2019 (2018/2019 õa)
Lihafestival Tamperes
Kes asjast midagi ei tea, arvab ilmselt, et ju oli Soomes Tampere linnas suur lihasöömise või grillimise festival. Asi on aga kaugel sellest. Tegelikult toimus 10.-13. aprillil Tamperes meie sõpruskoolis TYK Fleshtivaali, mis oli terve õppeaasta kestnud teema „Liha“ suur kokkuvõttev festival, keskendudes loovtegevustele, eelkõige teatrile ja filmile, kuna tegemist on Soome ühe tuntuima humanitaargümnaasiumiga.
LÜGi esindus (Annabel Triebstock, Triina Treiman, Marii Kasepalu, Robin Pae, Sven Makienko ja Tindur Leškin) osales seal samuti draamatükiga, mille 11.H õpilased olid lavakunstikursusel ette valmistanud ja nüüd vähendatud koosseisule kohandanud (ka inglise keelde tõlkinud). Kuna humanitaarsuuna aastateema oli „Rütmid“, siis sai neid kahte teemat väga hästi ühendada ja meie etendus sobis sellele festivalile seega suurepäraselt. Nimelt mõeldi teema „Liha“ all ka lisaks liha söömisele ja mittesöömisele ning liha tootmise mõjule ka liha kui inimkeha. Seega lähtusime meie lihast kui kehast ja nii saime ühisosana keskenduda keha rütmidele.
Meie osalesime festivali kahel päeval neljast. Selle aja jooksul nägime kokku üht täispikka etendust ja viit lühemat, lisaks esitasime ühe ka ise. Neljapäeva hommikul pikal vahetunnil, mil TYKi õpilastel kombeks üles astuda n-ö vabalaval, õpetasid meie õpilased muna-tantsu, mida väga hoogsalt kaasa tantsiti. Lisaks esines Triina Treiman ühe oma kaasahaarava tantsukavaga.
Viimasel õhtul saime osa nende eksklusiivsest kontsertprogrammist, mis oli üles ehitatud lauludele ja tantsudele erinevatest muusikalidest. Kõiki laule esitasid TYKi õpilased ja ka pillidel saatis märkimisväärselt suur TYKi õpilaste orkester. Samuti olid tantsuseaded õpilaste endi poolt tehtud ja muidugi ka esitatud. Elamus oli võrreldav professionaalide esitusest saaduga!
Lisaks saime osa ka ühest bioloogiatunnist lõimituna kirjanduse ja filmiga, mis sel korral viidi läbi muuseumis ja keskendus vampiiriteemale. Oli hariv ja huvitav näitus!
Kuna tegemist on meie juba pikaaegse sõpruskooliga ja mitmed sealsed õpilased on meie koolis käinud, siis leiti üles sõprade sõpru ja kohati vanu tuttavaid. Kaasas olnud õpetajad Mairi Grossfeldt ja Tiina Brock said pidada mõttetalguid sealsete õpetajatega, sest juba varsti tullakse vastuvisiidele.
Lühike, aga tiheda programmiga külaskäik oli igati meeldejääv.
Tiina Brock, humanitaarsuuna juht
Projekt „Liha“ koostöös Tampere sõpruskooliga
15.–19. jaanuaril käis 17 LÜGi õpilast ja 6 õpetajat õppereisil Soomes. Sihtpunkt oli Tampere sõpruskool Tampeeren yhteiskoulun lukio (TYK). See oli teine kord, mil meie õpilased-õpetajad seal külas käisid (kui Erasmus+ projekt välja arvata). Sel õppeaastal on TYKi teemaprojekt „Liha“, mille üks eestvedajaid on õpetajad Antti Kilpijärvi. See teema võib tunduda esmapilgul kummastav, aga on lähemal tutvumisel vägagi põnev ja mitmetahuline.
Teisipäeva õhtul kohale jõudes kohtusid meie õpilased Soome õpilastega, kes neid majutasid. Osa seltskonnast oli omavahel tuttav juba eelmisel kevadel Haapsalus toimunud projektipäevadest. Seega oli nii mõnelgi taaskohtumine suur rõõm.
Esimene ühine koolipäev oli kolmapäeval ja algas hommikuste tundidega TYKis. Peale seda jätkus päev presentatsioonide-loengutega. Ka Eesti õpilased olid ette valmistanud omapoolse ettekande, kust nähtus, kuidas meie õpilased selle projekti teemat tõlgendasid. Kuidas siis? Väikeses huumorivõtmes võrreldi esmalt lihasöömist ja veganlust, teiseks tõlgenduseks oli lihastreening ehk fitness, liha on otseselt ju meie keha, seepärast ka komas tähendus – kehakeel (!), viimase võimalusena näidati liha kui kunstitegemise materjali (!).
Sel päeval oli veel kaks loengut: projekti üks juhte Antti Kilpijärvi tegi põneva esitluse-loengu liha rollist läbi ajaloo kunstis ja filosoofias (liha söömine, kahade kujutamine kunstis jms). Teise loengu andis bioloogiaõpetaja Jouko Sipari. See oli teemal, mil määral ja kuidas saastab keskkonda lihatootmine. Esimene õppepäev lõppes linnamänguga Tampere linnas. Kuigi oli päris krõbe külm, ei heidutanud see kedagi. Pigem on selline korralik talv vahelduseks suur nauding, kuigi nii mõnelgi olid varbad või sõrmed üsna tundetuks külmunud. Õhtu möödus noortel koolimajas ühiselt soome ja eesti muusikat kuulates ja lähemalt tutvudes.
Teine õppepäev ehk neljapäev algas taas koolitundidega. Edasi nägi töö välja selliselt, et õpilased, kes eelmisel päeval vabatahtlikkuse alusel nelja rühma olid jagunenud, alustasid tööd oma grupiga. Kõik rühmad hakkasid lahkama ja lahendama omal kombel teemat „Liha“. Üks rühm tegeles väitlusega teemal, kas süüa liha või eelistada taimetoitu. Teine rühm tegeles uurimistööga, selgitades välja abortide tegemise arvu ja põhjused jm kuues eri riigis, mille hulgas olid ka Eesti ja Soome. Kolmas rühm pidi looma tantsu teemal „Liha“. Neljas rühm pidi tõlgendama teemat omaloodud näidendi kaudu. Selle päeva õhtu möödus Soome traditsioonide kohaselt linnaäärses saunas ühiselt saunatades ja vahepeal end lumes karastades.
Kolmaski päev, reede algas õppetundidega, mille vahel toimus meie õpilaste üllatusesinemine kooli saalis – meie kooli munatants tuleb ikka massidesse viia! – ja kogu Tampere kool tantsis kaasa. Selleks päevaks said rühmad ka oma tööd valmis ja toimus konverents ehk tööde esitlus. Tõepoolest, õpilaste loomingulisusel ja nutikusel pole piire! Nii väitlus, uurimuse esitlus, tants (mis oli videoks monteeritud) kui ka etendus olid väga huvitavad, vaimukad ja põnevate lahendustega. See päev jätkus ühise söögitegemisega ühe teise kooli õppeköögis. Mõte oli selles, et tehakse traditsioonilist Soome toitu kahes versioonis: lihaga ja lihata. Meie seltskond tegi magustoidu – traditsioonilise kamavahu, aga seda ainult klassikalises versioonis täiskoorest ja kohupiimast, taimne oli vaid kamapulber ja pohlamoos. See õhtu oli ülimalt meeleolukas – kõik said käe külge panna ja valmisid imemaitsvad road! Ilmselt maitses toit ka seetõttu nii hea, et oli ise valmistatud ja seda väga toredas õhkkonnas.
Neljas õppepäev oli ühtlasi ka ärasõidupäev. Juba varahommikul starditi Helsingi poole, kus toimus ekskursioon kaasaegse kunsti muuseumis Kiasma. Pärast sai ka tutvuda uue moodsa hiiglasuure raamatukoguga Oodi. Üsna varsti oligi aeg ärasõiduks ja sadamasse saatma tulnud soomlastega tantsiti-lauldi veel kord meie kooli munatantsu ja samuti soomlaste koolitantsu-laulu.
Meeleolu oli ülev ja rahulolu nädalast kõrgel, inglise keele praktika oli olnud tõhus ja nii mõnigi soomekeelne sõna või lause selgeks saanud. Nüüd ootame sõpru Tamperest taas Eestisse, LÜGi!
Tiina Brock, humanitaarsuuna juht. Meenutusi jagas Viktoria Joonasing 12.M õpilane.
2018 (2018/2019 õa)
Läänemaa Ühisgümnaasiumi esindus külastas Odsherredi Gümnaasiumit Taanis
19.-23. septembril külastas LÜGi esindus Taanis, Kopenhaagenist ca 90 km kaugusel asuvat Odsherredi Gümnaasiumit. Tegemist on kooliga, kus õpib umbes 450 õpilast, enamik neist on pärit maakohtadest Odsherredi poolsaarel.
Odsherredi gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Søren oli õpetajatele tuttav juba varasemate projektide kaudu. Just tema oli see, kes võttis ühendust meie kooliga ning kutsus õpetajaid külla. Kooli külastasid direktor Ain Iro, huvijuht Mairi Grossfeldt ning õpetajad Leelo Paju, Karel Rahu, Karl Hein ning Karin Lükk-Raudsepp. Külastuse eesmärgiks oli luua Läänemaa Ühisgümnaasiumi ning Odsherredi gümnaasiumi vahel sõprussidemeid – eelkõige uurida võimalusi, kas ja kuidas saaks edaspidi hakata koolide vahel korraldama õpilasvahetust.
Õpetajad saabusid Odsherredi 19. septembri hilisõhtul. Järgmise päeva, neljapäeva, 20. septembri hommikul, tutvusid õpetajad kooliga ning sealsete õpetajatega. Odsherredi gümnaasiumi maja on hiljuti renoveeritud, lähtudes kõige kaasaegsematest sisekujunduslikest ja pedagoogilistest põhimõtetest. Õpilastele on jäetud palju ruumi vaba aja veetmiseks. Klassiruumide vahel on laiad koridorid, kus asuvad diivanid ja lauad, mille ääres osaliselt toimub ka õppetöö. Pärast ringkäiku koolimajas tervitasid külalisi Odsherredi õpilased muusika- ja luulenumbritega .
Seejärel anti õpetajatele põhjalik ülevaade Taani haridussüsteemist. Odsherredi õpetajad tutvustasid Taani haridussüsteemi üldiselt, seejärel kõneles aga kohalik linnapea Odsherredi piirkonna hariduslikest eripäradest. Lisaks said õpetajad külastada ka õppetunde – ajaloo-, kunsti-, muusika-, matemaatika- ning kehalise kasvatuse tunde. Tunnid olid küll taani keeles, aga lahked kohalikud õpetajad olid hea meelega valmis oma ainetunni eripärasid ka inglise keeles külalistele tutvustama.
Reedel, 21. septembril oli Eesti õpetajatel taas võimalik ainetunde külastada, lisaks toimusid koosolekud, kus arutati ühiselt põhjalikult läbi, milline võiks välja näha kahe kooli edasine koostöö.
Õpetajaid võeti Odsherredis vastu väga soojalt, külaskäik oli erakordse põhjalikkusega ette valmistatud. Saabudes tervitas kehalise kasvatuse õpetaja Søren külalisi soojade saiade ning puuviljadega. Korraldati ka mitmeid ekskursioone, et tutvuda ümbruskonna vaatamisväärsustega. Külastati 800 aasta vanust Dragsholmi linnust ning matkati Odsherredi geopargis.
Oli tunda, et Taani õpetajate huvi Haapsalu õpetajatega koostöö tegemise vastu oli suur. Väga suur oli ka kohaliku kogukonna huvi – kohtumisele Läänemaa õpetajatega oli kutsutud kohalik linnapea ning ka kohalik ajakirjanik, kes kirjutas kogukonnalehte Eesti õpetajate külaskäigust artikli, mille võib leida siit
Et õpetajate lennuk tagasi Eestisse väljus alles pühapäeval, 23. septembri pealelõunal, jäi aega üle, et laupäeval ning pühapäeva hommikul tutvuda ka Taani pealinna Kopenahaageniga.
Tutvumine Taani kooliga Odsherredis oli õpetajatele hariv, põnev ja meelelahutuslik, aga kogu selle reisi peamine eesmärk oli puhtpraktiline – leida Taanist sõpruskool, kellega hakata koostööd tegema. Kooliga sõlmitud esimene kontakt oli soe ja meeldiv ning juba käivad ettevalmistused Taani õpetajate vastukülaskäiguks Haapsallu. Tulevikus on plaanis alustada koolide vahel ka õpilasvahetusega.
Karl Hein, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
2018 (2017/2018 õa)
LÜGis oli külas sõpruskool TYK Tamperest
Sõprus Läänemaa Ühisgümnaasiumi (LÜG) ja Tampereen Yhteiskoulun Lukio (TYK) vahel algas juba 2015. a sügisel, mil esmakordselt Soome õpetajad LÜGi külastasid. Järgnes juba meie õpilaste ja õpetajate külaskäik 2016. a kevadel. Soomlaste vastukülaskäik jäi aga ära. Põhjuseks ootamatult rahastuse saanud Erasmus+ projekt, mille üks partnereid oli ka LÜG. Edasi jätkuski koostöö Erasmus+ projektis koos veel kolme kooliga eri riikidest (Hispaania, Saksamaa, Rootsi), mille kestel käidi nii Tamperes, kui tuldi ka Haapsallu, kuid alati olid lisaks ka teised koolid. Nüüdseks on see suurprojekt läbi ja selle aasta 15.–19. mail said soomlased lõpuks oma vastukülaskäigu teha. Tegemist pole projektiga, vaid sõprussuhetel baseeruva koostööga.
Siia tuli12 õpilast ja 2 õpetajat, LÜGi õpilasi osales 3-päevases koostöös 17 ja 5 õpetajat.
Esimene päev, kolmapäev oli ajalookonverentsi päralt. Selle juhatas sisse kahe kooli kontaktide Eesti-poolne alusepanija Katja Mokhovikova ja tervitussõnad ütles ka direktor Ain Iro. Õpilasi valmistasid konverentsiks ette ajalooõpetajad Karl Hein LÜGist ja Harri Päiväsaari TÜKist. Selleks olid nii Soome kui Eesti õpilased koostanud 10 ettekannet (5 eestlastelt, 5 soomlastelt) Eesti-Soome suhetest läbi 20. sajandi. Samal päeval tehti ka linnaekskursioon, kuid Viigi ääres alanud ja LÜGis lõppenud õhtune koosviimine koos mängude, tantsude ja pitsadega murdis viimasegi jää.
Teine päev oli pühendatud bioloogiale ja toimus õuesõppena Matsalu rahvuspargis. Juhendasid seda päeva bioloogiaõpetajad Mall Vainola LÜGist ja Jouko Sipari TYKist. Matsalus läbiti Penijõe avastusrada, mille puhul tööülesandeid tuli lahendada nutitelefonis. Õuesõppe kulminatsiooniks sai aga hoopis agressiivse sääserünnak, mis osalenute sõnul jääb igaveseks meeldi. Õhtul said kõik õpilased vaadata linna tantsukooli T-Stuudio 19. hooaja lõpu meeleolukat tantsukontserti, mis oma kõrgetasemeliste koreograafiate ja tehniliste lahendustega külalisi väga üllatas.
Kolmas päev möödus loovas õhkkonnas – toimus draama töötuba. Juhendajad olid Mairi Grossfeldt ja Tiina Brock. Päevajuht Vadim Konov näitas aga üles märkimisväärset juhtimisoskust, teda võinuks mõni noorem õpilane lausa õpetajaks pidada. Selleks päevaks oli nagu tellitult õues ka vihm, mistõttu olid tubased tööd lausa teretulnud.
Õhtu möödus taas ühiselt aega veetes ja varahommikuse ärasõidu ja hilise magama heitmise vahele jäänud 3-4 unetundi ei olnud kellelegi probleem – veel bussijaamas esitasid eestlased soomlastele neilt õpitud tantsu koos lauluga, mis TYKis sama kuulus kui meie munatants (viimane õpetati ka soomlastele selgeks).
Tänu suurepärastele ilmadele käidi mitmeid kordi ka ujumas ja lisaks inglise keele praktikale õpetati üksteisele ka oma emakeelt. Selliselt alguse saanud kontaktidel on tulevikku ja üks tellis kahe naaberrahva ühises koostöömüüris on kindlalt paika pandud. Taaskohtume juba Tamperes!
Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2016 (2015/2016 õa)
Rahvusvahelised suhted said jätku Tampere sõpruskooli külastades
2016. aasta aprilli lõpus käisid 15 Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilast ja 6 õpetajat Soomes Tamperes külas oma esimesel sõpruskoolil, milleks on Tampereen Yhteiskoulun Lukio ehk TYK. Osaleti nende koolitundides, üritustel ja ühistel ettevõtmistel.
Alguse sai kõik 2015. a novembrist, mil LÜGis käis neli Tampere õpetajat, kes olid siin meie inglise keele õpetaja Katja Mokhovikova kutsel. Tol korral pandi alus edaspidiseks, nii et 2016. kevadel toimus juba LÜGi vastuvisiit, kuid sedapuhku läksid õpetajad koos õpilastega. Kohal oldi küll vaid 2 pikka päeva (27.– 30.aprill), aga selle ajaga jõuti palju teha ja näha.
TYK on kool, mis on meie mõistes samuti puhas gümnaasium nagu LÜGki, kuid mitu korda suurem – õpilasi on umbes 850. Erandlik on see kool oma loovainete kallaku poolest (selliseid gümnaasiume on Soomes vaid kaks), seal saab süvitsi õppida kõike teatriga seonduvad (ka valgustust ja heli), muusikaloomist, laulu ja pillimängu, tantsu, filmitegemist jne, mistõttu on kooli suur konkurss ja sisse saavad vaid parimad. Riigieksamite tulemuste põhjal on tegemist seetõttu väga tugeva kooliga – esikahekümnest pole nende tulemuste põhjal kunagi välja langetud.
Meie õpilased majutusid Soome õpilaste peredes, nii saavad sõprussuhted kiiremini alguse ja see on ka õpilaste jaoks soodne. Eestlased on ka ise võõrustajateks, kui soomlased siia tulevad. See on vana hea tava. Esimene õhtu pärast kohalejõudmist kulus iseenesestmõistetavalt tutvumisele.
Järgmine päev oli tihe ja algas see ajalookonverentsiga. Selleks olid kummagi kooli õpilased teinud kodus põhjalikke ettevalmistusi ajaloo- ja inglise keele õpetajate juhendamisel. Ettekanded olid Soome ja Eesti lähiajaloost (20. sajand), keskendudes nende kahe riigi ajaloo ühisosale, näiteks Soome televisioon Eestis, laulev revolutsioon, soomepoisid jne. Kokku esitati kümme ettekannet: viis eestlastelt, viis soomlastelt. Seda õpilaskonverentsi võib õigusega nimetada rahvusvaheliseks, osales ju kaks riiki ja toimus kõik inglise keeles. Ettekanded olid äärmiselt huvitavad ja harivad, kuhu oli sisse pikitud maitsekalt huumoritki. Iga ettekande järel oli küsimuste ja kommentaaride voor, kuulajaid-huvilisi oli kogu suur auditoorium täis. Enamikule õpilastest oli selline konverents esmane kogemus ja korralik enese proovilepanek. Sellele ettevõtmisele ootaks kindlasti järge…
Sama päeva õhtul saadi osa võõrustajate aastasündmusest – koolimuusikalist. See on taas miski, mis meid ja neid ühendab, sest muusikalitraditsiooniga koole pole just palju. Kuna Tampere kool on palju suurem ja nende koolisüsteem ka teistsugune, siis neil valmis suur osa muusikalist n-ö kursuste käigus. Kuna muusikali lavastaja ja lavakunstiõpetaja Marietta Kunnas on suur Shakespeare’i austaja ja aprillis möödus ka 400 aastat suurmehe surmast, siis oli libreto aluseks valitud kirjaniku legendaarne tragöödia ”Romeo ja Julia”. Muusika oli õpilaste endi poolt kirjutatud ja laval ette kantud. Esitati ka mitmeid eristiililisi tantsunumbreid ja loomulikult laule nii solistide kui koori esituses, ka kostüümid olid õpilaste endi õmmeldud. Laval käis kokku sadakond õpilast. Seega, igas mõttes suurprojekt!
Järgmisel päeval andsid meie õpilased ülevaate ka meie kooli muusikalist ”Valeühendus”, näidates lisaks mõningaid videokatkendeid. Kummaline oli see, et kuigi nii erinevad muusikalid, oli neis mitmeid sarnasusi, mis oli tore tõdemus. Seejärel toimus Eesti õpetajate poolt ette valmistatud Kuldvillaku mäng, kus teemadeks olid loodus, ajalugu, kirjandus ja teater, kunst ja varia. Moodustati segavõistkonnad (igas grupis oli mõlema kooli õpilasi) ja muidugi toimus kõik taas inglise keeles. Mäng pakkus väljakutseid ja tekitas palju elevust. Mõni vastus oli teada küll emakeeles, aga vastama pidi inglise keeles.
Seejärel toimus Soome õpilaste organiseeritud orienteerumismäng Tampere linnas ja õhtul oligi juba lõpupidu, kus mängulust ei tahtnud vaibuda. Oli näha, et julgusest ja näitlejameisterlikkusest polnud puudu kummagi kooli õpilastel ning keelebarjääri ei mingit – tehti etüüde ja mängiti muid loovaid mänge, ka selliseid, kus sugulaskeeltest emakeeli kasutada tuli. Väga lõbus õhtu oli!
Õpetajad jõudsid teha nende päevade jooksul juba ka tulevikuplaane, sest sügisel oodatakse Soome õpilasi külla Läänemaa Ühisgümnaasiumisse.
Need mõned päevad Tamperes olid väga sisukad ning tihedad ja loodetavasti oli see pikaajalise sõpruse ilus algus!
Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
2015 (2015/2016 õa)
LÜG on esindatud rahvusvahelistel hariduskonverentsidel ning projektides
Läänemaa Ühisgümnaasium pöörab suurt tähelepanu õpetaja professionaalse arengu toetamisele ning LÜGi tegevuste ja kogemuste tutvustamisele ka rahvusvahelisel tasandil. 2015. aastal osales LÜGi majanduse ning inglise keele õpetaja Rea Raus peaesinejana mitmetel rahvusvahelistel hariduskonverentsidel, kus ettekannete teemad käsitlesid uue õpikäsitusega seonduvalt holistilise pedagoogika ja jätkusuutlikku arengut toetava hariduse (ESD) küsimusi.
- Journal of Teacher Education for Sustainability /Baltic and Black Sea Circle Consortium in Educational Research ja Unesco Jätkusuutlikku arengut toetava õpetajahariduse võrgustiku 13. rahvusvaheline konverents “Sustainable Development. Culture. Education”, 5.-8. mail 2015, Riias. Täpsem info: https://du.lv/en/News/Conference2
- Rahvusvaheline ESD konverents “Pathways to the future”, Tallinn, 22.04-24.04.2015 http://www.esdconference2015.eu/
- Baltic University Programme (BUP) “Jätkusuutlikku arengut toetav haridus” Õpetajate konverents. 25.-28. oktoobril 2015 Rogówis, Poolas. Täpsemalt: http://www.bup.fi/phocadownload/Conferences/teachers-conference-rogow-2015/preliminary-program-teachers-conference-rogow-2015.pdf
- Rahvusvaheline UNESCO jätkusuutlikku arengut toetava hariduse konverents „Bridging Education and Science for Sustainable Development” 2-3. detsember 2015, Daugavpils. Täpsem info: http://unesco.du.lv/en
1-5. veebruar 2016 on õpetaja Rea Raus kutsutud külalisteadlasena viima läbi jätkusuutlikku arengut toetavaid seminare ja loenguid Uppsala Ülikooli Rootsi Kuningriiki. Kavas on teha edasist koostööd ka Tampere Ülikooliga, tutvustades kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla poolt juhendatud kunstiprojekte.
LÜG alustas välissuhetega
Miks on ühel koolil vaja sõpruskooli piiri taga? Miks üldse arendada välissuhteid ja osaleda riikidevahelistes projektides? Ammu enam mitte selle tõttu, et siis saab reisida. Tegelikult toob igasugu projektides osalemine õpetajale ja õpilasele palju tööd juurde, aga põnevust ja väljakutseid samuti, lisaks avardab silmaringi, arendab keeleoskust ja loob kes teab kui olulisi uusi sidemeid inimeste vahel. Pole kahtlustki, et suhteid välisriikide koolidega on vaja.
LÜG on esimesed sammud sel teel teinud. Inglise keele õpetaja Katja Mokhovikova eestvedamisel olid 24.-26. novembril meil külas neli õpetajat Soomest Tamperest: Kristiina Leskinen, Jouko Sipari, Marietta Kunnas ja Harri Päiväsaari. Kool kannab nime Tampereen Yhteiskoulun Lukio (kooli koduleht) ja on nagu LÜGki puhas gümnaasium.
Nad käisid kahel päeval mitmetes tundides, suhtlesid õpetajatega. Samuti osalesid vestlusringis LÜGi õpetajate ja juhtkonnaga, kus mõlemad koolid teineteisele end tutvustasid. Loomulikult olid ühised lõuna- ja õhtusöögid, kus vabas õhkkonnas sõprussuhteid loodi. Kirsiks tordil oli aga neljapäevaõhtune Playback Show, mis külalisi vaimustas – neil midagi sellist ei toimu ja sellest tahavad nad tulevikus eeskuju võtta.
Kuigi Tampere kool on oma 850 õpilasega LÜGist oluliselt suurem kool, on sarnasusi mitmeid, näiteks nende teatriklass (ka neil on sel aastal valmimas muusikal), samad võõrkeeled ja loodusainete projektid. Mõlemate koolide õpilased võtavad ka osa simulatsioonimängust „Euroopa Parlament“ oma ühiskonnaõpetuse õpetajate käe all. Need kõik on puutepunktid, mille pinnalt saab koostööd arendama hakata.
Kevadel teeb LÜGi delegatsioon vastuvisiidi ja loodetavasti on selleks ajaks mõni väiksem koostööprojekt ka juba tuule tiibadesse saanud. Mõtted koostöövõimalustest said kirja pandud ja ideed idanema. Need kolm päeva olid väga tihedad ja põnevad. Loodame, et see väike visiit on millegi suure algus!
Tiina Brock, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, humanitaarsuuna juht
Gümnasistid Grevenist
Läänemaa Ühisgümnaasiumi külastas 3. septembril 2015 20 õpilast Grevenist (Saksa LV). Sealse Gymnasium Augustianum´i vene ja ladina keele õpetaja Gesine Weidemanni ning direktor Volker Krobischi eestvedamisel toimunud õppereisi eesmärgiks oli lisaks Tallinnale ka tutvumine ühe Eesti väikelinnaga.
Hommikupoolik möödus ringkäiguga LÜGi ruumides. Ilm soosis igati suurepärast vaadet tornist, ohtralt kiidusõnu jagus ka maitsvale toidule kooli sööklas.
Pärastlõunal jätkus õppekäik Haapsalut avastades. Suureks abiks päeva sisustamisel olid meie kooli õpilased Maria Velikanova (12 H) ja Margit Paat (11 M).
Embi Hunt, saksa keele õpetaja