Kursuse „Ettevõtluse roll majanduses“ õpilased kohtusid ettevõtjaga – Kaisa Ülejõe-Maar
14. veebruaril andis kursuse „Ettevõtluse roll majanduses“ õpilastele tundi ettevõtja ja mentor Kaisa Ülejõe-Maar.
Kaisa alustas ettevõtlusega tegelemist varases nooruses. Esmalt rääkis ettevõtja sellest, kuidas tema pere andis talle võimalusi ja palju vabadust iseseisvumisel ja ettevõtlikuks nooreks saamisel ehk rääkis oma pere loo.
Ettevõtjaks saamise teekonna osas alustas lektor juba gümnaasiumis õppimise ajal oma tööraja kujundamist, töötades suviti klienditeenindajana. Peale gümnaasiumi lõpetamist kandideeris Kaisa mitmesse ülikooli, alustas Tallinnas, õppis pidevalt ja võttis erinevaid kursusi ja õpib tänaseni, sh psühholoogiat (HKHK, Tallinna Majanduskool, Tallinna Tehnikakõrgkool jne). Õpingute kõrvalt on Kaisa käinud tööl, periooditi kahes kohas Tallinnas, Haapsalus, Pärnus. Eneseotsingud ja oma unistuste/ideede elluviimine on Kaisa sõnul teda pidevalt innustanud uusi „asju“ proovima – nii on ta kohtunud paljude ettevõtlike inimestega, kellega tänini suhtleb. Kaisa peab väga oluliseks kontakte ja tutvusi, võrgustiku loomist.
Ettevõtliku noorena on Kaisa tegelenud nt valgubatoonide tootmisega, raamatupidajana, toitumisnõustajana, pop-up smuutibaariga, sportlastele suunatud restoraniga, käinud paljudel üritustel jpm
Ettevõtluse „päristeekond“ algas 2017, mil ta ostis Hermani Bistroo, 2019 kohviku Pärnusse, 2021 Österby Sadamakohviku loomine, 2022 Müüriääre Kohviku pidamine. Samal ajal jätkas treeningutega ja mentorina. Kaisa tegeleb ka kinnisvaraga, Airbnb teenusega, korterite flippimisega.
Ettevõtluse osas tõi Kaisa näiteid, mis tuginevad tema enda kogemustel. Ta jagas selgitusi selle kohta, kuidas erinevad ettevõtte loomise ja ostmise protsess, miks ettevõtte ei pruugi nt aastaga kasumisse jõuda, mis on kasumimarginaal, kellega äri teha (vali endast erinevad inimesed), mis eelised on ettevõtlusega tegelemisel (vs palgatöö), tööle kandideerimise „nipid“, kuidas valmistuda töövestluseks jpm.
Oma raja leidmisel peab Kaisa oluliseks raamatuid, mis võivad inspireerida tegutsema ja looma; teiste edulugude „uurimist“; podcaste.
Nõuanded ja õppetunnid õpilastele – tee selgeks, kuhu tahad jõuda ja järgi seatud eesmärke; allaandmine ei ole hea lahendus; mitu tegevust tagab põnevuse; loe raamatuid; ärge keskenduge ühele, vaid mitmele „asjale“; arenda end järjepidevalt; usu endasse alati; ära lase rahal piirata enda tegevust, raha on võimalik leida.
Lõpetuseks rääkis Kaisa, kuidas leida oma tee – kaardista/pane kirja oma teadmised ja oskused ning tegevused, mida meeldib teha ja nende ühisosa ongi idee tegutsemiseks/äriidee.
Tund oli mõnus ja räägitu väga inspireeriv. Teemad olid illustreeritud isikliku kogemuse näidetega. Õpilased said osa ülipõnevast kogemusloost, mille praktilisi väljundeid oma tee kujundamisel kasutada.
Järgmise perioodi moodulaine tundides (finantsmajandus) kasutame Kaisa poolt jagatud teadmisi ja näiteid vastavate teemade juures.
Aitäh, Kaisa, et kohtusid meie õpilastega, tulid tagasi oma kooli ja jagasid oma ettevõtluse teekonna kogemusi!
Imbi Raudkivi, õpilaste moodulaine juhendaja
Marleen Raudsepp õppepäeval töövarjuks SEB Tallinna kontoris
12.veebruaril käisin järjekordselt SEB Tallinna kontorihoones. Toimus SEB Koolisaadiku programmi õppepäev.
Päeva esimene pool koosnes Endriko Võrklaeva varjutamisest. Endriko on SEB panga fondijuht ning tema 10-liikmelisel tiimil on alati tegevust. Näiteks täna käisid nad reklaamimas fonde Kopenhaagenis. Ta selgitas mulle, mis ta ekraanide peal toimub, ja rääkis oma igapäevatööst.
Peale varjutamist ootas mind järjekordne loeng. Täna räägiti Investor Toomasest – kes ta on,
miks ta on ja mis on tema plaanid. Kuigi loeng oli üles ehitatud mõttega rääkida vaid Toomasest, sain selle käigus ise palju uusi teadmisi (pangandus, investeerimine).
Minu jaoks läks päev väga korda ja on võimalik, et saan juba sel suvel SEBsse praktikale minna.
Jätkan õpitud teemade läbitöötamist ja uute tundide planeerimist koolides. On väga põnev! 😊
Jaksu ja uusi väljakutseid, Marleen, jätkata SEB Koolisaadikute programmi lõpuni läbimiseks.
Marleen Raudsepp, 10.KM õpilane
Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja
LÜGi õpilased tähistasid eesti kirjanduse päeva ja Eesti Raamatu Aasta algust
LÜGi õpilased tõid eesti kirjanduse päeva ja Eesti Raamatu Aasta puhul kooli vanu või siis huvitava looga raamatuid ning pildistasid koduseid raamaturiiuleid. Oma raamatulugusid jagati klassikaaslastele.
Vanim kooli jõudnud raamat oli pärit 17. sajandist, päris mitmed raamatud olid välja antud 19. sajandi keskel. Silma torkas, et 19. sajandist olid valdavas enamuses piiblid, millest lausa 4 jõudis kooli (1847, 1868), katekismused, lauluraamatud ja üks Uus Testament. Mitmel neist puukaaned ja kulunud ning suures osas kadunud metallkinnitid. Vanim piibel (1847. a) oli aga restaureerida lastud, see on pere oma olnud ilmumisest alates. Ühel juhul oli piibel vanavanavanaemale kingitud Ungern-Sternbergi poolt kohusetundliku töö eest Suuremõisa lossis. Kuna piibel seisis aastaid aidas, sai see kannatada, kuniks õpilase ema selle oma lõputööna restaureeris. Harukordne oli üks 1898. a luulekogu “Laanelinnuke”, mille autor naisterahvas Elise Aun. Õpilased tõid kooli ka luuletaja Ernst Enno, kelle sünnist möödub tänavu 150 aastat, luulekogude esmaväljaandeid.
Raamatutest kumas läbi ajastu. Kui ikka oli 20. sajandi kooliõpik, pidid ka tekstülesanded matemaatikas talulast kõnetama. 20. sajandi alguses olid levinud igasugused käsiraamatud, näiteks seebitegemise käsiraamat. Või kui nõukogude ajal ei saanud piiblit raamaturiiulil hoida, pandi sellele keevitaja käsiraamatu kaaned ümber.
Samas oli märgata ka 20. sajandi puhul drastilist erinevust: enne okupatsiooni ja pärast seda ilmunud kooliõpikud ning raamatud on väga erinevad. Üks 1940. a 3. kl lugemik algas luuletusega Stalinile ja jätkus jutukesega, kuidas Punaarmee eesti rahvast päästma tuli. Ajupesu ja propaganda algas tõesti kohe pärast okupatsiooni. Samasuguse punapöörde tegid läbi ka ajalehed, üks 1940. a oktoobrikuu ajaleht oli jäänud piibli vahele ja seal ilutses väga kelmikas Hitleri karikatuur.
Põnevad olid ka esimese Eesti vabariigi aegsed teatmeteosed – ühele entsüklopeediale oli sisekaanele trükitud riigivanem Konstantin Pätsi pühendus, et see on kingitus koolile vabariigi 20. aastapäevaks. Kahes raamatus oli sees ka exlibris.
Õpilased tutvustasid klassikaaslastele oma raamatu lugu ja juurde sai selgitatud mõisteid, nagu leer, katekismus, õnnistamispäev, sest need mõisted olid paljudele võõrad, kuid esinesid kas raamatu pealkirjas või käsikirjalises pühenduses mõneks tähtpäevaks. Ühe sellise sissekirjutuse kaudu selgus, et kaks õpilast on omavahel sugulased – vestlused vanematega andsid kinnitust.
Kuna suurem osa raamatuid olid gooti kirjas, siis proovisime teha ka lugemiskatse. Pildistasime üles 1847. a piibli eessõna esimese lehekülje ja tegime sellest paljunduse. See osutus väga põnevaks ülesandeks, sest see oli nagu salakirja mõistatamine, veidi aja pärast suudeti lugeda päris soravalt seda vanas kirjaviisis gootikirjalist teksti – toimus väike ettelugemine.
Raamatute tutvustamise juures tuli välja üks tore asjaolu: lugude jaoks pidi infot koguma nii vanematelt kui vanavanematelt, paljudel juhtudel oli kaasatud terve pere. Lood ühendavad!
Eesti Raamatu Aasta on LÜGis alanud raamatute ja nende lugude keskel.
emakeeleõpetajad Monika Undo ja Tiina Brock
Vaata pildigaleriid siit
Seal ta ongi, see Vargamäe ehk Tammsaaret avastamas
31. jaanuaril, päev pärast eesti kirjanduse päeva ja Tammsaare sünniaastapäeva, käisid kõik 11. klassid juba traditsiooniks saanud Tammsaarega seotud paikade avastusretkel või siis reietusel, nagu on pakkunud sõna reisima kohta „Tõe ja õiguse“ II osa usuõpetaja.
Reietuse algus- ja lõpppunktiks oli Kalda peatus. 11.H võttis esmalt suuna Kadrioru servas asuvasse piparkoogimaja meenutavasse (vähemalt Käthe Hanseni meelest nägi maja välja nagu piparkoogimaja, mistõttu ta sinna kolida sooviski) Tammsaare kortermuuseumisse, samal aja kui 11.M ja 11.LRST suundus Vargamäele ja hiljem Kadriorgu.
Kadriorus andis 11.H klassile muuseumitunni hariduskuraator Anneli Leinpere teemal „Suurim õnn on armastus“. Lisaks astus 11.H ajamasinasse ja käis ajarännul Tammsaare korteris. Rollimängulisel korterituuril osutusid 11.H õpilased Tammsaare kaugelt sugulasteks Albust, kes nüüd kirjanikuhärrale olid külla tulnud, tõsi, kirjanikuhärrat ennast kodus küll ei olnud, aga see tema puhul ju üllatav ei olnud. Hansenite teenijanna Meeta Holm rääkis õhinaga lugusid nii Hansenite perest kui ka 1930ndate eluolust. Selles, et 11.H 1930ndatesse sattus, kahtlust ei olnud – nii detailitruu oli kogu ajaränd. Tekkis tunne, nagu olekski kirjanikuhärra viivuks turule läinud, aga ei – turukott oli ju köögis… Teenijanna Meetat kehastas muuseumipedagoog Mari Vapper.
Edasi võeti suund Vargamäele. Teel Vargamäele ristusid momendiks ka kõikide üheteistkümnendike teed, kui bussid reietusel teineteisest möödusid: üks suunaga Kadriorgu muuseumitundi ja ekskursioonile Tammsaare korterisse, teine Vargamäele.
„Seal ta ongi, see Vargamäe!“ kõlas Vargamäele jõudes nii mõnegi õpilase suust. Tammsaare sünnikodus Albus ootas juba Anton, ei mitte Anton Hansen, kuigi tema vahakuju seal tõepoolest on. Anton on eakas muuseumikass, kes erinevalt Anton Hansen Tammsaarest teab, kuidas olla seltskonnahing ja tõeline staar: paisid oskas ta igal juhul õpilastelt nuruda ega pannud pahaks, kui pildi peale sattus. Vargamäel tutvusid õpilased Tammsaare-aegse eluoluga, kirjaniku lapsepõlvega, lisaks sellega, mille Tammsaare on oma kodust ja naabertaludest „Tõesse ja õigusesse“ pikkinud, samas mida tegelikkusega võrreldes muutnud. Põnevaks infokilluks oli see, et Pearu järeltulijad jätkuvalt Tammsaare-Lõuna talus elavad.
Meeleolukaks osutus draamatöötuba. Õpilased mängisid Urmas Lennuki töötlusi Tammsaare romaanidest.
Õppepäev kujunes tihedaks ja aitas luua pildi, milline oli 19. sajandi taluelu ja 1930ndate pealinnaelu. Mis aga peamine: reietus tõi „Tõe ja õiguse“ ja selle olustiku tänasele noorele lähemale.
Õpilasi üllatas enim, kui palju vaeva pidi Vargamäel iga päev nägema ja kui keerulised olid sealsed tingimused, samas tõdeti, et saadi ettekujutus, kuidas 19. sajandil elati. Imestama pani, et „Tõde ja õigus“ on suuresti päriselust maha kirjutatud. Õpilasi üllatas veel Kadrioru korteri luksuslikkus ja autentsus. Eredalt jäi meelde ajarännak teenijanna Meetaga. Paljud pidasid draamaprogrammi Vargamäel virgutavaks ja lõbusaks.
Monika Undo, eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Vaata pildigaleriid siit
Jaanuarikuu SEB Koolisaadikute programmis
10. jaanuaril kogunesid SEB Koolisaadiku Programmi õpilased Tallinnas – toimus kohtumine Laura Rannaväliga, kes jagas noortele oma kogemusi.
22. jaanuaril kohtusid koolisaadikud Investor Toomase investeerimisklubis – jagati investeerimisalaseid teadmisi, kogemusi.
27. jaanuaril veebikohtumisel anti ülevaade programmi järgmistest teemadest, tutvustati sisupunkte ja väljundeid.
Marleen Raudsepp 10.KM klassist on aktiivselt kõigis programmi tegevustes osalenud ja oma mentoriga kohtunud, teemade üle arutanud.
Marleeni senine tagasiside programmile:
Novembris alustasin ma ühe kõige põnevama programmiga, millest kunagi olen osa võtnud. Pangandus on mulle alati huvi pakkunud, seega polnud see ime, et kui meile koolis SEB koolisaadiku programmist räägiti, siis panin ka ennast kohe kirja. Aga mida see programm endast kujutab? SEB koolisaadiku programm on imeline võimalus arendada oma rahatarkuse teadmisi ja siis nendest ka teistele rääkida. Mulle pakkus see kohe huvi ja julgen öelda, et ma pole pettunud. Hetkel on see programm käinud vaid kolm kuud ning iga viimane kui kokkusaamine, loeng või challenge on olnud väga meeldejääv. Olen käinud rääkimas isikliku finantsjuhtimise teemal juba seitsmes eri klassis ja tagasiside on olnud südantsoojendav. Nende lühikese kolme kuu jooksul olen tutvunud paljude uute ja toredate inimestega ning õppinud nii palju uut. Kindlasti plaanin käia nii paljudes erinevates koolides kui suudan, sest olen aru saanud, et kaasõpilaste ja teiste koolide ka nooremate õpilaste huvi teema vastu on suur. Ootan juba, et uuesti klassi ette saaksin.
Aitäh, SEB, et andsite mulle võimaluse osaleda milleski nii ägedas!
Uusi väljakutseid ja järjepidevust rahatarkuse õppimisel, Marleen!
Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja
Isikliku finantsjuhtimise tunnid ja koolitus detsembris – SEB koolisaadik Marleen Raudsepp 10.KM õpilane
Detsember oli Marleenile töörohke – ta andis tunde kolmes koolis, kokku seitse tundi. Samuti toimus Tallinnas õppepäev, millest Marleen osa võttis.
Marleeni tagasiside:
17.12 käisin järjekordselt Tallinnas SEB Innovatsiooni keskuses. Seekord rääkisime annetamisest. Triin Lumi aitas meil mõista, kui oluline on meie igapäevane toetus lastele, kes elavad oma igapäevaelu veidi teistmoodi kui teised. Lisaks saime ka ise, täiesti nullist, teha video, mis aitaks inimesi suunata toetama SEB annetusfondi, lastele, kes elavad asendus- või turvakodus. Väga suure kasuteguriga õppepäev!
18.12 andsin kokku neli loengut isiklikust finantsjuhtimisest. Kolm loengut said läbi viidud põhikoolis üheksandatele klassidele ning esimest korda käisin ka HKHKs. Kõik klassid olid toredad ja õpihimulised ning juba uuriti, millal tulen neile rääkima oma järgmisest teemast: investeerimine.
13.12 rääkisin esimest korda LÜGis isiklikust finantsjuhtimisest 10.KM klassile.
Hetkel olen jõudnud kokku anda 7 loengut ja juba ootan, et uuesti klassi ette saada ja oma kogemusi jagada.
Soovime Marleenile uusi huvitavaid kohtumisi ja järjepidevust finantsmaailmas oluliste teemade õppimisel!
Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja
Kursuse „Ettevõtluse roll majanduses“ õpilased kohtusid 17. detsembril ettevõtjatega
17. detsembril oli ettevõtlusmooduli „Ettevõtluse roll majanduses“ esimene tund, kus õpilased kohtusid ettevõtjatega, investoritega, müügijuhtidega – Valjo ja Katre Kütt.
Katre on müügijuht firmas Southwestern Advantage, Valjo on ettevõtja (FleetFox Co-Founder ja COO) ja startupper.
Külalislektorid andsid lühida ülevaate oma taustast, ettevõtjaks saamise teekonnast, rääkisid oma kogemuslood.
Valjo esimesed ettevõtmised said juba alguse koolipingis, mil ta lähenes ettevõtlusele läbi sporditegevuse (nt kuidas turundada spordisaali jne). Läbi oma isiklike kogemuste andis ta noortele edasi startupperi teekonna õppetunnid.
Kõige olulisemaks sammuks nimetas ta meeskonna valiku ja teiseks selge visiooni. Tähtis on ka seada ajalised ja mõõdetavad eesmärgid. Peatuti veel teemadel, mida ettevõtjaks saamisel on vaja läbi mõelda – kuidas jõuda äriideeni ja kliendisegmendini; mida läheb ettevõtte tegemiseks vaja ja kuidas see raha teenib; kuidas toode/teenus teha nii heaks, et see hakkab end ise reklaamima; kuidas on seotud aeg ja tootlus erakliendi ja ärikliendi puhul; kuidas jõuda inimesteni, kes mõtlevad sinuga samamoodi; ettevõtluse riskid – mida teha, kui data näitab, et peaks riskima; miks on ebaõnnestumised olulised; mis on Ajujaht ja kuidas meeskond investorid „leidis“ jpm.
Õpilastele anti edasi hästi palju olulisi ettevõtlusega seotud teemasid ja mõisteid ning edaspidiseks ka „õpetussõnad“ – proovi ja katseta ja tee muudatusi ja ole kohal (võrgustik) ja võta osa ja uuri ning küsi ja võta otse ühendust/mine kohale jne. Ühe mõttena jäi kõlama veel see, et see kuidas alustad ei tähenda seda, kuidas lõpetad.
Tund oli täis avastusi, mõnusat arutelu, küsimusi-vastuseid.
Õpilaste mõtteid kohtumisest:
Suurim õppetund:
Ära hüppa pea ees vette. Kui nad selle aurumasina ostsid, siis nad hakkasid alles mõtlema kuidas elektrit vedada ja et selleks oli vaja kuubikut. Plaan tuleb läbi mõelda.
Tuleks ja öelda, kui midagi pakutakse, sest muidu võid paljudest võimalustest ilma jääda.
Edu saavutamiseks tuleb julgelt riske võtta ja püsida oma eesmärkide juures.
Ettevõtja peab olema paindlik, valmis võtma riske, et uusi võimalusi ära kasutada. Oluline on õppida vigadest ja edasi liikuda, isegi kui asjad ei lähe plaanipäraselt.
Tähtis on olla järjekindel ja mitte alla anda, isegi kui alguses on raskusi. Valjo mainis, et edu saavutamiseks on vaja ka kannatlikkust ja pühendumist, mis oli väga inspireeriv.
Mõte, mis jäi mulle meelde kõlama oli, et algul ei pruugigi asjad kohe kasumit tuua, aga sellepärast ei tohiks alla anda, vaid tasub edasi püüelda, sest algsest ideest võib aja jooksul välja kujuneda midagi hoopis teistsugust ning palju kasumlikumat.
Proovimine on pool võitu ja peale esimest takistust ei tohi alla anda.
Äri tegemist ei saa üleni ette õppida (kuid see aitab). Enamus õpitakse ikka tegemise hetkel läbi kogemuste ja eksimuste.
Hea tiimiga saab ka halvast asjast hea asja teha. Halva meeskonnaga ei saa isegi heast asjast head teha.
Julge öelda asjadele jah. Muidu võid elumuutvatest asjadest ilma jääda.
Ära karda ebaõnnestuda, oluline on õppida kiiresti ja kohanduda. Samuti inspireeris sõnum, et iga start-up algab probleemist, mida soovitakse lahendada.
Õppisime, et ei tohi asju üle mõelda ning algne plaan ei pruugi kujuneda lõpptulemuseks.
See loeng andis mulle palju julgust ja motivatsiooni võtta riske ning alustada ettevõtlusega juba noores eas. Sain juurde palju ideid ja usku, et ka esmapilgul segased ja ebakindlad ideed võivad lõpuks vilja kanda.
Kuidas see mind tulevikus aitab:
Loeng kinnitas, et kõige suurem viga on mitte alustada. Pean teadma ja leppima, et enne midagi edukat tuleb ette läbikukkumist – see on protsessi loomulik osa.
Kuidas leida sobiv ärimudel ja rahastusvõimalused (näiteks investorite kaasamine) ja kuidas luua tugev ja motiveeritud tiim, eriti olukorras, kus sissetulekud ja väljaminekud on piiratud.
Kuidas üldse äriideede peale tulla ja millised ideed kõige mõistlikumad on (sellised mida pole väga raske teostada ja õnnestuvad enamasti alati).
Kuidas valida, millistele pakkumistele vastata “jah” ja millistele “ei”, sest paraku ei ole meil aega tegeleda iga asjaga, millega sooviks.
Huvitav oleks arutada seda, milliseid oskusi on ettevõtluses kõige rohkem vaja ja kuidas neid arendada. Näiteks võiks arutada, kuidas arendada probleemide lahendamise oskust, mis aitab keerulistes olukordades kiiresti lahendusi leida, või kuidas harjutada enesejuhtimist, et töö oleks efektiivne ja eesmärgid selged.
Iga ühendus peaks alles jääma kuna tulevikus ei tea, millal võib kellegi abi vaja.
Loeng lükkas mind veelgi lähemale piirile, kus olen valmis oma ettevõtja teekonda alustama. Läbi esineja kogemuste sain aimu protsessi adrenaliinist ja elevusest ning ootan põnevusega, mis mind tulevikus ees võiks oodata.
Ühised mõtted ja tunded:
Valjo ja Katre jagasid siiralt oma kogemusi, tuues välja nii õnnestumised kui ka raskused. Eriti meeldis, et nad kasutasid elulisi lugusid, mis aitasid teemat paremini mõista.
Neil oli kogemus, mille najalt nad rääkisid ja tõid näiteid.
Valjo lugu on oluline mõista, eriti meie vanuses. Meeldis, et Valjo näitas ka meile pilte oma teekonnast ja seletas kõik etapid ära, mis tegi esituse elulisemaks ja huvitavamaks.
Teema sobis ideaalselt esimesse tundi, kuna sain kohe motivatsiooni tutvuda lähemalt majandusega ja ettevõtlusega.
Meil oli võimalus kuulata inimese tõestisündinud edulugu. See on palju parem, kui lihtsalt kuulata teoreetilist juttu, kuna kui inimene ise räägib enda saavutustest ja teekonnast nendeni, annab see teemast palju realistlikuma ja personaalsema ülevaate. Lisaks saab teiste inimeste kogemustest kuulda ka takistustest ja äpardustest, mille peale ise ei tuleks, et võivad juhtuda.
Meeldis see, et käsitleti start-upi moodustamise põhietappe: Ideede valideerimist, toetavat tiimi ja eesmärke. Väga kasulikuks tuli ka näide nende Upsteam ettevõttest ja nende vigadest, mis aitasid paremini mõista võimalikke väljakutseid. Samuti meeldis, kuidas rõhutati tiimi tähtsust ja õiget suhtumist töösse.
Tagasiside tunnile oli väga positiivne, kõike aspekte silmas pidades. Arutasime õpilastega ka seda, mida nad veel tahaksid kuulda antud teemadel, igaüks sai oma soovid esitada – selle põhjal jätkame kursuse teemade planeerimist koostöös õpilane-õpetaja-partnerid. Samuti andis iga õpilane Valjole ja Katrele edasi oma isiklikud soovid ja tänu, mille neile ka saadame.
Oli inspireeriv ja kasulik tund.
TÄNAME – Katre ja Valjo, et olite nõus meie õpilastega kohtuma ja andsite ülikasuliku ning noori kõnetavatel teemadel tunni. 😊
Imbi Raudkivi, kursuse õpetaja-juhendaja
Vilistlane Johanna Liiv 12.H-le tundi andmas
Esmaspäeval, 16.12 oli külalisena 12.H klassi tundi läbi viimas meie kooli vilistlane Johanna Liiv (lõpetas 2019.a). Johanna õppis omal ajal humanitaarklassis ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal, milles on tal nüüdseks bakalaureuse kraad, kuid töö on teda viinud hoopis Tallinna Linnateatrisse etenduse juhiks.
Kuigi Johanna soov oli õppida hoopis BFMis filmindust, ei olnud kahjuks tema lõpetamisaastal sinna vastuvõttu. Seega läks ta n-ö vaheaastaks Tartusse õigusteadust õppima, aga jäi sinna lõpuni. Johanna jagas oma kogemusi õppimisest juuravaldkonnas ja laiemalt ülikoolis. Saime teada, et kui erialale sisse saada ehk polegi ilmvõimatu, siis seal püsimine ja finišisse jõudmine nõuab väga palju tööd ja eneseületamist, mistõttu umbes pooled loobuvad või kukuvad välja. See oli ka vast põhjus, miks ta peale plaanitud aastast õpingut ei raatsinud seda suurt tehtud tööd n-ö prügikasti visata ja siiski lõpuni pingutas. Lisaks saime taas kord kuulda seda, et see, mis kooliajal tundub mõttetu õppida, arvates, et elus seda vaja ei lähe, siis pidi ka tema tõdema, et näiteks lai matemaatika (mida ta pigem tahtnuks kitsas vormis õppida) on talle väga kasuks tulnud – esmalt ülikooli sisseastumisel ja isegi kultuurivaldkonnas töötades.
Teise poole tema tunniteemast hõlmas tegevus ja töö kultuurivaldkonnas ja kuidas õpitud eriala seal talle kasuks on tulnud. Kooliajast pärit kirg teatri ja filmi vastu viisid teda esialgu kooli kõrvalt Vanemuise teatri publikuteenindajaks. Siis tuli aga pööre, kui ta pakkus end rokkooperi „Johnny“ (suvine suurprojekt) juurde tööle, ta soovis kas või mingitki tööd, sai aga lavastaja ja peaprodutsendi assistendiks. Sealt edasi on talle tööd aina pakutud (ise pole enam pidanud otsima) ja üha suuremaid projekte nii televisioonis (Eesti Laul, Aasta Õpetaja Gala) kui teatris (suvelavastused Kiidjärvel, viimane neist „Rohelised niidud“). Lisaks mitmeid väiksemaid ülesastumisi teles (nt seriaal „ENSV“) ja teatrilaval, ka ainult (laulu)häälena. Aasta aega töötas Johanna ka Viimsi Artiumis korraldusjuhina, nüüd on töö teda viinud Tallinna Linnateatrisse etenduse juhiks. Juuraalased teadmised on aga pidevalt kasutust leidnud – lepingud, load jne, ka enda õiguste eest seismine tööalaselt on nõudnud juriidilist kompetentsi.
Kui ikka on südamesoov ja kirg, mis mingis suunas tõmbab, siis vaatamata vahekäänakutele jõuab inimene soovitud kohta, võibolla isegi täiuslikumal kujul. Väga palju õpetlikku oli Johannal oma kogemustest abiturientidele jagada.
Tiina Brock, emakeeleõpetaja
Ettevõtja, müügijuht ja investor Taavi Ilmjärv andis 13. detsembril 10LP õpilastele külalistundi
Taavi Ilmjärv on Southwestern Adwantage grupi osanik ja üks 15st Euroopa müügijuhist. Ta on omandanud magistrikraadi arvutitehnika ja robootika erialal Tartu Ülikoolist. Kooli kõrvalt ehitas ta üles müügiorganisatsiooni, mille käive oli üle 1 miljoni dollari. Ta on õppinud Hiinas, töötanud vabatahtlikuna AIESECis, teinud palverännaku Santiago de Compostelasse ja veetnud 9 suve USA erinevates paikades ja 2 suve Suurbritannias raamatuid müües. Ta on investeeringud aktsiatesse, kinnisvarasse, rohelisse energiasse ja mõnesse idufirmasse – nii iseloomustas ta oma senist rada ja elukäiku.
Käsitleti paljusid rahaga seotud teemasid – kuidas mõista jõukust, jõukuse tasemed; sissetulek; varad, kohustused, omakapital; varade puhasväärtus; liitintress; kulude analüüs; passiivne tulu; mida teha lisarahaga; kas ja kuhu investeerida jpm.
Kõigi teemade avamiseks kaasas Taavi arutelusse ka õpilased – toodi elulisi näiteid, küsiti küsimusi, mis said ka kõik vastatud. Ühe teema – rikkuse mõõtmine ajas – puhul tekkis klassis päris suur elevus. Noored said arutada selle üle, miks ja kuidas oleks võimalik alustada investeerimisega nö nüüd kohe, õpilastena.
Tunni lõpus andis Taavi soovitusi raamatute osas, tutvustas varaklasse ja kutsus noori üles alati osalema, proovima, katsetama mistahes valdkondades – õppetund nr 1. Õppetund 2 – investeeri ainult seda raha, mida ei karda kaotada, õppetund nr 3 – küsi asjatundjatelt nõu.
Õpilastele tund meeldis, teemade „lahkamine“ oli hästi eluline ja meeleolu koostöiselt positiivne.
Aitäh Taavi, et oled olnud meie pikaaegne partner tulema taaskord õpilastele oma kogemusi jagama.
Imbi Raudkivi, geograafia- ja majandusainete õpetaja
SEB koolisaadik Marleen Raudsepp 10.KM klassist Haapsalu Põhikoolis tunde andmas
Marleen on programmi tegevustega hoolsasti toimetanud – kohtunud oma isikliku mentori Laura Nõlvakuga. Kohtumine toimus 30. novembril Haapsalus. Arutati võimalusi, kus ja kellele Marleen saaks oma teadmisi jagada ja mida silmas pidada.
Esimesed kohtumised toimusid Haapsalu Põhikoolis 6. detsembril. Marleen andis tunde kahes 9. klassis.
Marleeni mõtted:
Käisin 06.12 Haapsalu Põhikoolis rääkimas isiklikust finantsjuhtimisest kahele 9. klassile. Neile sai selgitatud, kuidas olla oma rahaasjadega järjepidevalt kursis, kuidas ja miks eelarvet teha ning miks ja kuidas raha kõrvale panna. Põhimõte oli, et noored teaks kuidas rahaga juba varasest east ringi käia, et vanemana mitte sellel alal hätta jääda.
Õpilastele pakkus teema huvi ning isegi uuriti, kas tulen millalgi veel sarnastel teemadel rääkima.
Ise jäin samuti rahule – klassides oli meeldiv õhkkond ja õpilased kuulasid huviga, seega oli väga hea oma mõtteid edasi anda.
Ootan juba huviga, et saaksin veel minna ja noorematele rahatarkusest rääkida.
Soovime Marleenile edu ja uudishimu finantsmaailma „saladusi“ uurides ja õppides.
Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja
