Õpilasesinduste koostöökoda - Läänemaa Ühisgümnaasium

III Noorte Metsaülikool toimus 20.-23. oktoobril Viljandi Gümnaasiumis ja teemaks oli „Eesti 200 – eile, täna, homme”. LÜGi esindasid õpilased Anette Marilin Villand, Ksenija Ivanova, Gert Käsk, Vadim Konov, Joosep Altmets ja LÜGi vilistlane, huvijuhiks õppija Sandra Saarniit.

Esimese päeva avaesinejaks oli kultuuriminister Indrek Saar, seejärel kõneles EELK peapiiskop Urmas Viilma inimlikest väärtustest. Peale seda tegime rühmatööd, kus pidime paberile kirjutama/joonistama, millised on tänapäeva noored. Õhtu lõpetas meeleolukas mälumäng, mille teemaks oli Eesti.

Teisel päeval anti meile ülesanne teha umbes viieminutiline teatrietüüd. Iga rühm sai endale ajastu (vanaaeg, muinasaeg, keskaeg, ärkamiseaeg jne). Kohtusime ka telesarja ENSV stsenaristi ja endise punkari Gert Kiileriga ja rohetehnoloogia valdkonna juhi (Tehnopolis) Kairi Süllaga. Õhtul vaatasime kõik koos Margus Haava (ajaleht Sakala kultuuritoimetaja) kommentaaridega filmi “Valge laev”.

Viimasel päeval tegi ettekande Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski teemal Eesti 100 statistikas. Lõpetuseks oli meil au kirjutada suurele paberile midagi 100 aasta pärast olevatele noortele. See paber pandi kapslisse ja viiakse ERMi ning see avatakse alles 100 aasta pärast. Meil oli võimalus ka pakkuda järgmise aasta Noorte Metsaülikooli teemasid.

Noorte Metsaülikoolis osalemine andis suhtlemisoskust ja –julgust ning tuletas meelde kõik oma kooli väärtused.

21.-23. oktoober 2016 toimus Heimtali mõisas Viljandimaal Eesti II Noorte Metsaülikool. NMÜ on ärksate noorte ühiselt õppimise ja tegutsemise kogukond, mis arendab akadeemilist arutelukultuuri noorte hulgas. Noorte Metsaülikooli 2016. aasta teema oli TERVIS. Seekordses metsaülikoolis kõnelesid ja arutlesid meiega tervise valdkonna eksperdid ning praktikud avalikust- ja erasektorist ning saime osa meeldejäävatest ettekannetest ja töötubadest. Teiste hulgas käisid kohal näiteks tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Tiia Pertel Tervise Arengu Instituudist ning Tallinna ja Tartu Ülikooli esindajad. Üritus kulmineerus ühiselt kirjapandud memorandumiga, kus sõnastasime peamised noorte tervisemured ja nende põhjustajad ning ettepanekud antud probleemide lahendamiseks. LÜGi õpilastest osalesid metsaülikoolis Jasper Vimm, Andree Prees, Martin Nerman ja Hendrik Murumägi.

Noorte metsaülikool 2015

Noorte metsaülikool toimus sel aastal 16.-18. oktoobril Viljandimaal Kärstna mõisas. LÜGi õpilastest võtsid metsaülikoolist osa Maarja Konrad, Aleksander Viiret, Elena Heinorg ja Sander Otsa.

Kolme päeva jooksul osaleti paljudes haridust ja ühiskonda puudavates aruteludes. Lisaks põnevatele aruteludele saadi osa ka „Teeme keemiat” katsetest, toimusid hommikused virgutusvõimlemised ja õhtused sportmängud. Vaadati erinevaid filme ja käidi ilusas looduses jalutamas. Saadi võimalus näha ka Kärstna lõvi, mis on üks kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid Eestis.

Maarja Konrad: Minule meeldis metsaülikoolis väga see, et kõik loengute ettekandjad ja külalised olid hästi motiveeritud ja avatud suhtlema, nad kõik rääkisid oma teemadest nii vaimustatuna ja see tegi kuulamise palju huvitavamaks. Eriti põnev oli Aarne Saluveeri nn loeng „Kuidas siduda akadeemiline haridus ja loomingulisus“, kus lisaks rääkimisele esitati mitmeid rahva- ja regilaule noorte tütarlaste poolt ja lasti dirigeerida ja laulda ka kuulajatel. Väga lahe vaheldus istuvatele loengutele. Väga äge oli ka Sokratese jalutuskäik, mis tähendas paarides värskes õhus jalutamist, kuid sama lajal pidi ka kindla teema üle arutama. Jõuti järeldusele, et see on päris huvitav arutluse käik/arutluskäik Ja mõte jookseb palju kiiremini ja rohkem ideid tikkus pähe, samas oli ka hea värske õhk ja ilus sügisene Viljandimaa. Veel üks tore kogemus oli Mai-Liis Nummerti pool tehtud väärtuste mäng. Mängus sai igaüks teada, kuidas ta ise erinevates situatsioonides käitub, kuidas teeks seda grupikaaslased ja lõppude lõpuks pidi oma seisukohad veel lahti seletama, sest vaja oli jõuda ühisele lahendusele. Igati tore ja mõtlema-arutlema panev mäng. Kokkuvõtteks võin öelda, et NMÜ oli väga lahe, noored said oma arvamusi ja mõtteid avaldada.

Elena Heinorg: Mulle meeldisid Noorte Metsaülikooli juures kõige rohkem need inimesed, kes olid sinna kokku tulnud. Inimesi oli igast Eesti nurgast ning mõtteviise oli erinevaid, mis mulle väga meeldis, sest sain ka endale uusi mõttemustreid ning see tegi selle koosolemise veel huvitavamaks ja positiivsemaks. Lisaks mulle meeldis, et seal oli väga mõnus ning vaba õhkkond, kus oli koos hea asju arutada ning tuliseid diskussioone pidada. Jäin NMÜga väga rahule!

Aleksander Viiret: Minu jaoks oli Metsaülikooli juures parim asi, millised inimesed olid sinna kokku tulnud. Noored olid tõeliselt arukad, teotahtelised ja avatud ning lektorid ja korraldajad olid uudsete vaatenurkadega, isikupärased ja mõtlemapanevad. Selliseid inimesi palju koos tihti ei näe, Metsaülikool on aga ideaalne koht taolistele inimestele kokku saamiseks ja sidemete loomiseks. Mulle meeldis, et päevad olid väga tegusad ja täis mõttetööd, aga õhtuti sai selle seltskonnaga suurepäraselt aega veeta, puhata ja üksteist tundma õppida. Loengutest olid minu jaoks kõige meeldejäävamad informatiivne ja kohati humoorikas Viive-Riina Ruusi loeng ühiskonna ootustest haridusele ja väga mõnusa õhkkonnaga Mai-Liis Nummerti loeng väärtustest koolis. Väga meeldiv üllatus ja elamus oli ka Aarne Saluveeri kontsertloeng neidudekooriga.

Sander Otsa: Paar päeva enne sügisvaheaega anti mulle võimalus osaleda Noorte Metsaülikoolis Kärstna mõisas. Olin varasemalt kuulnud, et selle aasta teemaks oli kutsuda noored kokku ja arutleda tulevase hariduse üle, teemade üle, millega polnud ma ise end varem kurssi viinud. Kuigi kutse tuli mulle ootamatult, ei pagenud ma selle eesti, vaid haarasin end esitanud väljakutsest kinni. Peale minu tulid ka kaasa kolm suurepärast, fantastiliselt intelligentset koolikaaslast. Üritus ise oli organiseerijate poolt hästi korraldatud. Ei jäänud muljet, nagu midagi oleks olnud ülearu. Päevad olid ilusasti ära planeeritud ja loengute-diskussioonide vahel esines piisavas koguses vaheaegu. Metsaülikooli hiilgehetkedeks pidasin kordi, kus oli võimalus sinna kohale tulnud õpilastega suhelda. See andis võimaluse tutvuda teiste mõtetega ja samas pakkuda neile omi vastu. Sain uuendada oma teadmiste arsenali. Eriti põnev oli ka pealt kuulata, kuidas inimesed omavahel hariduse teemal suhtlevad, argumente esitavad, oma poolt kaitsevad ja samas aktsepteerivad teiste omi. Muljet avaldas sõbralik õhkkond. Mitte keegi ei tülitsenud omavahel. See oli igati korda läinud üritus. Kindlasti võiks see saada iga-aastaseks traditsiooniks.

4. veebruaril 2015 kohtusid riigigümnaasiumite õpilasesinduste liikmed Viljandi Gümnaasiumis, kus koostöös lektoritega räägiti Noorte Metsaülikooli korraldamisest. Kõige rohkem rõhku pandi esimese Noorte Metsaülikooli teema kujundamisele. Selleks, et paremini mõista, mis on Metsaülikool üleüldiselt, toimusid päeva alguses loengud ja diskussioonid, mille käigus tutvustati meile mis on Metsaülikool, kuidas see toimib ja kuidas hakkaks toimima noortele mõeldud Metsaülikool.

Metsaülikool on projekt, mille käigus tullakse igal aastal kokku, et arendada ühiselt valitud teemat. Lisaks diskuteeritakse teemadel, mida loengus teha ei jõua ning mis vajavad pikemat käsitlemist. Kuna projekt on edukalt tegutsenud mitu aastat, kasvas sellest välja mõte teha sama projekti ka noortele.

Päeva teises pooles toimusid arutelud gruppides, et leida esimese Noorte Metsaülikooli teema. Hiljem käsitleti kõikide gruppide ideed eraldi läbi, toodi välja nende plussid ja miinused. Selle tulemusena kujunesid välja kokkuvõtted, mille põhjal hakatakse arendama ja sõnastama ühtset teemat.

Suur pluss kogu Noorte Metsaülikooli juures on asjaolu, et kolme päeva jooksul käsitlusele tulevad teemad on paika pandud just noorte poolt. Räägitakse noori puudutavatel ja huvitavatel teemadel.

28.-29. novembril 2014 toimus Jõgevamaa Gümnaasiumis riigigümnaasiumite õpilasesinduste koostöökoja kohtumine. Sel kohtumisel oli peamiseks teemaks, kuidas minna edasi ja milline roll saab koostöökojal olema. Õpilased arutlesid koolis korraldatavate ürituste üle, vahetati mõtteid ja ideid, kuidas koolielu veel põnevamaks muuta.

Kohtumisel kirjutasid viie riigigümnaasiumi esindajad alla koostöö kokkuleppele, mille alusel edaspidi tegutsetakse. Õpilased tegid ettepaneku korraldamaks riigigümnaasiumite vahelisi õpilasvahetusi, Läänemaa Gümnaasiumi õpilane avaldas juba ka soovi õppida nädala Jõgevamaa Gümnaasiumis.
Järgmine kohtumine leiab aset veebruaris Viljandimaal.

11.-12. aprillil 2014 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis järjekorras teine riigigümnaasiumite koostöökoja kokkusaamine. Seekordsel koostöökoja kokkusaamisel arutati koostöökoja arenemise võimalust GROW mudeli kaudu, kirjutati üheskoos ülesse koostöökoja tegutsemise põhimõtted ning jaguneti töörühmadeks. Jagunemise tulemusena jäi LÜGi töörühmaks tegeleda riigigümnaasiumite koostöökoja ettevõtmistega. Sinna alla kuuluvad näiteks koolitused, kohtumised, üritused, koosolekud jms. Lisaks kõigele sellele otsustati seekordsel kohtumisel eesistujate koolide järjekord. Selle kohaselt on järgmine eesistujakool Nõo Reaalgümnaasium, kus muuhulgas toimub sügisel järgmine koostöökoja kokkusaamine.

Peale ametliku ja asjaliku osaga tegelemise tehti palju muudki põnevat. Näiteks külastati Haapsalu piiskopilinnust, käidi üheskoos bowlingut mängimas ja õhtul nauditi üksteise seltskonda lõbusa filmi seltsis.

10. ja 11. jaanuaril 2014 Viljandis toimunud riigigümnaasiumite õpilasesinduste kohtumisel loodi Riigigümnaasiumite Õpilasesinduste Koostöökoda. Koostöökotta kuuluvad hetkel: Läänemaa Ühisgümnaasium, Nõo Reaalgümnaasium, Viljandi, Noarootsi ja Jõgeva Gümnaasium. Riigigümnaasiumite Õpilasesinduste Koostöökoja juhiks on meie enda Monarh Kristjan I.