Nordplusi projektiga „Jätkusuutlik areng: globaalsed probleemid, kohalikud lahendused“ Soomes

29.09-4.10.2024 osales 8 LÜGi õpilast ja 2 õpetajat Nordplusi projektis „Jätkusuutlik areng: globaalsed probleemid, kohalikud lahendused“.

3. ja viimane projekti etapp toimus seekord Soomes, Tamperes, koos eesti õpilastega osalesid ka soome ja taani õpilased.

Soome konverentsi fookuses oli ringmajandus: rõivaste jätkusuutliku kasutamise ja tootmise näitel. Õpilased külastasid prügipõletusjaama, mittetulundusühingut Nextili, kus sorteeritakse ning seejärel müüakse ja annetatakse vajajatele tekstiile ja riideid. Samuti ka kohalikku firmat Sustinare, kes parandab ja uuendab vanu riideid, jalanõusid ja kotte.

Oma vanu riideid sai ise parandada ja uuendada Tredu kutsehariduskeskuses, kus saab õppida moetootmist.

Projekti viimasel päeval külastasid õpilased jätkusuutliku disaini muuseumi Helsingis.

Ekaterina Mokhovikova

EL teacher/ Senior international projects coordinator

Nordplus projekti „Sustainability: Global Problems and Local Solutions“ esimene etapp

9.-13.10.2023 toimus Nordplus projekti „Sustainability: Global Problems and Local Solutions“ / „Jätkusuutlikkus: üleilmsed probleemid ja kohalikud lahendused“ esimene etapp Eestis

Projekti partnerkoolid on Soomest Tampereen Yhteiskoulun Lukio ja Taanist Odsherreds Gymnasium. Eesti konverentsi teema oli “Jätkusuutlik looduskeskkond” / „Sustainable Natural Environment“.

Projekti käigus õpiti tundma jätkusuutlikku looduskeskkonda. Tutvustati oma kodus ette valmistatud töid vastaval teemal, kohtuti aselinnapeaga, osaleti töötubades Silmal, Nõval ja Tallinna Loodusmuuseumis. Lõpuks tehti kokkuvõtteid nädala jooksul õpitust ja kogetust.

Projekti tööprogramm algas esmaspäeval, 9.10. Kõik päevad algasid kell 9 ja lõppesid 15-16 paiku ning olid täis tihedat õppimist, avastamist ja kokkuvõtete tegemist.

Esimesel päeval  tuli esitleda kodus ettevalmistatud töid: oma kooli tutvustus ja enda kodukandi tutvustus looduse kaudu, tuues välja ka looduskeskkonna probleeme. Kõik riigid olid kasutanud meediumina filmi, kasutati esitlusprogrammi PowerPoint, muidugi räägiti ka omalt poolt juurde.

Edasi kohtuti linnavalitsuses aselinnapea Helen Rammuga, kes tutvustas üksikasjalikumalt kohalikke looduskeskkonna probleeme, aga ka lahendusi, mida on juba tehtud ja mida veel plaanis teha.

Päev lõppes grupitööga linnas, mille käigus tuli vastata  küsimusele „Kas Haapsalu on jätkusuutlik linn?“  (liigirohkus, rohelisus, meri jne), tuli teha ka fotosid.

Teisipäev möödus Silma õpikojas, kus olid põhjalikud töötoad.   Saadi ülevaade rannaniitudest, kaardistati taimestikku, hinnati rannaniidu seisundit ning merevee kvaliteeti ja harjutati lindude loendamist, käidi ka parvega vee peal.

Kolmapäev möödus ringsõidul ja matkal Nõva kandis, mille käigus tutvuti metsaraiega, hästi säilinud vanade loodusmetsade ja põlendikega, käidi ka mere ääres. Selle käigus saadi palju uut ja huvitavat teada.

Neljapäev oli kokkuvõtete päev. Esmalt tegid rühmad valmis esitluse teemal „Kas Haapsalu on jätkusuutlik linn?“. Selleks kasutati esmaspäeval kogutud materjale (ka fotosid) ning valmisid väga põhjalikud ülevaated.

Teine töötuba oli taas rahvusvahelistes rühmades, millest tehti kokkuvõtted Silma õpitoast ja ringkäigust Nõva kanti. Fookusküsimusteks olid „Mida uut saite teada? Mida avastasite või õppisite?“.  Kui tuli aeg oma töid esitleda, võis näha, et valmisid väga sisukad, põhjalikud ja huvitavad ettekanded.

Kõik materjalid, tehtud esitlused, filmid ja kodused tööd laetakse peatselt üles projekti kodulehele.

Reedel sõideti koos Tallinna Eesti Loodusmuuseumi, kus osaleti kahes töötoas (metsa ja laiemalt looduse keskkonnaprobleemid ning mereloodus ja selle mitmekesisus).

Sisukas nädal möödus kiiresti, kuid eks oli ka kõigile väsitav, sest ei ole inglisekeelne suhtlus hommikust õhtuni ning metsas ja rannaniidul müttamine nii lihtne, kui esmapilgul näib 🙂

Katja Mokhovikova, Mari Kald, Tiina Brock

Vaata pildigaleriid siit

LÜG lööb kaasa sügisel käivituvas rahvusvahelises projektis

Meil on hea meel teatada, et rahastuse on saanud Nordplus projekt „Sustainability – Global Problems and Local Solutions“, milles ühena partneritest osaleb ka Läänemaa Ühisgümnaasium.

Projekt, mis kestab augustist 2023 juulini 2025, keskendub tänases maailmas olulisele teemale – keskkonna jätkusuulikkusele – ja pakub noortele võimaluse teema üle arutleda ja sellega seotud kogemusi jagada.

Partneriteks on kolm põhjamaist kooli: Tampereen Yhteiskoulun Lukio Soomest, Odsherreds Gymnasium Taanist ja Läänemaa Ühisgümnaasium Eestist. Igas partnerkoolis toimub projekti vältel üks õpilaste konverents, millest igaüks võtab luubi alla jätkusuutlikkuse erineva aspekti. Esimene kohtumine on planeeritud toimuma meie koolis (9.–.13. oktoober 2023) ja siin keskendume looduskeskkonna jätkusuutlikkusele. Seejärel kohtume Taanis (8.–12. aprill 2024), kus võtame fookusesse kestliku toidu ning lõpuks sõidame Soome (30. september – 4. oktoober 2024), kus tegeleme jätkusuutliku linnakeskkonnaga. Lisaks kohtumistele koolimajas plaanime konverentside raames kindlasti minna ka klassiruumist väljapoole, käia väljasõitudel ja läbi viia erinevaid praktilisi tegevusi.

Selle Nordplus projekti tööd koordineerivad meie koolis õpetajad Ekaterina Mokhovikova, Tiina Brock ja Mari Kald. Kõigi kolme poole võib julgelt pöörduda projekti puudutavate küsimuste ja osalussoovi korral.

Mari Kald, projekti koordinaator

Tamperes rahvusvahelist Nordplus projekti ette valmistamas

5.-8. detsembril 2022 toimus Soomes Tamperes uut Nordplus projekti ette valmistav projekti koordinaatorite kohtumine. Meie koolist osalesid õpetajad Katja Mokhovikova ja Mari Kald, kes kohtusid partneritega Soomest (Tampereen yteiskoulun lukio) ja Taanist (Odsherreds Gymnasium).

Tiheda ühistöö käigus valmis taotlus planeeritavaks jätkusuutlikkuse-teemaliseks Nordplus projektiks „Sustainability – Global Problems and Local Solutions“. Lisaks taotluse viimistlemisele kavandasime juba ka igas partnerriigis toimuvaid konverentse, millest igaüks võtab luubi alla jätkusuutlikkuse erinevad aspektid. Eesti konverentsi käigus keskendume looduskeskkonna jätkusuulikkusele, Taanis võtame fookusesse kestliku toidu ning Soome partnerite juures tegeleme jätkusuutliku linnakeskkonnaga. Sellega seoses käisid partnerid juba nüüd vaatamas Tampere külje alla valmivat suurejoonelist kaasaegset maa-alust veepuhastusjaama, kuhu loodame Soomes toimuva projektikonverentsi ajal viia ka õpilased.

Tamperes valminud projektitaotlus esitatakse ametlikult uue aasta alguses. Seejärel hoiame tugevasti pöidlaid, et see heaks kiidetaks ja meie projekt rahastust saaks. Rahastuse otsust ootame käesoleva õppeaasta lõpus. Kui otsus on positiivne, siis lükkame projekti kohe uuel sügisel käima, nii et esimest rahvusvahelist projektikonverentsi on oodata juba oktoobris 2023 meie oma koolis.

Oleme lootusrikkad ja anname uudistest teada.

Mari Kald

Ajavahemikul 16. mai kuni 19. mai toimus LÜGis rahvusvaheliste projektide raames kaks üritust

Esmaspäevast neljapäevani (16.-19.05) külastas meie kooli Erasmus+ Job Shadowing programmi raames vahetusõpetaja Maria Borrega Solana IES Universidad Laboral, mis asub Cacerese linnas Hispaanias. Maria vaatles meie koolis erinevaid tunde: matemaatikat, bioloogiat, ajalugu, humanitaaria suunaainet ja inglise keelt, kohtus õpetajate ja õpilastega. Samuti tegi Maria meie õpilastele ülevaatliku esitluse oma kodulinna, kooli ja Hispaania haridussüsteemi kohta. Meie koolis tehtud vaatluste ning intervjuude põhjal paneb Maria oma õppeasutusele ja Erasmus programmile kokku aruande selle kohta, mida ta Eesti haridussüsteemi kohta õppis. Maria on väga õnnelik, et nägi LÜGis nii palju huvitavaid tunde ning sai rohkesti teada Eesti ja meie koolide kohta. Ta palus teid kõiki tänada sooja vastuvõtu eest.

Kolmapäeval ja neljapäeval (18. ja 19.05) külastasid LÜGi meie Nordplus projekti partnerid Taanist (Odsherreds Gymnasium)  ja Soomest (Tampereen yhteiskoulun lukio). Kuna 2021. aasta detsembris lõpetasid meie kolm kooli eelmise ühise Nordplus projekti väga edukalt, siis otsustasid projekti koordineerivad õpetajad, et soovivad viljakat koostööd edaspidigi jätkata. Kohtumine LÜGis oligi esimene samm uue projekti alustamiseks. Kahe päeva jooksul arutasid projektis osalevad õpetajad järgmise projekti teemat ja võimalikke konkreetseid tegevusi. Koostöö edenes väga sujuvalt, nii et partnerkoolide esindajad panid kokku suure osa projektitaotlusest ja jagasid omavahel „koduse töö“ ülesandeid, mis jäävad järgmisteks sammudeks projekti taotluse lõpetamisel. LÜGi poolt osalevad projektid Ekaterina Mokhovikova, Mari Kald ja Annika Rouhiainen.

Loodame, et eeltöö saab õigeaegselt valmis ja meie ühine projektitaotlus saab järgmises Nordplus projektivoorus rahastuse.

Ekaterina Mokhovikova, inglise keele õpetaja, projektijuht

LÜGi õpilased Soomes Tamperes

6.-10. detsembril 2021 külastasid 8 LÜGi õpilast ning 2 õpetajat (Katja Mokhovikova ning Karl Hein) Tamperet ning sealset sõpruskooli Tampereen Yhteiskoulun Lukio (TYK).

Tegemist oli viimase Nordplusi projekti „Immigration and minority awareness“ raames korraldatud õpilaskonverentsiga. Varem olid selle projekti raames toimunud rahvusvahelised õpilaskonverentsid Haapsalus ning Odsherredsis (Taanis).

Saabusime Soome esmaspäeval, Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril. Sel päeval tutvusime omal käel Helsingi linnaga, Tamperesse jõudsime alles hilisõhtul. Seejärel majutusid õpilased TYK-i õpilaste perede kodudesse.

Konverentsi esimeseks tööpäevaks oli teisipäev, 7. detsember. Sel päeval tutvusid õpilased põhjalikumalt teineteise ja kooliga. Sissejuhatavalt tutvuti ka projekti teemaga: ühiselt vaadati filmi „Boiling point“, mis rääkis pagulastest Soomes ning sellest, kuidas Soome ühiskonnas on immigratsiooniküsimustesse suhtutud. Filmile järgnes ühine arutelu, kus õpilased tõid välja sarnasusi ja erinevusi Taani ning Soome ning Eesti ja Soome vahel. Õhtupoolikul külastati ühiselt Tampere jõuluturgu.

Konverentsi teine päev algas koduste töödega tutvumisega. Kodus olid iga riigi õpilased valmistanud lühikese video, milles nad tutvustasid teineteisele immigratsiooni nn „tõmbefaktoreid“ oma kodumaal – põhjuseid, miks pagulased peaksid soovima tulla elama nende riiki. Videoid võib vaadata projekti kodulehelt. Seejärel toimus ühine lühimatk Pyynikki pargis kooli lähedal, mis lõppes kuuma joogi ja sõõrikuga.

Õppepäeva teisel poolel toimusid draama-töötoad. Tampereen Yhteiskoulun Lukio on tuntud kui teatrikallakuga kool ning seetõttu otsustati pagulasteemat käsitleda eelkõige just läbi näitlemise. Õpilastele anti lühikesi ülesandeid, kus nad pidid mängima läbi erinevaid situatsioone, asetades ennast olukordadesse, kuhu võiksid sattuda ka pagulased võõras riigis.

Konverentsi kolmandal päeval, 9. detsembril toimus kokku kolm erinevat töötuba. Esmalt tegeleti loovkirjutamisega. Õpilased pidid endale ette kujutama, et nad on pagulased, kes üritavad sõja eest põgenedes Soome pääseda, ning kirjutama selle kohta lühiloo. Osade lühilugudega on võimalik tutvuda ka projekti kodulehel. Seejärel korraldas organisatsiooni Plan International esindaja õpilastele antirassismi-teemalise lühikoolituse. Viimaks toimus kolmaski töötuba, milles õpilased tutvusid konkreetsete migratsiooni- ja pagulasteemaliste juhtumitega ning konkreetsete probleemide ja väljakutsetega, millega pagulased võõras riigis võivad kokku puutuda. Kolmestes rahvusvahelistes gruppides üritati olukordadele välja pakkuda konkreetseid lahendusi. Viimane töötuba oli projekti kõige mahukam ja pikem, nn „peamine“ töötuba.

Konverentsi viimasel päeval, reedel, toimus ühine väljasõit pealinna Helsingisse. Ka seal tegeleti pagulasteemadega – külastati Itäkeskust, mis on Helsingi suurima immigrantide osakaaluga linnaosa, ning seal asuvat pagulaste abistamise organisatsiooni Monik. Seejärel tutvuti põhjalikult Helsingi südalinnaga. Laev Helsingist Tallinna väljus alles 10. detsembri õhtul, koju Haapsallu jõuti alles südaöösel.

Ülevaadet projekti sisust ning selle tulemustest ja tegevustest võib lugeda ka projekti kodulehelt. Sealt võib leida ka varasemate, Eestis ning Taanis toimunud õpilaskonverentside kirjeldused.

Karl Hein, ajalooõpetaja, projektijuht

Nordplus projekt Taanis Odsherredi gümnaasiumis

11.-15. oktoobril 2021 käisid 8 LÜGi õpilast ning 2 õpetajat (Katja Mokhovikova ning Karl Hein) õppereisil Taanis Odsherredi gümnaasiumis.

Õppereis toimus Nordplus projekti raames, mida Läänemaa Ühisgümnaasium korraldab koos Soome ja Taani koolidega (Tampereen Yhteiskoulun Lukio ning Odsherreds Gymnasium). Projekti eesmärgiks on saada ülevaade migratsioonist, pagulastest ning pagulaskriisist ning õppida mõistma, kuidas migratsioon ja pagulaskriis on mõjutanud Põhja-Euroopat. Reis oli järg 2020. aasta märtsis toimunud konverentsile Haapsalus, mille käigus Taani ning Soome õpilased olid külastanud LÜGi.

Õpilaskonverentsi esimesel päeval toimus eelkõige tutvumine teineteise, Odsherredi gümnaasiumi ning ümbruskonnaga. Töötubades arutlesid õpilased erinevate pagulasküsimuste üle, tutvustades seeläbi teineteisele ka oma kodumaad ja kultuuri. Seejärel toimus ekskursioon koolimajas. Päeva lõpetas 5 km pikkune matk „Højderygstieni“ matkarajal, mille lõpuks roniti Esterhøj künkale, kust avanes kaunis vaade Odsherredi piirkonnale.

Teisel päeval esitlesid õpilased teineteisele oma koduseid töid. Iga riik oli eelnevalt ette valmistanud koduse töö – ülevaate migratsiooniküsimustest oma kodumaal. Lisaks oli ka võimalus külastada Odsherredi gümnaasiumi tunde – saksa keelt, kunsti, muusikat või kehalist kasvatust.

Teisel ning kolmandal päeval töötasid õpilased rahvusvahelistes gruppides ning koostasid ettekandeid erinevatel migratsiooniga seotud teemadel. Ettekanded kõnelesid sotsiaalsest kontrollist immigrantide kogukondades, migratsiooniga seotud kuritegevusest, erinevate riikide migratsioonipoliitikast ning immigrantide integreerimisest ühiskonda.

Neljandal päeval kohtuti külalisesinejatega. Kooli külastas kohalik Sri Lanka päritolu immigrant ja tema taanlasest naine. Esinejad kõnelesid kodumaalt lahkumise põhjustest, integratsioonist Taani ühiskonda ning väljakutsetest, millega Taani saabuvad immigrandid ja nende pereliikmed peavad kokku puutuma. Lisaks toimus neljandal päeval ka nn „loominguline töötuba“, mille käigus õpilased tegid rahvusvahelistes gruppides lühifilme migratsiooniteemadel.

Projekti viimasel, viiendal päeval, toimus õppekäik Taani pealinna Kopenhaagenisse. Seal külastati esmalt mošeed, kus kohalik islamikogukonna eestvedaja tutvustas islami kultuuri ning Kopenhaageni islamikogukonna eripärasid. Seejärel said õpilased ja õpetajad omal käel tutvuda Kopenhaageni vaatamisväärsustega. Õhtul jäeti hüvasti, ning eesti grupp liikus edasi lennujaama. Tagasi Haapsallu saabuti alles laupäeva varahommikul.

Ülevaadet projekti sisust ning selle tulemustest võib lugeda ka projekti kodulehelt. Sealt võib leida ka valminud ettekanded ja lühifilmid ning varasema, Haapsalus toimunud õpilaskonverentsi kirjelduse.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, projektijuht

Nordplus projekt Läänemaa Ühisgümnaasiumis

1.-6. märtsil 2020 toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis programmi Nordplus raames korraldatud rahvusvaheline õpilasprojekt, mille käigus külastasid meie kooli õpilased Taanist Odsherredi Gümnaasiumist ning Soomest Tampere Gümnaasiumist.

Kokku osales nädala jooksul 24 õpilast projektis „Immigration and minority awareness“ (immigratsioon ja teadlikkus vähemustest). Programmi raames korraldatakse aasta jooksul kolm rahvusvahelist õpilaskonverentsi. Haapsalus toimus programmi esimene kohtumine, teine konverents toimub novembris Taanis ning kokkuvõttev konverents toimub Soomes 2021. aasta alguses.

Programmi eesmärgiks on anda õpilastele ülevaade migratsioonist, pagulastest ning pagulaskriisist ning õppida mõistma, kuidas migratsioon ja pagulaskriis on mõjutanud Põhja-Euroopat.

Eestis tegeleti eelkõige migratsiooni tekkimise põhjustega – üritati mõista, mis põhjustel on inimesed olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma ning mis „tõmbab“ neid põhja-Euroopa riikidesse. Haapsalus toimunud konverentsi teemaks oli „The pushing and pulling factors of migration“ (Migratsiooni tõukavad ja tõmbavad põhjused).

Konverentsi esimesel päeval toimus eelkõige tutvumine teineteise, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Haapsalu linnaga. Õpilased tutvustasid teineteisele ka varem ette valmistanud koduseid töid, millega anti ülevaade migratsioonist ja vähemusrahvustest õpilaste koduriigis. Õpetaja Karl Heina juhendamisel toimus ka esimene, sissejuhatav töötuba, kus tehti selgeks migratsiooniga seotud olulisimad alusfaktid. Õpilased said teada, mille poolest erinevad teineteisest mõisted „migrant“, „pagulane“ ja „varjupaigataotleja“. Saadi lühiülevaade ka olulisimatest sõdadest ja konfliktidest maailmas, mis on pagulaste liikumist põhjustanud ning riikidest, kuhu pagulased maailmas on peamiselt suundunud. Tööpäeva lõpetas õpetaja Knud Jesseni poolt koostatud lõbus linnamäng, mis andis projektis osalenud õpilastele ülevaate Haapsalu linna olulisimatest vaatamisväärsustest .

Projekti teisel päeval kohtusid õpilased külalisesineja Almonzer Eskandariga, kes kõneles olukorrast Süürias ning sellest, kuidas sõda on mõjutanud tavaliste süürlaste igapäevaelu.  Seejärel toimusid erinevad töötoad, mille käigus õpiti läbi grupitööde ning ühistegevuse mõistma, kuidas majanduslik ebavõrdsus on üheks olulisimaks pagulaskriisi põhjustajaks maailmas.

Kolmandal päeval töötasid õpilased gruppides ning koostasid ettekandeid erinevatest põhjustest, miks inimesed oma kodumaalt lahkuvad. Õpilased uurisid, kuidas sõda, vaesus, kliimamuutused, poliitiline/usuline tagakius ning majanduslik ebavõrdsus on põhjustanud migratsiooni maailmas. Grupitööde tulemusel valmisid põhjalikud ettekanded.

Projekti neljandal päeval toimus õpetaja Katja Mokhovikova juhtimisel loominguline töötuba. Õpilastele anti ülesanne luua nn „fotonarratiiv“, läbi piltide jutustatud lugu migratsioonist tänapäeva maailmas. Töötoa tulemusel valmisid lõbusad, aga ka mõtlemapanevad lühilood.

Viimasel, reedesel päeval, oli õpilastele korraldatud ekskursioon Tallinnasse. Tallinnas külastasid õpilased MTÜ Mondot, kus neile anti ülevaade sellest, kuidas vabatahtlikud heategevusorganisatsioonid on aidanud pagulasi Süürias, Türgis, Liibanonis, Jordaanias ja mujal. Lisaks külastasid õpilased ka Tallinna Lennusadamat ning sealset näitust „1944 – suur põgenemine“, mis kõneleb sellest, kuidas eestlased teise maailmasõja ajal paatidel üle mere oma kodumaalt põgenesid.  Mõistagi tutvuti ka Tallinna Vanalinna vaatamisväärsustega.

Ülevaadet projekti sisust ning selle tulemusest võib lugeda ka projekti kodulehelt.

Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, projektijuht