21. veebruaril sai teoks noorte neljas majanduskohtumine.

Eelmisel korral töötasid noored rühmades ja mõtlesid välja ideed, millised töökohad/ettevõtted võiksid Haapsalus olla – fookuses oli tark töö. Sel korral oli fookuses persoona – kes ta on?

Õpilased disainisid meeskondades oma tulevased kliendid. Esmalt arutleti, kas äri- või eraklient? Määratleti kliendi tunnused. Seejärel esitlesid rühmad oma ideid kaaslastele ning analüüsisid, kuidas klientideni jõuda. Läbi käelise tegevuse oli kliendi kujundamine loovalt meeleolukas.

Loe lähemalt siit

TalTechi tehnikaolümpiaad koosnes kahest osast. Teoreetilise osa lahendamine nõudis põhikooli ja gümnaasiumi reaalainete teadmisi ning lisaks tehnilist taiplikkust ja loogilise tuletamise oskust. Praktiliste ülesannete lahendamine nõudis loovat ja analüütilist mõtlemist ning oskust rakendada põhikooli ja gümnaasiumi füüsika, matemaatika ja keemia kooliprogrammist omandatud teadmisi sidudes neid reaaleluliste ülesannetega.

3. veebruaril toimus tehnikaolümpiaadi esimene voor, millest võtsid osa ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi kuus õpilast.

Karel Markus Rääli 12.LRS klassist saavutas teoreetilises voorus koha kolmekümne parema hulgas ning kutsuti ka praktikavooru (lõppvooru).

17. veebruaril toimus praktikavoor, kus Karel Markus Rääli saavutas 18. koha.

Loe lähemalt siit

Foto: TalTechi koduleht

12.H klass käis viimasel suunapäeval Tartus, kus külastati Tartu Ülikooli ja Tartu Uut Teatrit.

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit

22. veebruaril toimus Tartus Luuleprõmmi vabariiklik voor, kus osalesid piirkondlike voorude võitjad. Läänemaa vanemat vanuseastet (10.-12. kl) esindas Sarah-Sofia Brock (11.H), kes saavutas konkursil oma vanuseastmes kolmanda koha.

Igas vanuseastmes valiti kolm paremat omaenda loomingu esitajat ja anti ka eripreemiaid. Konkurents oli tugev, ka žürii väitis, et aastaga on tase erakordselt palju tõusnud. Lisaks žüriile andsid hääli ka kuulajad – oli kolm n-ö lauda, kes iga esinemise järel tõstsid hindekaardi 1-10.

Kuulaja võis saada tõelise luulenaudingu. Noored ise aga inspireerusid üksteisest ja soov värsisepitsustega jätkata on ilmselt nüüd veel suuremgi. Auhinnaks saadi ka luuleraamat ja kõigile osalejaile jagus ka üks magus kingitus.

16. veebruaril olid 11. klassid Tammsaare lainel.

11.M ja 11.LRS külastasid esmalt Tammsaare sünnikodu Albu vallas ja seejärel hilisemat elukohta Kadriorus.11.H alustas kohtumist Tammsaarega just sealt.

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit

9. veebruaril käisid tervisesuuna õpilased oma esimesel suunapäeval. Esmalt külastati Otepää talispordimuuseumit. Muuseumis nähti Eesti kõige vanemat suusapaari ja igasugu sädelevaid medaleid erinevate lugudega.

Peale seda mindi vaatama kahevõistluse maailmakarika etappi Tehvandil. Esimesena oli kavas 10 km pikkune murdmaasuusatamisdistants, peale seda olid suusahüpped. Eestlane Kristjan Ilves oli peale esimest ala 4. kohal, suusahüpete järel tõusis ta teisele kohale.

Loe lähemalt siit

Tähistasime saabuvat Eesti Vabariigi aastapäeva vabaõhuaktuse ja lillede asetamisega Läänlaste Vabadussõja mälestussambale.

Tähtpäevast ajendatud mõtteid jagasid ajalooõpetaja Kalle Lõuna, direktor Gina Metssalu ja monarh Ralf Lamp.

Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kõnevõistluse kolmanda koha omanik  Markus Rafael Kalda esitas oma kõne „Eesti ilu ei ole varjatud“.

Vaata pildigaleriid Lääne Elust

19. veebruaril külastasid 11.M klassi õpilased Pärnu maakohtu Haapsalu kohtumaja. Õpilastel avanes võimalus tutvuda arestikambriga ja kohtuistungi salvestusseadmetega.

Kohtunikud Piia Jaaksoo ja Ruth Sild tutvustasid õpilastele kohtupidamise põhimõtteid kriminaal- ja tsiviilasjades. Kohtunikud tõid elulisi näiteid enda praktikast ja julgustasid noori valima tulevikus juristi elukutse.

10.H klassil oli 15. veebruaril eriline eesti keele tund, sest külas oli 8 vanaprouat Haapsalu raamatuklubist (Haapsalu sotsiaalmajas tegutseb novembrist eakate raamatuklubi, mille vanimal liikmel on õlul rohkem kui 90 aastat). Teemaks oli Andrus Kivirähki „Rehepapp ehk November“, mis oli kõigil läbi loetud. Vanaprouadel olid isegi märkmelehed kaasas, et edukalt viktoriiniküsimustele vastata.

Igas laudkonnas oli nii õpilasi kui vanaprouasid, et tekiks suhtlemine noorte ja vanaprouade vahel. Koos maiustati, lobiseti niisama, aga ka arutati, mis „Rehepapi“ juures köitis, mis mitte. Vahetati lugemiselamusi, jagati lugemissoovitusi. Vanaprouad jutustasid, milliseid raamatuid nemad oma kooliajal lugesid ja kui raske oli üldse teinekord raamatut saada. Erinevate põlvkondade vahel tekkis elav diskussioon kirjanduse üle. Samas jätkus kõigil laudkondadel juttu ka teistel teemadel.

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit

12.-16. veebruar toimusid vint.ee keskkonnas üleriigilise mõttespordi olümpiaadi III etapi turniirid viiel alal: vene kabe, male, gomoku ning sudokude ja ristsõnade lahendamine.

Individuaalarvestuses oli meie edukaim mõttesportlane Ott Rasmus Grigorenko (fotol, 12.M), kes on kolme etapi kokkuvõttes III kohal ja Patrik Rainer Kaljula (10.M), kes on kolme  mängu kokkuvõttes IV kohal kabes.

Rene Martin Rohela on kolme etapi kokkuvõttes 9. kohal.

Sarjas osaleb kokku 153 mõttesportlast. Viimane etapp toimub märtsis.

Õpilaste juhendaja on Kalle Lõuna.

Teemale kohaselt värvus kool 14. veebruaril roosadesse ja punastesse toonidesse. Toimusid traditsioonilised mängud ja sõbrapäevalaat, ringi sebisid roosikullerid ja sõbraposti postiljonid.

Sõbrapäeva juhtisid: Janar Voorel ja Hugo Juurik

Projektijuht: Dagmar Toffer

Vaata pildigaleriid siit

Fotod: Patrik Rainer Kaljula

15. veebruaril toimus Luuleprõmm 2024 piirkondlik eelvoor, kus selgusid maakonna esindajad kolmes vanuserühmas (kuni 11 aastased, 12–15 aastased ja 16–19 aastased), kel on võimalik osa võtta lõppvõistlusest Vabariiklik Noorte Luuleprõmm 2024, mis  toimub 22. veebruaril Tartus.

Gümnaasiumiastmes osales neli LÜGi õpilast – Riin Tammet (12.H), Meribel Lepp (11.H), Sarah-Sofia Brock (11.H) ja Mariliis Tute (10.H).

Võitjaks osutus sel korral Sarah-Sofia Brock.

Sarah-Sofia Brocki luuletus Sõnad ja mõtted

Loe lähemalt siit

Fotol alates vasakult: Mariliis Tute, Meribel Lepp, Sarah-Sofia Brock, Riin Tammet

Vastlapäeval, 13. veebruaril tegid õpilased Väikesel viigil vastlasõitu tõukekelkudega. Iga klassi võistkonnas võistles 5 noormeest ja 5 neidu.

Lisaks toimus kõige pikema liu võistlus.

Vaata pildigaleriid siit

6. veebruaril toimusid Läänemaa koolinoorte meistrivõistlustel lauatennises “Koolipinks kõigile“.

Noormeeste arvestuses:

I koht Markus Põru (11.LRS)

II koht Otto Villem Valdmann (11.LRS)

III koht Orm Robert Rammul (11.M)

Neidude arvestuses:

I koht Ines Ira (11.LRS)

II koht Kai Kurisman (11.H)

III koht Kirke Kuusk (11.H)

Foto: Heikki Sool

Mõlema kooli 11. klasside majandusõpilased alustasid koostööprojektiga jaanuaris, peale vaheaega. Projekt sai nimeks „Soome eksport“. Õpilasi juhendasid õpetajad Tiina Saar ja Imbi Raudkivi.

Eesmärk – koostöö erinevates rühmades; rahvusvahelise „mõttemalli“ arendamine, majandusmõõdikutega tutvumine.

Rühmad olid jagatud nii, et ühes rühmas töötasid mõlema projektikooli õpilased. Töötati koos ühiste tundide ajal teisipäeviti ja kolmapäeviti, vajadusel töötati ka kodus.

Projekt kestis kuus nädalat.

13. veebruaril toimus projekti lõpetamine – kümme rühma esitasid oma töö tulemused. Veebipõhine seminar sujus hästi, jäime kenasti ajagraafikusse. Õpilased kuulasid hoolega, peale ettekandeid toimus omavaheline arutelu.

Õpilastele andsid tagasisidet investorkonsultant Pilvi Hämäläinen ja majandusnõunik Triin Tirp, kes samuti kuulasid ettekandeid Soome ekspordi ideede osas – ideed olid soomepärased, aktuaalsed; leitud oli mõlema riigi nö sarnaseid/ühendavaid jooni; kõik ideed olid erinevad ja see tegi seminari väga huvitavaks.

Loe lähemalt siit

12. veebruaril toimus Läänemaa Ühisgümnaasiumis Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud kõnevõistlus.

Seekord astus oma kõnedega üles 8 õpilast.

I koht Angela Meeles (fotol), 11.M, kõnega „Hindame üksteist, hindame Eestit!“

II koht Maarja-Luisa Adelman, 12.H, kõnega „Märgates lihtsust, külvame tugevust“

III koht Markus Rafael Kalda, 12.M, kõnega „Eesti ilu ei ole varjatud“

Lääne Elu eripreemia – Krisse-Liisa Mastakov, 11.H, kõnega „Haridusel on aeg muutuda!“

Haapsalu Püha Johannese koguduse eripreemia – Maarja Plamus, 11.H, kõnega „Minu kodumaa“

Angela Meeles kannab oma kõne ette 24. veebruaril Toomkirikus, Markus Rafael Kalda kõnet kuuleme 21. veebruari vabaõhuaktusel.

Võitjaid autasustatakse Heino Noore stipendiumifondi poolt rahaliste auhindadega.

Loe lähemalt siit

Vaata Lääne Elu pildigaleriid siit

Laat toimus kahel päeval ja kahes keskuses – 10.–11. veebruaril Kristiine ja Rocca Al Mare keskuses.

Läänemaa Ühisgümnaasium osales laadal 10. veebruaril Kristiine Keskuses, kooli esindas 13 õpilasfirmat. Kokku oli laadale tulnud 76 õpilasfirmat üle Eesti. Laada päevajuhid olid meie õpilased Janar Voorel (12.M) ja Kaspar Plans (11.M).

Reklaamivõistlus 1. koht – ÕF SIP – Kaur Nellis, Jan-Martti Kaljuvee, Robert Suslov

Preemia – Tallink´i kinkekaart – reis Helsingisse ja tagasi

Juhendaja Imbi Raudkivi

Nominent – parim toode ja kõige vastutustundlikum toode – ÕF Rammel – Laurel Vali, Mia Saluäär, Egle Kolga, Markus Manni

Juhendaja Rea Raus

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit

Fotol alates vasakult: Imbi Raudkivi, Kaur Nellis, Jan-Martti Kaljuvee, Robert Suslov

Foto: JA Eesti

9. veebruaril toimus noorte kolmas majandustreff – unistades suurelt. Kogunesime ikka Kiltsi tee 10.

Kolmanda kohtumise fookus oli suunatud targa töö/töökoha idee väljamõtlemisele ja selle arendamisele.

Noored töötasid rühmades. Milline on töökoht, kus makstakse 4000+ eurot (bruto)? Toimus arutelu, õpetaja Tiina selgitas ja tõi näiteid. Rühmaliikmed tõid isekeskis välja mõtted, millist väärtust nad pakkuda saavad/millised on nende tugevused. Arutelu jätkus – kas: huvist lähtuv töökoht või tuua Haapsallu tulus töökoht. Tuletati meelde esimesel kohtumisel loodud teadmised ja kohaliku keskkonna tugevused/nõrkused. Seejärel asuti tööle leitud ideega. Iga rühm sai aja idee arendamiseks (dreamboard) ja seejärel ettekandmiseks. Järgmisel korral tegeletakse edasi ideearendusega – milline siis on tark töökoht kogukonnas ja milline/kes on klient?

Loe lähemalt siit

Eesti kirjanduse päeva puhul on kultuurimajas luulepank. Kõik LÜGi õpilased leidsid nädala jooksul tee luulepanka, mõni suisa mitu korda.

Luulepank ei väljasta raha, vaid pärast lustlikku mängu, mille käigus tuleb näiteks tõestada, kas oled robot või inimene, hoopis luuletuse. Kuigi võib ju mõelda luulepanga praktilise väärtuse üle, siis annab luulepank võimaluse hetkeks argisest eemalduda. Seepärast ei saa ka luuletust lihtsalt niisama kätte, vaid peab lõbusa, mõne meelest jabura mängu läbi tegema. Pank väljastab nii eesti luuleklassikat, uuemat luulet kui ka tehisintellekti loodut. Lisaks saab kaasa personaalseks kasutamiseks mõeldud annustamisjuhised. Luulepanga idee ühe autori Katrin Essensoni sõnul võiks luulepank vabalt mahtuda teiste pangaautomaatide kõrvale.

Loe lähemalt siit

Vaata pildigaleriid siit