanikud saavad koha Lügnessi Rekordiraamatus, kuhu iga-aastaselt märgitakse üles uued sooritused.

Laura Väli, VÕLVi asepäälik

Esimesed võitjad:

1. Paberlennuki lennutamine – 12,46 m Kevin Hiiemäe, 12M

2. Nööbikommide söömine – 22 tk/1 min Kristel Sims, 12M

3. Seotud käte ületõmbamine –16 tk/1 min Tõnu Heinorg, 12M

4. Pastakate kokkupanemine –55,14 s Tõnu Heinorg, 12M

5. Kätelseis – 58,9 s Karel Nappus, 10M

6. Minesweeperi lahendamine – 03:09 min Jürgen Hints, 12M

7. 100 g sibula söömine – 56,44 s Markus Metsalu, 10M

8. Kätekõverdused – 89 tk/1 min Kristjan Tedremaa, 12B; 10 tk/1 min õp Annika Rouhiainen

9. Vahukommide mahutamine suhu – 20 tk Kevin Hiiemäe, 12M

10. Tagurpidi sõnade ütlemine – 20 tk/1 min Kaarel Koel, 10RL

11. Nina ja huultega pastaka pudelisse panemine – 21 tk/1 min Hendrik Siht, 12Ü

12. Tekstisõnumi kirjutamine – 2:18:85 min Karina Kirs, 11H

13. Kuuli veeretamine – 0,810 sek 10 RL (5 in)

14. Kotis hüppamine – 2:03 min 11 SST

 

Mingi Muusika Üritus

27. märtsil 2014 toimus Mingi Muusika  Üritus, mis tähendab klassimuusikute kontsertõhtut, kus puhastest nootidest on olulisem rõõm koostegutsemisest ja muusikalistest avastustest. Lavale jõudsid nii duetid kui rohkearvulised kooslused, kus osalemas peaaegu terve klass (10RL, 10H, 11SST).  Kuulda sai etteasteid ballaadidest kaanoniteni ning kitarride ja viiulite kõrvale näiteks plasttopside rütmi. Muusikaliste numbrite vahele esitasid iseenda või Contra luulet Eva-Maria Brock, Elena Koit, Kaarel Mihk ja Kristo Allikas.

   

Fotod Lora-Liza Parv

 

Saksa keele päev 26.03.2014

Kolmapäeval, kui tänu Saksa saatkonnale ning teistele Saksa organisatsioonidele Haapsalu Põhikoolis ning Läänemaa Ühisgümnaasiumis kõik Saksamaa ja saksa keele ümber keerles, täitis vastutusrikast rolli meie 12. klassi õpilane Hanna Sein:

„Minu ülesandeks oli rääkida põhikooliealistele õpilastele oma saksa keele õppimisega seotud kogemustest ja saavutustest. Kuna olen tänu erinevatele programmidele ja auhindadele veetnud suurepäraselt aega nii Saksamaal kui ka erinevatel koolitustel Eestis ja Lätis, kasutasin juhust, et midagi enda poolt ka tagasi anda ning saksa keele oskusega seotud võimalusi ka teistele tutvustada. Minu üllatuseks kuulas publik mind suure huviga ning ka Goethe Instituudilt sain oma ettekande kohta vaid positiivset tagasisidet. Loodan väga, et minu saksamaised jutud olid Haapsalu Põhikooli lastele inspireerivad ning kui nende tahe saksa keelt õppida peale minu esitlust kasvõi veidi kasvas, võin ma oma päevaga vägagi rahule jääda.“

Hommikul põhikoolis alguse saanud saksa keele päev jätkus keskpäeval ühisgümnaasiumis Saksa suursaadiku Christian Matthias Schlaga ringkäiguga mööda koolimaja. Lisaks vastremonditud omanäolisele hoonele ning suurepärasele vaatele tornist köitsid suursaadiku tähelepanu võõrkeelsed vanas trükikirjas teosed kooli raamatukogus ning õpilaste kunstilooming koridoride seintel.

Päev jätkus filmiprogrammiga. Sel õppeaastal saksa keele õppimist alustanud rühmad said ingliskeelsete subtiitrite abil vaadata mängufilmi „Goethe!“, mis peaks olema igati sobiv täiendus väliskirjanduse kursusele.

Samal ajal rääkis Christian Matthias Schlaga saksa keelt teise võõrkeelena õppivatele õpilastele oma tööst ja poliitikast. Esitati ka mitmeid teemakohaseid küsimusi. Kuigi kohtumisele kutsutud gümnasistidest paljud jäid tulemata, vaimustas osalenud huvilisi suursaadiku avatud ja osavõtlik suhtlemisviis.

Embi Hunt, saksa keele õpetaja

 

Keelte paabel

12.–14. märtsil 2014 toimusid Läänemaa Ühisgümnaasiumis keelte päevad.

Esimesel päeval võtsid õpilased mõõtu lindude all laululuulet esitades. Võõrkeelsete (sel korral vaid ingliskeelsete) laulude sõnad kõlavad emakeeles kohati tõeliselt naljakalt ja kui esitusse veel omajagu näitlejameisterlikkust lisati, sai luuletus minisketši mõõdu. Võitjaks osutusid žürii üksmeelse arvamuse põhjal 12B poisid Kristjan Tedremaa ja Kristo Allikas. Lisaks jagati välja veel 4 eripreemiat, mille said Elena Koit, Kaspar Sirel, 11R ja 12M. Vahetundides said õpilased samas vaadata võõrkeelseid multifilme.

Teisel päeval toimus aulas kontsert, kus esitati laule ja luuletusi inglise, vene ja prantsuse keeles. Samuti võis näha vene tantsu. Kontserdi lõpetas  eesti luule ja tants. Tehnilistele viperustele vaatamata andis kontsert hingekosutava elamuse. Samal päeval said õpilased end proovile panna ka ilukirjanduse tõlkijatena. Populaarseim keel oli küll inglise keel (16 osalejat), kuid leidus ka vene ja saksa keele huvilisi. Nii mõnigi õpilane võttis vaevaks lausa kahest keelest tõlkida. Tõlkevõistluse inglise keelest eesti keelde võitis 12A kl õpilane Raivo Riiel. 2.-3. kohta jagasid 12M kl õpilane Piibe Bianka Sau ja 11H kl õpilane Eva-Maria Brock. Vene keelest eesti keelde tõlkimisel oli parim 10H kl õpilane Jelizaveta Zikunova. Saksa keelest eesti keelde tõlkimise võitis 12M kl õpilane Hanna Sein, 2. koha sai 11LM õpilane Tanel-Sigmar Sildoja. Võidu puhul sai määravaks tõlke täpsus ja kaunis emakeel.

Kolmandal päeval, emakeelepäeval osalesid soovijad e-etteütlusel. Need tulemused on teada igale osalejale individuaalselt. Auhinnaks on puhas rõõm õnnestumisest!

   

Fotod Lora-Liza Parv

 

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus (2014)

Eesti Vabariigi 96. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus toimus 18. veebruaril. Žürii esimeheks oli Lääne maavanem Innar Mäesalu, žüriisse kuulusid veel Marika Matvei, Karel Rahu, Tiina Brock, Karl Hein ja Kalle Lõuna.

Peapreemia jäi seekord välja andmata. Meie kõnevõistluse au päästis I koha pälvinud Merilin Urb oma kõnega „Noortest sõltub Eesti püsimine“.  Tegemist oli tervikliku struktuuri ja hea stiiliga kõnega. II koha saavutas Markus Lemberi  „Neljas isamaaline kõne“  ja III koha Kertu Ilvese  kõne „Noor Eesti ehk Eesti noored“. Mõlemad kõned sisaldasid värskeid ja huvitavaid mõtteid. IV koha saavutas  Karl Peetris.

Kõnevõistlust toetab Heino Noore stipendiumifond alates 1999. aastast.

Heino Noor  lõpetas 1940. aasta kevadel Haapsalu Gümnaasiumi humanitaarsuuna cum laude.  Kavandatud õpingutele Tartu ülikooli õigusteaduskonnas  tõmbas kriipsu peale toimunud juunipööre ja Nõukogude okupatsioon. Teises maailmasõjas hukati nii tema isa kui ka ema, Heino Noor vangistati. Vabanedes pürgis ta uuesti ülikooli ja lõpetas 1961 arstiteaduskonna cum laude. Heino Noor on tunnustatud arst ja õppejõud.

Heino Noor on meie kooli vilistlane, kes aktiivselt elab kaasa meie edusammudele ja muredele.  Loodan, et järgmisel aastal võime koos Heino Noorega rõõmustada paljude kõrgetasemeliste kõnede üle.  Kõnevõistluse traditsioon peab kindlasti jätkuma.

Kalle Lõuna, ajalooõpetaja

 

Sussisõbrapäev

14. veebruaril 2014 toimus sussisõbrapäev, mil lisaks märkamisele ja hoolimisele olid märksõnadeks ka sussid ja sokid. Väga suur osa õpilastest ja õpetajatest kandsidki sel päeval stiilselt punast või roosat ja komplekti täiendavaid susse või sokke. Fuajees oli võimalus kasutada sõbrapäeva-postkasti teenuseid ning aulas maiustada ja juua teed. Romantilises valguses esinesid Brita Kaljuvere ja Aleksander Viiret. Toimus kõige pikema sussiliu võistlus ja auhinnamäng sõpradele. Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla eestvedamisel valmis kogu kooli kunstiteos – heade soovide ja mõtete süda.

       

 

USA suursaadik Haapsalus

 4. veebruaril 2014 külastas Haapsalut ja Läänemaa Ühisgümnaasiumi Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis härra Jeffrey D. Levine.

Kutsusin suursaadiku Jeffrey D. Levine oma kooli, sest käies eelmisel aastal tema töövarjuks, kogesin kui avatud silmaringiga ta on. Härra Levine on olnud Ameerika Ühendriikide välisteenistuses üle kahekümne aasta. Soovisin suursaadikule näidata, milline on üks tüüpiline Eesti koolipäev ja anda talle võimaluse võrrelda seda Ameerika Ühendriikide haridussüsteemiga.

Ametlikul visiidil Haapsalus käis suursaadik esmakordselt. Visiidi alustuseks külastas suursaadik Läänemaa Ühisgümnaasiumi, kus kohtus kooli aulas õpilastega ja vastas nende küsimustele. Küsimused olid erinevad, näiteks sooviti teada saada saadiku arvamust Ameerika Ühendriikide relvapoliitikast ja Obama uuest tervishoiureformist. Peale küsimustele vastamist tehti suursaadikule ekskursioon värskelt valminud riigigümnaasiumis. Saadikule näidati ka vastpaigaldatud moodsat kunsti – laevalgustit “Lennula”, mille kohta saadik ütles: “Üsna kallis.” Suursaadik külastas ka linnavalitsust ja muuseume.

Kristjan Tedremaa, Läänemaa Ühisgümnaasiumi monarh

 

Jõuluball 2013

Läänemaa Ühisgümnaasiumi esimene jõuluball toimus broadwaylikult stiilses hoones 19. detsembril 2013.

Broadway kuulus tänav pakkus muusikuid ja kohvikuid, pildistamisvõimalust, kino ning loomulikult säravat programmi, millest ei puudunud populaarseimad muusikalid “Ooperifantoomist” “Mamma Miani”.

Keskööl kuulutati välja balli Drama Queen, Drama King ja Drag Queen.

Õhtu peaesineja oli ansambel DAGÖ.

Kohtumine nagu novellis

Reedel, 29. novembril 2013kogunes seltskond huvilisi Läänema Ühisgümnaasiumi Võlvi ruumidesse kohtumaks kirjanik Mehis Heinsaarega.

See oli kahe riigigümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Noarootsi Gümnaasiumi, esimene ühisüritus. Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi projekti „Kirjanik kooli“ raames avanes  tore võimalus kohtuda ühe kirjanikuga. Eesti keele ja kirjanduse õpetajad Anita Arst (NGst) ning Tiina Brock (LÜGist) otsustasid ühise kohtumisõhtu korraldada ning valisid õpilaste ette kutsumiseks välja  just selle väga omanäolise ja rohkelt tunnustatud kirjaniku.

Kohtumisõhtu ise kujunes aga üsna heinsaarelikuks novelliks. Kui kõik huvilised kokkulepitud ajaks kohale olid jõudnud, polnud kirjanik veel saabunud. Aga hubastes paekiviseintega Võlvi ruumides istuti ja või pikutati mõnusalt ja kuulati Heinsaare novelle ning jagati lugemismuljeid. Eelhäälestus oli seda väärt, sest  peale tunniajast ootamist jõudis Mehis Heinsaar kohale. Kellaajad lähevad ikka sassi…

Selle humoorikate vahejuhtumitega kohtumisõhtu lõpetas ootamatult tuletõrjehäire, nagu oleks see tellitud puänt olnud. Nii see siiski polnud ja ka tõsist tuleohtu ennast tegelikult polnud. Kui  olukorra turvalisus oli selgunud, jagas kirjanik veel autogramme ja soovijad võisid otse Mehis Heinsaare käest soetada omale trükisooja  jutukogu „Ülikond“.

Oli tõeliselt meeleolukas ja meeldejääv kohtumisõhtu.

Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja

 

Playback Show 2013

14. novembril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis  Playback Show, millest võttis osa 12 gruppi, üks külalisesineja (Haapsalu Põhikooli sama ürituse publiku lemmik) ja õpetajad. Esinejate tase oli erakordselt kõrge ja samuti oli laitmatu ürituse tehniline teostus – toimus otseülekanne internetis ja otselülitused green room’i. Seitsmeliikmeline žürii, kuhu kuulus nii näitlejaid kui tantsuõpetajaid Tallinnast ja Pärnust, jagas välja 5 kohta ja mitmeid eripreemiaid.

Võitjad:

I koht 11H – Chicago „Cell Block Tango”

II koht 12M – Marianas Strench  „Stutter”

III koht 10H – Will I Am „Bang Bang”

IV koht Päästame Konnad – Rihanna „Stay”

V koht 11SST – Kuldne Trio „Sirje”

Publiku preemia: Päästame Konnad – Rihanna „Stay”

Parim naisstaar: Eva-Maria Brock

Parim meesstaar: Kaarel Mihk

Hurmurite eripreemia: Fantastico Quintento (Roger Tibar, Rauno Lepp, Kaupo Muuli, Sandor Köster, Markus Lember)  – Westlife „I Lay My Love On You”

Eripreemiad: Kristjan Tedremaa, Kristo Allikas, Ana Laura Kaasik, Markus Metsalu ja Aavo Tomingas

https://www.lyg.edu.ee/koolielu/pildid/