Isikliku finantsjuhtimise tunnid ja koolitus detsembris – SEB koolisaadik Marleen Raudsepp 10KM õpilane

Detsember oli Marleenile töörohke – ta andis tunde kolmes koolis, kokku seitse tundi. Samuti toimus Tallinnas õppepäev, millest Marleen osa võttis.

Marleeni tagasiside:

17.12 käisin järjekordselt Tallinnas SEB Innovatsiooni keskuses. Seekord rääkisime annetamisest. Triin Lumi aitas meil mõista, kui oluline on meie igapäevane toetus lastele, kes elavad oma igapäevaelu veidi teistmoodi kui teised. Lisaks saime ka ise, täiesti nullist, teha video, mis aitaks inimesi suunata toetama SEB annetusfondi, lastele, kes elavad asendus- või turvakodus. Väga suure kasuteguriga õppepäev!

18.12 andsin kokku neli loengut isiklikust finantsjuhtimisest. Kolm loengut said läbi viidud põhikoolis üheksandatele klassidele ning esimest korda käisin ka HKHKs. Kõik klassid olid toredad ja õpihimulised ning juba uuriti, millal tulen neile rääkima oma järgmisest teemast: investeerimine.

13.12 rääkisin esimest korda LÜGis isiklikust finantsjuhtimisest 10.KM klassile.

Hetkel olen jõudnud kokku anda 7 loengut ja juba ootan, et uuesti klassi ette saada ja oma kogemusi jagada.

Soovime Marleenile uusi huvitavaid kohtumisi ja järjepidevust finantsmaailmas oluliste teemade õppimisel!

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja

Kursuse „Ettevõtluse roll majanduses“ õpilased kohtusid 17. detsembril ettevõtjatega

17. detsembril oli ettevõtlusmooduli „Ettevõtluse roll majanduses“ esimene tund, kus õpilased kohtusid ettevõtjatega, investoritega, müügijuhtidega – Valjo ja Katre Kütt.

Katre on müügijuht firmas Southwestern Advantage, Valjo on ettevõtja (FleetFox Co-Founder ja COO) ja startupper.

Külalislektorid andsid lühida ülevaate oma taustast, ettevõtjaks saamise teekonnast, rääkisid oma kogemuslood.

Valjo esimesed ettevõtmised said juba alguse koolipingis, mil ta lähenes ettevõtlusele läbi sporditegevuse (nt kuidas turundada spordisaali jne). Läbi oma isiklike kogemuste andis ta noortele edasi startupperi teekonna õppetunnid.

Kõige olulisemaks sammuks nimetas ta meeskonna valiku ja teiseks selge visiooni. Tähtis on ka seada ajalised ja mõõdetavad eesmärgid. Peatuti veel teemadel, mida ettevõtjaks saamisel on vaja läbi mõelda – kuidas jõuda äriideeni ja kliendisegmendini; mida läheb ettevõtte tegemiseks vaja ja kuidas see raha teenib; kuidas toode/teenus teha nii heaks, et see hakkab end ise reklaamima; kuidas on seotud aeg ja tootlus erakliendi ja ärikliendi puhul; kuidas jõuda inimesteni, kes mõtlevad sinuga samamoodi; ettevõtluse riskid – mida teha, kui data näitab, et peaks riskima; miks on ebaõnnestumised olulised; mis on Ajujaht ja kuidas meeskond investorid „leidis“ jpm.

Õpilastele anti edasi hästi palju olulisi ettevõtlusega seotud teemasid ja mõisteid ning edaspidiseks ka „õpetussõnad“ – proovi ja katseta ja tee muudatusi ja ole kohal (võrgustik)  ja võta osa ja uuri ning küsi ja võta otse ühendust/mine kohale jne. Ühe mõttena jäi kõlama veel see, et see kuidas alustad ei tähenda seda, kuidas lõpetad.

Tund oli täis avastusi, mõnusat arutelu, küsimusi-vastuseid.

Õpilaste mõtteid kohtumisest:

Suurim õppetund:

Ära hüppa pea ees vette. Kui nad selle aurumasina ostsid, siis nad hakkasid alles mõtlema kuidas elektrit vedada ja et selleks oli vaja kuubikut. Plaan tuleb läbi mõelda.

Tuleks ja öelda, kui midagi pakutakse, sest muidu võid paljudest võimalustest ilma jääda.

Edu saavutamiseks tuleb julgelt riske võtta ja püsida oma eesmärkide juures.

Ettevõtja peab olema paindlik, valmis võtma riske, et uusi võimalusi ära kasutada. Oluline on õppida vigadest ja edasi liikuda, isegi kui asjad ei lähe plaanipäraselt.                                                        

Tähtis on olla järjekindel ja mitte alla anda, isegi kui alguses on raskusi. Valjo mainis, et edu saavutamiseks on vaja ka kannatlikkust ja pühendumist, mis oli väga inspireeriv.

Mõte, mis jäi mulle meelde kõlama oli, et algul ei pruugigi asjad kohe kasumit tuua, aga sellepärast ei tohiks alla anda, vaid tasub edasi püüelda, sest algsest ideest võib aja jooksul välja kujuneda midagi hoopis teistsugust ning palju kasumlikumat.

Proovimine on pool võitu ja peale esimest takistust ei tohi alla anda.

Äri tegemist ei saa üleni ette õppida (kuid see aitab). Enamus õpitakse ikka tegemise hetkel läbi kogemuste ja eksimuste.

Hea tiimiga saab ka halvast asjast hea asja teha. Halva meeskonnaga ei saa isegi heast asjast head teha.

Julge öelda asjadele jah. Muidu võid elumuutvatest asjadest ilma jääda.

Ära karda ebaõnnestuda, oluline on õppida kiiresti ja kohanduda. Samuti inspireeris sõnum, et iga start-up algab probleemist, mida soovitakse lahendada.

Õppisime, et ei tohi asju üle mõelda ning algne plaan ei pruugi kujuneda lõpptulemuseks.

See loeng andis mulle palju julgust ja motivatsiooni võtta riske ning alustada ettevõtlusega juba noores eas. Sain juurde palju ideid ja usku, et ka esmapilgul segased ja ebakindlad ideed võivad lõpuks vilja kanda.

Kuidas see mind tulevikus aitab:            

Loeng kinnitas, et kõige suurem viga on mitte alustada. Pean teadma ja leppima, et enne midagi edukat tuleb ette läbikukkumist – see on protsessi loomulik osa.

Kuidas leida sobiv ärimudel ja rahastusvõimalused (näiteks investorite kaasamine) ja kuidas luua tugev ja motiveeritud tiim, eriti olukorras, kus sissetulekud ja väljaminekud on piiratud.

Kuidas üldse äriideede peale tulla ja millised ideed kõige mõistlikumad on (sellised mida pole väga raske teostada ja õnnestuvad enamasti alati).

Kuidas valida, millistele pakkumistele vastata “jah” ja millistele “ei”, sest paraku ei ole meil aega tegeleda iga asjaga, millega sooviks.

Huvitav oleks arutada seda, milliseid oskusi on ettevõtluses kõige rohkem vaja ja kuidas neid arendada. Näiteks võiks arutada, kuidas arendada probleemide lahendamise oskust, mis aitab keerulistes olukordades kiiresti lahendusi leida, või kuidas harjutada enesejuhtimist, et töö oleks efektiivne ja eesmärgid selged.

Iga ühendus peaks alles jääma kuna tulevikus ei tea, millal võib kellegi abi vaja.

Loeng lükkas mind veelgi lähemale piirile, kus olen valmis oma ettevõtja teekonda alustama. Läbi esineja kogemuste sain aimu protsessi adrenaliinist ja elevusest ning ootan põnevusega, mis mind tulevikus ees võiks oodata.

Ühised mõtted ja tunded:

Valjo ja Katre jagasid siiralt oma kogemusi, tuues välja nii õnnestumised kui ka raskused. Eriti meeldis, et nad kasutasid elulisi lugusid, mis aitasid teemat paremini mõista.

Neil oli kogemus, mille najalt nad rääkisid ja tõid näiteid.

Valjo lugu on oluline mõista, eriti meie vanuses. Meeldis, et Valjo näitas ka meile pilte oma teekonnast ja seletas kõik etapid ära, mis tegi esituse elulisemaks ja huvitavamaks.

Teema sobis ideaalselt esimesse tundi, kuna sain kohe motivatsiooni tutvuda lähemalt majandusega ja ettevõtlusega.

Meil oli võimalus kuulata inimese tõestisündinud edulugu. See on palju parem, kui lihtsalt kuulata teoreetilist juttu, kuna kui inimene ise räägib enda saavutustest ja teekonnast nendeni, annab see teemast palju realistlikuma ja personaalsema ülevaate. Lisaks saab teiste inimeste kogemustest kuulda ka takistustest ja äpardustest, mille peale ise ei tuleks, et võivad juhtuda.

Meeldis see, et käsitleti start-upi moodustamise põhietappe: Ideede valideerimist, toetavat tiimi ja eesmärke. Väga kasulikuks tuli ka näide nende Upsteam ettevõttest ja nende vigadest, mis aitasid paremini mõista võimalikke väljakutseid. Samuti meeldis, kuidas rõhutati tiimi tähtsust ja õiget suhtumist töösse.

Tagasiside tunnile oli väga positiivne, kõike aspekte silmas pidades. Arutasime õpilastega ka seda, mida nad veel tahaksid kuulda antud teemadel, igaüks sai oma soovid esitada – selle põhjal jätkame kursuse teemade planeerimist koostöös õpilane-õpetaja-partnerid.  Samuti andis iga õpilane Valjole ja Katrele edasi oma isiklikud soovid ja tänu, mille neile ka saadame.

Oli inspireeriv ja kasulik tund.

TÄNAME – Katre ja Valjo, et olite nõus meie õpilastega kohtuma ja andsite ülikasuliku ning noori kõnetavatel teemadel tunni. 😊

Imbi Raudkivi, kursuse õpetaja-juhendaja

Vilistlane Johanna Liiv 12.H-le tundi andmas

Esmaspäeval, 16.12 oli külalisena 12.H klassi tundi läbi viimas meie kooli vilistlane Johanna Liiv (lõpetas 2019.a). Johanna õppis omal ajal humanitaarklassis ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal, milles on tal nüüdseks bakalaureuse kraad, kuid töö on teda viinud hoopis Tallinna Linnateatrisse etenduse juhiks.

Kuigi Johanna soov oli õppida hoopis BFMis filmindust, ei olnud kahjuks tema lõpetamisaastal sinna vastuvõttu. Seega läks ta n-ö vaheaastaks Tartusse õigusteadust õppima, aga jäi sinna lõpuni. Johanna jagas oma kogemusi õppimisest juuravaldkonnas ja laiemalt ülikoolis. Saime teada, et kui erialale sisse saada ehk polegi ilmvõimatu, siis seal püsimine ja finišisse jõudmine nõuab väga palju tööd ja eneseületamist, mistõttu umbes pooled loobuvad või kukuvad välja. See oli ka vast põhjus, miks ta peale plaanitud aastast õpingut ei raatsinud seda suurt tehtud tööd n-ö prügikasti visata ja siiski lõpuni pingutas. Lisaks saime taas kord kuulda seda, et see, mis kooliajal tundub mõttetu õppida, arvates, et elus seda vaja ei lähe, siis pidi ka tema tõdema, et näiteks lai matemaatika (mida ta pigem tahtnuks kitsas vormis õppida) on talle väga kasuks tulnud – esmalt ülikooli sisseastumisel ja isegi kultuurivaldkonnas töötades.

Teise poole tema tunniteemast hõlmas tegevus ja töö kultuurivaldkonnas ja kuidas õpitud eriala seal talle kasuks on tulnud. Kooliajast pärit kirg teatri ja filmi vastu viisid teda esialgu kooli kõrvalt Vanemuise teatri publikuteenindajaks. Siis tuli aga pööre, kui ta pakkus end rokkooperi „Johnny“ (suvine suurprojekt) juurde tööle, ta soovis kas või mingitki tööd, sai aga lavastaja ja peaprodutsendi assistendiks. Sealt edasi on talle tööd aina pakutud (ise pole enam pidanud otsima) ja üha suuremaid projekte nii televisioonis (Eesti Laul, Aasta Õpetaja Gala) kui teatris (suvelavastused Kiidjärvel, viimane neist „Rohelised niidud“). Lisaks mitmeid väiksemaid ülesastumisi teles (nt seriaal „ENSV“) ja teatrilaval, ka ainult (laulu)häälena. Aasta aega töötas Johanna ka Viimsi Artiumis korraldusjuhina, nüüd on töö teda viinud Tallinna Linnateatrisse etenduse juhiks. Juuraalased teadmised on aga pidevalt kasutust leidnud – lepingud, load jne, ka enda õiguste eest seismine tööalaselt on nõudnud juriidilist kompetentsi.

Kui ikka on südamesoov ja kirg, mis mingis suunas tõmbab, siis vaatamata vahekäänakutele jõuab inimene soovitud kohta, võibolla isegi täiuslikumal kujul. Väga palju õpetlikku oli Johannal oma kogemustest abiturientidele jagada.

Tiina Brock, emakeeleõpetaja

Ettevõtja, müügijuht ja investor Taavi Ilmjärv andis 13. detsembril 10LP õpilastele külalistundi

Taavi Ilmjärv on Southwestern Adwantage grupi osanik ja üks 15st Euroopa müügijuhist. Ta on omandanud magistrikraadi arvutitehnika ja robootika erialal Tartu Ülikoolist. Kooli kõrvalt ehitas ta üles müügiorganisatsiooni, mille käive oli üle 1 miljoni dollari. Ta on õppinud Hiinas, töötanud vabatahtlikuna AIESECis, teinud palverännaku Santiago de Compostelasse ja veetnud 9 suve USA erinevates paikades ja 2 suve Suurbritannias raamatuid müües. Ta on investeeringud aktsiatesse, kinnisvarasse, rohelisse energiasse ja mõnesse idufirmasse – nii iseloomustas ta oma senist rada ja elukäiku.

Käsitleti paljusid rahaga seotud teemasid – kuidas mõista jõukust, jõukuse tasemed; sissetulek; varad, kohustused, omakapital; varade puhasväärtus; liitintress; kulude analüüs; passiivne tulu; mida teha lisarahaga; kas ja kuhu investeerida jpm.

Kõigi teemade avamiseks kaasas Taavi arutelusse ka õpilased – toodi elulisi näiteid, küsiti küsimusi, mis said ka kõik vastatud.  Ühe teema – rikkuse mõõtmine ajas – puhul tekkis klassis päris suur elevus. Noored said arutada selle üle, miks ja kuidas oleks võimalik alustada investeerimisega nö nüüd kohe, õpilastena.

Tunni lõpus andis Taavi soovitusi raamatute osas, tutvustas varaklasse ja kutsus noori üles alati osalema, proovima, katsetama mistahes valdkondades – õppetund nr 1. Õppetund 2 – investeeri ainult seda raha, mida ei karda kaotada, õppetund nr 3 – küsi asjatundjatelt nõu.

Õpilastele tund meeldis, teemade „lahkamine“ oli hästi eluline ja meeleolu koostöiselt positiivne.

Aitäh Taavi, et oled olnud meie pikaaegne partner tulema taaskord õpilastele oma kogemusi jagama.

Imbi Raudkivi, geograafia- ja majandusainete õpetaja

SEB koolisaadik Marleen Raudsepp 10.KM klassist Haapsalu Põhikoolis tunde andmas

Marleen on programmi tegevustega hoolsasti toimetanud – kohtunud oma isikliku mentori Laura Nõlvakuga. Kohtumine toimus 30. novembril Haapsalus. Arutati võimalusi, kus ja kellele Marleen saaks oma teadmisi jagada ja mida silmas pidada.

Esimesed kohtumised toimusid Haapsalu Põhikoolis 6. detsembril. Marleen andis tunde kahes 9. klassis.

Marleeni mõtted:

Käisin 06.12 Haapsalu Põhikoolis rääkimas isiklikust finantsjuhtimisest kahele 9. klassile. Neile sai selgitatud, kuidas olla oma rahaasjadega järjepidevalt kursis, kuidas ja miks eelarvet teha ning miks ja kuidas raha kõrvale panna. Põhimõte oli, et noored teaks kuidas rahaga juba varasest east ringi käia, et vanemana mitte sellel alal hätta jääda.

Õpilastele pakkus teema huvi ning isegi uuriti, kas tulen millalgi veel sarnastel teemadel rääkima.

Ise jäin samuti rahule – klassides oli meeldiv õhkkond ja õpilased kuulasid huviga, seega oli väga hea oma mõtteid edasi anda.

Ootan juba huviga, et saaksin veel minna ja noorematele rahatarkusest rääkida.

Soovime Marleenile edu ja uudishimu finantsmaailma „saladusi“ uurides ja õppides.

Imbi Raudkivi, õpilase juhendaja